CERV programmi kodanike kaasamise ja osalemise meetme toetuse saajad selgunud

Reedel, 6. juunil avalikustas Euroopa Komisjon need projektid, kellega sõlmiti CERV programmi kodanike kaasamise ja osalemise meetme toetuse saamise lepingud. 

Taotlusvoor toimus 2023. aastal ja meetme eelarve oli 25,4 miljonit eurot. Vooru korraldas Euroopa Komisjoni hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuri täitevasutus (EACEA). Eestist esitati vooru 6 taotlust ja partnerina olid kaasatud 25 organisatsiooni. Naaberriikidest esitas Soome 8, Läti 6 ja Leedu 10 taotlust. Kokku esitati vooru 450 taotlust ja rahastuse said neist 88. Järgmine voor toimub alles 2025. aasta suvel.

Kuidas läks Eestil?

Kuuest Eesti taotlusest ei saanud keegi paraku positiivset otsust. Partneritena on projektidesse kaasatud kolm Eesti vabaühendust, need on Sihtasutus Fab City Foundation, Eesti People to People ja Keskkonnaõiguse Keskus. Kokku toovad Eesti organisatsioonid partnerina Eestisse pisut üle 123 tuhande euro Euroopa Komisjoni toetusraha.

Sihtasutus Fab City Foundation on rahvusvahelise tegevushaardega sihtasutus, mille peakontor on Tallinnas. Sihtasutus tegeleb uuendusmeelsete ja jätkusuutlike linnavõrgustike edendamisega läbi sotsiaalse innovatsiooni, linnauuringute ja haridusprogrammide. Sihtasutuse nõukogu üks kuuest rahvusvahelisest liikmest on Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi teadus- ja tehnoloogiapoliitika kaasprofessor Erkki Karo.

Fab City on üks neljast partnerist rahvusvahelises koostöögrupis, mis sai toetuse projektile PENCE ehk Power Europe Narrative for Civic Ecology. Projekti peakoordinaator on Holland ja teised kaks partnerorganisatsiooni on Hispaaniast ja Prantsusmaalt. Selle projekti üldine eesmärk on kiirendada linnade ökoloogilist üleminekut, et hoida kinni Pariisi kliimaleppest. Selleks kaasatakse tegevustesse nii erinevate linna valdkondade eksperte kui ka linnaelanikke. Projekti toetas Euroopa Komisjon kokku 349 615 euroga ja Eesti osa on sellest 73 565 eurot.

Mittetulundusühing Eesti People to People on äriregistris registreeritud juba aastast 1997. Organisatioon kuulub samanimlisse ülemaailmsesse võrgustikku People to People Intrnational. Kogu võrgustik kannab eesmärki, mis on parema mõistmise ja sõpruse edendamine erinevate rahvaste ja kultuuride vahel läbi haridus-, kultuuri- ja humanitaartegevuse, mis hõlmab ideede ja kogemuste vahetamist.

Eesti People to Peole organisatsioon sai toetuse partnerina projektis Voices of Change ehk VOC. Vooru kõige mahukamasse koostööühendusse kuulub 21 organisatsiooni 16 riigist. Projekti üldine eesmärk on edendada nende tüdrukute arusaamu poliitika kujundamise protsessist, kes on Euroopasse tulnud pagulase või sisserändajana. Tüdrukutel võimaldatakse läbi praktilist tegevuste avaldada oma arvamust kõigis EL tegevusvaldkondades. Projekti kogutoetus on 231 999 eurot ja Eesti partneri osa sellest toetusest on 10 823 eurot.

Neljandik toetust saanud projektidest olid keskkonnateemalised.

Hea on tõdeda, et kolmanda Eesti partnerina sai voorust toetust Keskkonnaõiguse Keskus, kes on partner projektis Environment, Rights, Children (ENRICH). Koostööühenduses on kokku 9 liiget kaheksast riigist. Rahastamisotsuse eelduseks on väga hea rahvusvaheline koostöö. Kõik koostöögrupi liikmed kuuluvad võrgustikku nimega Euroopa ühenduse Justice & Environment (J&E). Projekti ENRICH põhieesmärk on ühendada omavahel kliimakriisi ja laste õiguste teema ning edendada laste õigust keskkonna-/kliimamuutuste küsimustes kaasa rääkida. Projekti toetas Euroopa Komisjon kogusummas 319 515 eurot ja Eesti partneri toetus on sellest 39 645 eurot.

