Poliitikasoovitused

Riik loob tegutsemisvälja aga sotsiaalne innovatsioon ilmneb  ennekõike kohalikul ja kogukondlikul tasandil, kus on ka ressursi- ja võimekuse vajadus.

  • Ühiskondliku mõju ja -innovatsiooni sihtide normaliseerimine: poliitilise “kliima” kujundamine, sotsiaalse innovatsiooni arvestamine poliitikate kujundamises riiklikul ja kohalikul tasandil,  sotsiaalsele innovatsioonile tähelepanu pööramine ja signaliseerimine, ühiskondliku mõju hindamine.
  • Aktiivne koostöö osapooltega ja soodsa keskkonna (vastutus, protsess, tavad, rahastus) loomine sotsiaalse innovatsioonipoliitika koosloomeks.
  • Mitmeid eripalgelisi ja erinevate huvidega osapooli hõlmava sotsiaalse innovatsiooni alase koostöö ja koosloome koordineerimise mehhanismi kavandamine ja rakendamine.
  • Kestlikkust ja kohalikke algatusi initsieerivate mängureeglite kehtestamine ning eksperimenteerimise soodustamine nii avasektoris kui väljaspool.
  • Avasektori sotsiaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni võimekuse arendamine. Innovatsiooni soodustavate organisatsiooni ja protsesside disaini, tavade ja kompetentside loomine.
  • Sotsiaalse innovatsiooni tekkimist ja arengut toetavate rahastusmehhanismide kujundamine ja nende kättesaadavuse tagamine.
  • Sotsiaalse innovatsiooni teadus-arendustegevuse rahastamine ning kohaliku tasandi võimestamine. Sotsiaalse innovatsiooni kompetentsile ligipääsu võimaldamine (teadus-arendus koostöö ning õppimisvõimalused).
  • Tööjõuturu vajadustele vastava hariduse ja oskuste pakkumine, ühiskondlike uuenduste käsitlemine kutse-, täiend- ja ümberõppes.
  • Tunnustamine ja sotsiaalse innovatsiooni levitamisele kaasa aitamine.

Täiendavad ettepanekud poliitikasoovitusteks Eesti sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemi raportist[1]:

Eestlaste edumeelse mõtteviisi ja innovatsioonisõbralikkuse kasutamine sotsiaalsete uuenduste heaks.

  • SI teadlikkuse tõstmine ja selle ümber positiivse narratiivi loomine.
  • SI ja sotsiaalse ettevõtluse eelduste edendamine.
  • Ökosüsteemipõhise lähenemisviisi omaksvõtmine igal juhtimistasandil.

Mõjupõhiste poliitikate juurutamine.

  • Rahastamisvõimalustele võrdse juurdepääsu tagamine sõltumatult juriidilisest vormist (SE, MTÜ või OÜ).
  • Ühiskondliku väärtuse ja mõju rakendamine riigihangetes.
  • Kogukondade iseorganiseerumist motiveerivad rahastumudelid.
  • Maksusoodustuste kehtestamine, nt. varases faasis SE-de töötasude maksudest vabastamine.
  • Mõjuhinnangu lihtsustamine ja kättesaadavamaks muutmine.

Sotsiaalse innovatsiooni parem institutsionaliseerimine.

  • SI agentuuri loomine, mis kiirendab süsteemset muutust.
  • Tugistruktuuride ühendamine/ koordineerimine ning nende rollide selgitamine SI ökosüsteemis.
  • KOVi rolli kujundamine koosloome areenina ja SI võimaldajana.
  • SE-sid ja sotsiaalset ettevõtlust määratleva riikliku strateegia väljatöötamine ning nende arengu toetamine.

Mõjuinvesteeringute turu tugevdamine.

  • Finantsvahendaja asutamine.
  • Erinevate rahaliste toetusmeetmete kasutamise soodustamine koostöös erasektoriga.

Tingimuste loomine oskuste ja võimekuse suurendamiseks.

  • Digilõhe vähendamiseks väikeste organisatsioonide suutlikkuse parandamine avaandmetesse panustamsel ja kasutamisel.
  • Kogukonnale rohkem võimalusi panustada avaandmete loomisse ja taaskasutamisse.
  • SI õpetamine kutseõppe tasemel (ka täiend- ja ümberõppe võimalused).
  • Sotsiaalse ettevõtluse komponendi lisamine ettevõtlusõppe programmidesse.
  • SE-de võimekust  suurendavate programmide suurendamine ja mitmekesistamine.

Maaelu sotsiaalmajanduslikule ja ruumilisele mahajäämusele keskendumine.

  • Maapiirkondadele sobivate innovatsiooni-näitajate leidmine.
  • SI omab potentsiaali tuua innovatsiooni võimalusi maale. Maapiirkondade mõtestamine soodsa pinnasena kogukondlikuks innovatsiooniks.
  • SI rõhutamine maakondade ja KOVide arengustrateegiates.
  • Ettevõtjate potentsiaali takistuste kõrvaldamine, nt parandada juurdepääsu oskuste täiendamisele ja avasektori ressurssidele.

Esmased soovitused kohalikele omavalitsustele:

  • KOVi rolli kujundamine koosloome areenina ja SI võimaldajana, kaasates kohalikke rohujuuretasandi algatusi.
  • SI rõhutamine maakondade ja KOVide arengustrateegiates.
  • Sobivate innovatsioonimõõdikute leidmine ja kasutusele võtmine  kohalikul tasandil lähtuvalt eripäradest (nt maapiirkond).
  • Ühiskondliku väärtuse ja mõju rakendamine hangetes.
  • Tulemuste ja mõjude mõõtmist eeldavate rahastusprogrammide kujundamine koostöös erasektoriga.
  • Kollektiivse tarkuse kasutamine võimaldades kogukonnal panustada avaandmete programmidesse.

[1] Kangro, K., Lepik, K. (2023). An Ecosystem for Social Innovation in Estonia: Overview report.