Ülevaade sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemist Eestis
Sotsiaalne innovatsioon (SI) pälvib järjest enam poliitikakujundajate, avasektori, vabakonna, teadlaste ja erasektori tähelepanu Eestis ja rahvusvahelises koostöös, et leida mõjusamaid lahendusi ühiskondlikele probleemidele. SI mõte inimeste ja keskkonna heaolu parandamise kõrval on luua ka süsteemi võimekust ja paindlikkust pidevalt muutuvate oludega kohanemiseks, mis võimaldab tagada samaväärsed tulemused ja mõju ühiskonnas.
Ühiskondlike uuenduste ajalooliseks näiteks on naiste valimisõigus ja Eesti lähiminevikust Teeme ära! maailmakoristuspäev, mis nüüdseks on rahvusvaheliselt levinud “Let’s Do It! World” nime all. SI areng Eestis on tõukunud ÜRO kestliku arengu eesmärkidest ning üldise teadlikkuse suurenemisest keskkonna- ja seejärel laiemalt ühiskondlikest probleemidest. Eesti SI ökosüsteem on oma arengu alguses. See on olnud alt-üles tärkav ökosüsteem. Meil on mitmed iseseisvad ja omavahel vähe kokkupuutuvad algatused erinevates sektorites ja tasanditel, näiteks ülikoolides, kodanikuühiskonnas, ettevõtluses ja avasektoris .
Seni on puudunud SI-teemaline poliitiline agenda ja riiklikul tasandil ehk ülalt-alla suunas teemat raamistav visioon. Teatud soodustavaid elemente võib leida erinevatest riiklikest strateegilistest dokumentidest (Eesti 2035, Sidusa Eesti Arengukava 2021-2030, Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035). SI maastikul tegutsejate puutumus on seni olnud pigem nõrk ning veel pole välja kujunenud teema koordineerimise mehhanisme, ent on olemas esimesed märgid organiseerumisest. Näiteks 2022. aasta kevadel sõlmiti valitsusväliste osapoolte algatusel laiapõhjaline lepe väljendamaks vajadust ja huvi sektorite üleseks koostööks sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni edendamisel. Samal aastal hakkas koos käima Siseministeeriumi algatusel sotsiaalse innovatsiooni töörühm eesmärgiga sõnastada visioon aastaks 2030.
Senise osapoolte vähese puutumuse tõttu ei ole olnud võimalusi SI arengut tõukavaks teadmiste vahetuseks ning ühiste sihtide kujunemiseks, mis on sünkroonse ja vastastikku võimestava tegutsemise ning ressursside jagamise eelduseks.
Eesti SI maastik on küll korrastamata, aga pinnast võib pidada viljakaks. Sellele annavad rammu Eesti ühiskonnale omane progressiivne ja innovatsiooni-lembene mõttelaad ning digitaalmajanduse- ja ühiskonna areng, kus Eesti on vastava indeksi kohaselt EL 27 riigi seas üheksandal kohal. Samuti on hästi toimivad tehnoloogilise innovatsiooni ja start-up ettevõtluse võrgustikud, taristu ning kogemused ligi üle 1400 iduettevõtte ja 10 ükssarvik ettevõttega. Lisaks soodustab sotsiaalset innovatsiooni järjest suurenev ebavõrdsus ja lõhestumine ühiskonnas koos ühiskondlike probleemide teadlikkuse suurenemisega viimastel aastatel. Eesti arengut puudutavas avalikus arutelus on majandusliku edu kõrval järjest tugevamalt tähelepanu alla jõudmas ühiskondlikud ja keskkonnaprobleemid, mis varasemalt olid tagaplaanil.
Seega on ühiskonnas laiemalt olemas kaks vajalikku eeldust SI perspektiivi omaksvõtmiseks – probleemide tunnistamine läbi kasvava teadvustatud vajaduse lahenduste leidmiseks ning senised kogemused uuenduslike lähenemiste loomiseks ja levitamiseks. Edu valemist on veel puudu kolmas eeldus – selgelt kokkulepitud soov ehk ühiskondlik tellimus SI kaasabil positiivsete ühiskondlike muutuste käivitamiseks ja puhvrite loomiseks negatiivsete arengute vastu.
SI puhul on suurimaks väljakutseks, kuidas koordineerida ja korraldada ühistegevust niivõrd erineva iseloomuga valdkondade vahel nagu seda on valitsemine, turg ja kodanikuühiskond. See vajab kõigi osapoolte huvi ja panust.