Koostööformaadid ja suhted
Eesti oluline eelis, mis annab meie sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemile reageerimiskiiruse ja paindlikkuse, on väiksus ja “lühikesed ühendused” erinevate võrgustike ja tegutsejate vahel, nö kõik-tunnevad-kõiki. Siiski ei saa eeldada, et sellised reageerimiskiirust ja tegutsemisvõimet edendavad suhted tekiksid iseenesest viisil, mis aitab sidustada sotsiaalse innovatsiooni alaseid tegevusi ja tegijaid läbi erinevate valdkondade ja tasandite.
SI-d soodustavad võrgustikud ja koostööformaadid on seni peamiselt kujunenud kitsamalt huvide või teemade põhisena (nt Vaimse tervise ja heaolu koalitsioon VATEK, Rohetiiger), kuid ökosüsteemi tasandil selliseid formaate selgelt välja kujunenud pole. Üks potentsiaalselt SI-d ökosüsteemi tasandil edendav koostööformaat on Riigikantselei juures kogunev säästva arengu komisjon, mis loob legitiimse arutelu ja otsustusruumi valdkondade ja sektorite üleselt. Et säästva arengu komisjon saaks toimida Eesti SI ökosüsteemi suures pildis suunava koostööformaadina, tuleb see roll komisjonil selgelt sõnastada ja mõtestada.
Proovikivi on 2019.a. MTÜ GTL Labori arendatud hariduslik koostööprogramm ja veebiplatvorm, mis aitab noortel algatada ja osaleda koostööprojektides ühiskondlike väljakutsete lahendamiseks. Proovikivi pakub projektipõhist elulist õppimisvõimalust erinevate organisatsioonidega koostöö kaudu. Väljakutsed on vabalt valitavad ja algatajaks võib olla noor ise, ettevõte, MTÜ, kool või kohalik omavalitsus. Väljakutsed on päriselulised ning nende aluseks on Eesti riigi ning ÜRO arengueesmärgid. Koosloome platvormi idee vajadust ja tähtsust möönavad kõik osapooled aga praktikas jääb selliste sektoriüleste lahenduste puhul takistuseks, kuidas formaliseerida koostööd, vastutust, rolle ning haldusküsimusi. Ka Proovikivi platvormi arenduse puhul on peamiseks takistuseks uuendusi soodustava koostööformaadi sobitamine tänastesse (riigi)korraldusmudelitesse. Ei ole selge, kes peaks olema koosloome platvormi omanik ning milline oleks toimiv haldus- ja rahastusmudel.
Seniste koostööformaatide puhul saab öelda, et uudsete lahenduste tekkimise võimestamine pole teadlikult valitud eesmärk koostööks, vaid pigem positiivne kõrvalmõju, mis võrgustumisest ilmneb. Siiski on hiljuti sõlmitud SI-alane koostöö kokkulepe[1] esimene laiapõhjaline algatus luua koostöösuhteid eesmärgiga edendada SI-d, kuid selle toimivust ja mõju on veel vara hinnata.
Sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks on oluline soodustada võrgustumist ja uusi ning uue kvaliteediga kontakte, luua mitmekesiseid kokkupuutepunkte nii kohtade, protsesside, sündmuste, kui veebiplatvormidena. Heaks näiteks on 2022. aasta sügisel valdkonna huvigruppide ja entusiastide kohtumispaigana toimunud mõju- ja jätkusuutlikkuse festival Impact Day (osales ca 1500 inimest). SEV eestvedamisel ja koos teiste erinevate sektorite ettevõtete ja organisatsioonidega (kokku 15 partnerit) korraldatav Impact Day festival annab kodanikele, ettevõtetele ja valdkonna juhtidele võimaluse end arendada, inspireerida ja olla kursis viimaste valdkonna arengutega ja luua koostööd teiste sarnaste väärtustega osapooltega.
Facebookis on ka Eesti sotsiaalsest innovatsioonist huvitatud inimeste kogukond, kuhu kuulub umbes 700 liiget. Slackis on üle 300 osalejaga teabekanal sotsiaalse ettevõtluse kogukonnale. Eesti idufirmade kogukond on väga elujõuline. Idufirmadele on olemas suur hulk arendusprogramme ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud prototüüpide genereerimiseks korraldatakse regulaarselt häkatone. Kuigi mitmed programmid pole spetsiaalselt sotsiaalsetele ettevõtetele loodud, on nad teretulnud.
[1] https://sev.ee/23-organisatsiooni-loid-uheskoos-sotsiaalse-ettevotluse-ja-innovatsiooni-koostoopuu/