Poliitikasoovitused

Riik loob tegutsemisvälja aga sotsiaalne innovatsioon ilmneb ennekõike kohalikul ja kogukondlikul tasandil, kus on ka ressursi- ja võimekuse vajadus.

Ühiskondliku mõju ja -innovatsiooni sihtide normaliseerimine: poliitilise “kliima” kujundamine, sotsiaalse innovatsiooni arvestamine poliitikate kujundamises riiklikul ja kohalikul tasandil, sotsiaalsele innovatsioonile tähelepanu pööramine ja signaliseerimine, ühiskondliku mõju hindamine.
Aktiivne koostöö osapooltega ja soodsa keskkonna (vastutus, protsess, tavad, rahastus) loomine sotsiaalse innovatsioonipoliitika koosloomeks.
Mitmeid eripalgelisi ja erinevate huvidega osapooli hõlmava sotsiaalse innovatsiooni alase koostöö ja koosloome koordineerimise mehhanismi kavandamine ja rakendamine.
Kestlikkust ja kohalikke algatusi initsieerivate mängureeglite kehtestamine ning eksperimenteerimise soodustamine nii avasektoris kui väljaspool.
Avasektori sotsiaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni võimekuse arendamine. Innovatsiooni soodustavate organisatsiooni ja protsesside disaini, tavade ja kompetentside loomine.
Sotsiaalse innovatsiooni tekkimist ja arengut toetavate rahastusmehhanismide kujundamine ja nende kättesaadavuse tagamine.
Sotsiaalse innovatsiooni teadus-arendustegevuse rahastamine ning kohaliku tasandi võimestamine. Sotsiaalse innovatsiooni kompetentsile ligipääsu võimaldamine (teadus-arendus koostöö ning õppimisvõimalused).
Tööjõuturu vajadustele vastava hariduse ja oskuste pakkumine, ühiskondlike uuenduste käsitlemine kutse-, täiend- ja ümberõppes.
Tunnustamine ja sotsiaalse innovatsiooni levitamisele kaasa aitamine.

Täiendavad ettepanekud poliitikasoovitusteks Eesti sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemi raportist[1]:

Eestlaste edumeelse mõtteviisi ja innovatsioonisõbralikkuse kasutamine sotsiaalsete uuenduste heaks.

Mõjupõhiste poliitikate juurutamine.

Rahastamisvõimalustele võrdse juurdepääsu tagamine sõltumatult juriidilisest vormist (SE, MTÜ või OÜ).
Ühiskondliku väärtuse ja mõju rakendamine riigihangetes.
Kogukondade iseorganiseerumist motiveerivad rahastumudelid.
Maksusoodustuste kehtestamine, nt. varases faasis SE-de töötasude maksudest vabastamine.
Mõjuhinnangu lihtsustamine ja kättesaadavamaks muutmine.

Sotsiaalse innovatsiooni parem institutsionaliseerimine.

SI agentuuri loomine, mis kiirendab süsteemset muutust.
Tugistruktuuride ühendamine/ koordineerimine ning nende rollide selgitamine SI ökosüsteemis.
KOVi rolli kujundamine koosloome areenina ja SI võimaldajana.
SE-sid ja sotsiaalset ettevõtlust määratleva riikliku strateegia väljatöötamine ning nende arengu toetamine.

Mõjuinvesteeringute turu tugevdamine.

Finantsvahendaja asutamine.
Erinevate rahaliste toetusmeetmete kasutamise soodustamine koostöös erasektoriga.

Tingimuste loomine oskuste ja võimekuse suurendamiseks.

Digilõhe vähendamiseks väikeste organisatsioonide suutlikkuse parandamine avaandmetesse panustamsel ja kasutamisel.
Kogukonnale rohkem võimalusi panustada avaandmete loomisse ja taaskasutamisse.
SI õpetamine kutseõppe tasemel (ka täiend- ja ümberõppe võimalused).
Sotsiaalse ettevõtluse komponendi lisamine ettevõtlusõppe programmidesse.
SE-de võimekust suurendavate programmide suurendamine ja mitmekesistamine.

Maaelu sotsiaalmajanduslikule ja ruumilisele mahajäämusele keskendumine.

Maapiirkondadele sobivate innovatsiooni-näitajate leidmine.
SI omab potentsiaali tuua innovatsiooni võimalusi maale. Maapiirkondade mõtestamine soodsa pinnasena kogukondlikuks innovatsiooniks.
SI rõhutamine maakondade ja KOVide arengustrateegiates.
Ettevõtjate potentsiaali takistuste kõrvaldamine, nt parandada juurdepääsu oskuste täiendamisele ja avasektori ressurssidele.

Esmased soovitused kohalikele omavalitsustele:

KOVi rolli kujundamine koosloome areenina ja SI võimaldajana, kaasates kohalikke rohujuuretasandi algatusi.
SI rõhutamine maakondade ja KOVide arengustrateegiates.
Sobivate innovatsioonimõõdikute leidmine ja kasutusele võtmine kohalikul tasandil lähtuvalt eripäradest (nt maapiirkond).
Ühiskondliku väärtuse ja mõju rakendamine hangetes.
Tulemuste ja mõjude mõõtmist eeldavate rahastusprogrammide kujundamine koostöös erasektoriga.
Kollektiivse tarkuse kasutamine võimaldades kogukonnal panustada avaandmete programmidesse.

[1] Kangro, K., Lepik, K. (2023). An Ecosystem for Social Innovation in Estonia: Overview report.