Mõju rahastamine ja toetavad ressursid
Eestisse on tehtud mõjuinvesteeringute osas olulisi edusamme, loodud on uusi sotsiaalse mõju fookusega investeerimisinstrumente. Huvi mõjuinvesteerimise vastu kasvab ning see maastik on lähiajal laienemas. Ülaltoodud jooniselt on näha, et Eestis katavad mõjuinvesteeringute spektrit erinevad osalised ning on ka investeeringufondid, mis eeldavad positiivset ühiskondlikku mõju (sellesse kategooriasse kuuluvad Limitless, Little Green Fund ja mingil määral ka Grünfin). Samas on Heateo Sihtasutus ainus filantroopial põhinev mõjufond, kes otseselt investeerib ühiskondlikku mõjusse ning kus investorid investeeringute tasuvust ei oota. HIljuti loodud investeerimisfondidel on investeeringutasuvus endiselt üks peamisi eesmärke koos mõju eesmärkidega. Samas traditsioonilised fondid tavaliselt ei oma mõjuinvesteeringuid oma praegustes investeerimisstrateegiates, aga tõdevad, et mõjuinvesteeringu põhimõtted muutuvad üha aktuaalsemaks ja olulisemaks. Isegi kui puuduvad formaalsed nõuded või konkreetsed juhised, mida järgida ja mõju hinnata, väidavad kõik fondijuhid, et investeerimisotsuseid tehes arvestavad nad konkreetse idufirma mõjudimensiooni, näiteks keskkonna- või sotsiaalse mõju osas.[1]
Pangad on järk-järgult lisamas/suurendamas rahastusotsuste tegemisel keskkonnamõju komponenti, kuid üheks oluliseks takistuseks on mõjude hindamise metoodika keerukus iga üksiku organisatsiooni või projekti puhul. Tööriistad ja oskused mõjude hindamiseks ei ole piisavalt arenenud.
Avasektorist võib leida erinevaid siseriiklikke ja EL toetusmeetmeid, mida on võimalik kasutada ka SI-initsiatiivide arendamisel, kuid need pole spetsiaalselt disainitud SI-d silmas pidades ning ei lähtu ühiskondliku mõju loomise eesmärgist. Ilmekas näide on KOVide MTÜ-de toetused, kus toetuste jagamisel ei eesmärgistata oodatavat mõju[2], kuigi just kohalikul tasemel oleks vabaühendustel suur potentsiaal leida uuenduslikke viise, kuidas kohalikke väljakutsete lahendamisele kaasa aidata ning omavalitsusel võimalus olla innovatsiooni tõukaja ainuüksi rahastamispõhimõtete korrigeerimisega.
SI edendamiseks on loodud Eestis mõned kiirendid ja inkubaatorid peamiselt uute algatuste jaoks, kuid teistes arenguetappides olevate algatuste jaoks on võimalusi vähe. Lisaks on tuntuimal ja riiklikult rahastatud idufirmade kiirendil Ajujahil spetsiaalne programm sotsiaalselt uuenduslike algatuste jaoks. NULA inkubaator on Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt loodud arendusprogramm, mille eesmärk on pakkuda tuge nutikatele, tulemuslikele ja uuenduslikele ideedele, mis lahendavad Eesti ühiskonnas teravaid probleeme. Negavatt on noortele suunatud roheideede konkurss.
Nagu eelpool juba tõdetud, siis paindlikke ja kiireid viise sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni oskuste ning võimekuse suurendamiseks ja mitmekesistamiseks napib. SI-alased kompetentside vajadused on katmata nii erasektoris, avasektoris kui ka kogukonnas.
[1] Baltic Innovation Agency (2022) Private investor readiness to invest in impact organizations in Estonia. Report. Project: “Kickstarting the nascent social finance market in Estonia”
[2] Tallinna Ülikool. (2021). Kohalike omavalitsuste vabaühenduste rahastamise analüüs. Haldusreformijärgsed rahastamise praktikad kohalikes omavalitsustes.