Anneli Roosalu oma nelja aastat KÜSKi juhina kokku võttes: “NEID” ei ole olemas! On mina ja sina!

Anneli Roosalu on SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nüüdseks juhtinud neli aastat. Uueks ametiajaks ta juhatuse liikmeks ei kandideerinud. Anneli annab juba 6. mail teatepulga edasi uuele juhatuse liikmele Tiina Orastele.

Millised olid Anneli väljakutsed KÜSKi juhtima asudes, millele tema energia selle nelja aasta jooksul peamiselt läks ja kuidas ta nüüd sellele kõigele tagasi vaatab, räägib Anneli ise.

Anneli Roosalu:

Minu jaoks algas kõik 2019. aasta lõpus, kui toimus konkurss SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhatuse liikme kohale. Otsus oli tehtud, et KÜSK kolitakse Tallinnast ära. Võimalikke asukohti oli teisigi. Viljandi jäi.

Uut juhatuse liiget otsides oli juba teada, et KÜSKi kontor saab olema Viljandis. Kuigi minul tuli alustada veel Toompuiesteel Tallinna kontoris või kui päris täpne olla, siis hoopiski kodukontoris, kuna kehtisid veel COVID19 piirangud.

Piirangud muutsid oluliselt ühiskonnas toimuvat, ka KÜSKis planeeritud koosolekud, kokkusaamised, seminarid jne olid veebikeskkonnas. Mina tutvusin meeskonna liikmetega ja tegin esimesed nädalad tööd veebi teel.

2020 oli suurte muutuste aasta, KÜSKi raamatupidamine viidi üle Riigi Tugiteenuste keskuse teenusele, KÜSKi meeskonda tuli leida uued inimesed, uute hindajate leidmine hindamiskogusse, uue perioodi strateegia väljatöötamine ja kontori kolimine, mis sai teoks augustis. Kõige sellega paralleelselt oli ühiskond kord lukus, kord lahti. KÜSK Suminari 2020. aastal saime täpselt korraldatud, kogemuspäeva tollel aastal ei toimunudki.

Kõigest sellest ei jäänud puutumata kodanikuühiskond. Vabaühenduste reaktsioon COVID19 tekkinud olukorrale sõltus väga palju valdkonnast. Täielikult katkes 2020. aasta kevadel huvitegevuse ja vaba aja sisustamisega tegelevate vabaühenduste igapäevatöö, kuna inimeste kogunemised olid keelatud. Aja möödudes hakati katsetama ja leiti võimalusi veebis kokku saada ja tegevust jätkata. Veebis toimusid ühiseid treeningud ja pilliharjutused, rääkimata koosolekutest ja aruteludest. Kõige kiiremini reageerisid ja olid ka riigile toeks vabatahtlikud, kes said rakendust hoolekande- ja meditsiiniasutustes ning abi vajavatele inimestele ravimeid või toitu jagades.

Paraku oli ja on vabatahtlike tegevuses veel palju, mida saab parandada. Kriisiolukordades on kõige rohkem abiks uuendatud ja toimiv vabatahtlike andmebaas. Et abivajaja ja abi pakkuja üksteist leiaksid.

Kripeldama jääb, et kriisiaegsed abimeetmed vabaühenduste probleeme eriti ei leevendanud. Vabaühendused, kel oli palgalisi töötajaid, said kasutada töötukassa töötasu hüvitisi, kuid enamiku kriisimeetmete toetuse saajateks vabaühendused ei klassifitseerunud. Kogu 2020. aasta suve oli valitsusse saadetuna ootel kriisitoetus vabaühendustele, kuid valitsus seda lõpuks ei arutanudki.

Igapäevase tööga jätkas uuenenud meeskond, Euroopa Liidu programmi „Kodanike Euroopa“ asemel sai KÜSKist “Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste ehk CERV programmi” kontaktpunkt. Programm hõlmab varasemast oluliselt rohkem valdkondi.

