Terminid

Sotsiaalne innovatsioon (SI) on uued ideed ja tegevusviisid, mis pakuvad ühiskondlikele probleemidele ja väljakutsetele varasematest paremaid lahendusi ning mille tagajärjel muutub ühiskonna ja kogukonna toimimine tõhusamaks ning paraneb heaolu. Sotsiaalne innovatsioon aitab luua süsteemseid muutusi konkreetses kontekstis.

Sotsiaalmajandus hõlmab üksusi, millel on järgmised ühised peamised põhimõtted ja tunnusjooned: inimeste ning sotsiaalse ja/või keskkonnakasu seadmine kasumist tähtsamale kohale, suurema osa oma kasumist või tulemist reinvesteerimine tegevusse, mis on liikmete ja kasutajate („kollektiivsed huvid“) või kogu ühiskonna huvides („ühishuvid“) ning demokraatlik ja/või kaasav juhtimine.

Sotsiaalne ettevõtlus on ettevõtete või organisatsioonide tegevus põhieesmärgiga mõjutada positiivselt inimeste toimetulekut, heaolu või keskkonda, mida ka mõõdetakse. Selliseid ettevõtteid nimetatakse sotsiaalseteks– ehk mõjuettevõteteks.

Sotsiaalselt vastutustundlik ettevõtlus (Corporate Social Responsibility ehk CSR) on  ettevõtete suutlikkus ennetada ja leevendada oma ettevõtlustegevuse võimalikku negatiivset mõju (sh. globaalsetes tarneahelates). 

Sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteem hõlmab ühiskondlike uuenduste loomises osalevaid ja seda mõjutavad osalisi, nendevahelisi suhteid ja vastastikmõjusid, ideid ja teadmisi, tegevusi, tegutsemisviise, norme, regulatsioone, poliitikaid, institutsionaalset korraldust, kultuuri ja teisi tegureid.   

Ühiskondlik mõju on eesmärgistatud positiivne muutus ühiskonnas (sh keskkonnas), mille poole tegevus või organisatsioon püüdleb.

Mõjuinvesteering on rahaline investeering ühiskondliku mõju saavutamiseks.

Mõjufond on organisatsioon, mis investeerib ühiskondliku mõju saavutamisse. Mõjufonde on erinevaid tüüpi:

  • fondid, mis investeerivad ühiskondlikku mõjusse ja eeldavad rahalist investeeringu tasuvust;
  • filantroopia organisatsioonid, mis seavad eesmärgiks ja mõõdavad üksnes ühiskondliku mõju saavutamist.

Avasektor – avalik sektor

Ringmajandus – tootmis- ja tarbimismudel, mille puhul olemasolevaid materjale ja tooteid jagatakse, laenatakse, korduskasutatakse, parandatakse, uuendatakse ja võetakse ringlusse võimalikult kaua. Sellega pikendatakse toodete olelusringi.

Kaasamine – otsuste tegemine koos nendega, keda otsused mõjutavad ning nendega arvestades.

Koosloome – ühiselt uute väärtuste loomine, mille eelduseks on osapoolte ühine arusaam probleemist.