Mitmed KÜSKi jaoks uued suunad nagu sotsiaalne innovatsioon, tegelemine kogukondadega, “Sidusa Eesti arengukava” koostamine ja elluviimine, välisministeeriumiga koostöös toetused väliseesti väljaannetele ja rahvuskaaslaste stipendium vms, tegid elu huvitavaks ja andsid võimaluse pidevalt areneda.

Mitmed uued suunad andsid võimaluse läheneda vabaühendustele ja aktiivsetele inimestele. Kõik, kellega KÜSKis kokku puutume, ei pruugi sugugi olla vabaühenduste esindajad. Võimaluse saada paremini kurssi, kuidas läheb omavalitsustes ja mida soovitakse ellu viia kogukondades, on näiteks andnud suhtlemine kogukonna eestvedaja stipendiumi saajate ja kodanikuühiskonna innovatsioonifondi toetuse taotlejatega.

Kindlasti on asendamatuks „jõuks“ KÜSKi tegevuste õnnestumiseks maakondades tegutsevad vabaühenduste konsultandid. Minul oli konsultantidega väga hea koostöö, muidugi aruteludes tuli ette vaidlusi, sest igaüks kaitseb oma arvamust. Konsultantide kogemused vabaühendustega töötamisel annavad KÜSKile vajalikku teavet, kuidas täiendada ja muuta toetuste andmise tingimusi. Konsultantidega oli meil toredaid kohtumisi ja elavaid ühiseid arutelusid ka väljaspool töist õhkkonda.

Mingil hetkel hakkasime KÜSKis rohkem tähelepanu pöörama Ida-Viru maakonnale ning muukeelsete inimeste lõimumisele ühiskonnas. 2021 algas mõtetevahetus, kuidas panustada Ida-Viru maakonda. Paljude arutelude tulemusena, nii KÜSKi nõukogus, Ida-Virumaal tegutsevate inimestega ja vabaühenduste konsultantidega, jõudsime otsuseni, et investeeringute tegemine on vabaühendustele kõige suurem komistuskivi Ida-Virumaal. 2022 toimus KÜSKi ühekordne Ida-Viru maakonna investeeringute taotlusvoor.

Minu jaoks on oluline, et me kasutaks olemasolevaid tehnilisi võimalusi ja hoiaks sellega kokku inimeste aega. Järk-järgult läks KÜSK üle veebi teel taotluste menetlemise süsteemile ehk TMSi, nüüdseks on vaid NULA starditoetuse taotlused, mida ei menetleta TMSis. Eks iga süsteem vajab arendamist, tehnilised oskused paranevad, algus on tehtud.

KÜSKis töötamine on olnud suur au ja õppetund. Kõik nõukogu liikmed ja siseministeeriumi kodanikuühiskonna osakond on olnud mulle suureks toeks selle nelja aasta jooksul. Palju oli arutamisi erinevate inimestega Vabaühenduste Liidust, Heateo SAst, Sotsiaalsete ettevõtete võrgustikust, Eesti Rahvaülikoolide Liidust, Päästeametist, Eesti Külaliikumisest Kodukant. Ma kohtusin inimestega, kes oma valdkonnas tegutsedes „põlevad“. Tänan KÜSKi hindajate kogu töö eest taotluste hindamisel. Hindajad toovad põhjalikult välja olulise iga taotluste kohta, need põhjendused aitavad taotlejatel mõista rahastamise otsust.

Usun, et Eesti kodanikuühiskond on tugev ja arenemisvõimeline. KÜSK saab omalt poolt anda õnge ja olla kalastamise juures toeks, kõiki eelpoolnimetatud ja paljusid teisi partnereid kaasates. Soovin, et me kuulaksime üksteist, arvestaksime üksteisega ja hoiaksime oma lähedasi.

„NEID“ ei ole olemas! Mitte midagi ei juhtu, kui mina ja sina ei hakka peale.