Miks Eesti projektid toetust ei saanud?

KÜSK on CERV kontaktpunkt Eestis ja nagu 21 teist kontaktpunkti tegeleme me info levitamise ja toetuse taotlejate nõustamisega. Kahjuks ei anna Euroopa Komisjon meile teavet nende organisatsioonide kohta, kes taotluse esitasid, kuid toetust ei saanud.

Meile jagas kodanike kaasamise ja osalemise taotlusvooru tagasisidet üks Eesti vabaühendus, kes jäi napilt joone alla ja ei saavutanud toetuse saamise jaoks vajalikku punktisummat, milleks on 70 punkti. 

CERV programmi taotlusvoorudes hinnatakse projekte ühesuguste kriteeriumide alusel ja nende osakaalud on ära toodud vooru dokumendis. Hindamiskriteeriumiteks on asjakohasus, kvaliteet ja mõju.

Asjakohasuse kriteeriumi osas oli projekti negatiivse rahastamisotsuse aluseks see, et sihtrühm ei olnud määratletud, vaid tegevused oli suunatud tervel elanikkonnale. Euroopa Komisjon on rõhutanud, et tuleb määratleda projekti sihtrühm ja neid projektis lahenduste otsimisse kaasata. Teisalt on oluline projekti probleemi määratlusel lähtuda konkreetsetest analüüsidest või tugineda uuringutele, mitte oletustele.

Kvaliteedi kriteeriumis soovis hindaja näha projektis selgemat metoodikat, kuidas tegevusega tulemuseni jõutakse.

Nimelt hinnatakse kvaliteedi kriteeriumis projekti tegevuskava loogilist ülesehitust ja selle veenvust. Kindlasummalise eelarve loogika soovib reeglina näha tulemustena sündmuste ja kaasatud inimeste arvu. Seega on oluline oma projekt üles ehitada sündmustele ja nendes osalevatele inimestele. Kui näiteks soovitakse toota film või teha õppematerjal, siis peab taotleja arvestama asjaoluga, et sellisel tegevusel töökavas kohta ei ole. Küll aga saab töökavas planeerida näiteks õppematerjali või filmi esitlemist või muid tegevusi, mis on suunatud mingi konkreetse sihtrühma kaasamisele.

Mõju kriteeriumi osas tuleb taotlejal samuti lahti kirjutada, kuidas täpselt projekti tulemused näiteks kohalikku poliitikat mõjutavad või kuidas kõnealuse projekti tulemusi saab mõni teine organisatsioon kasutada. Hindaja soovis, et taotleja ei tugineks tulevaste jätkutegevuste kirjeldamisel eeldustele, vaid kirjeldaks täpsemalt, kes projekti meeskonnast vastutab tulemuste rakendamise eest ja kuidas see rakendamine tagatakse.

Rahvusvahelise koostöö olulisus CERV programmi toetuse saamisel

Meie põhjanaaber Soome sai suurmeetmest peataotlejana toetust lausa kahe projekti jaoks: Redesign Belonging e ReBel  ja FUTU4U.

Projekti ReBel eesmärk on koosloome kaudu kavandada teenused, mis võimaldavad sisserändajatest naistel paremini lõimuda. Projekti sihtrühm kavandab ise koostöös professionaalsete teenusedisaineritega sobivaimad mudelid ja lahendused ühiskonda integreerumiseks. 

Teine projekt FUTU4U edendab rändetaustaga noorte (vanuses 18-30) ühiskondlikku kaasatust ning kuuluvustunnet nii oma kogukonnas kui ka Euroopa Liidus tervikuna. Projekti rahvusvaheline koostööühendus haarab organisatsioone Soomest, Iirimaalt, Sloveeniast, Itaaliast ja Belgiast, kelle eesmärk on jõuda otse 2475 (min 1670 ja max 3300) kodanikuni Euroopas ning kaudselt 10 000 inimeseni.

Kahe eelnimetatud  projekti toetuse saaja ja peataotleja on üks ja seesama organisatsioon, kelleks on Laurea Rakenduskõrgkool Espoos, mis tegutseb erinevat tüüpi rahvusvahelistes võrgustikes. Rahvusvahelistumine on Laurea igapäevategevuse osa ja kooli enda sõnul toetab see nende kõrge hariduse kvaliteeti, mitmekesiseid teadmisi, et leida lahendused piirkondlikele väljakutsetele.

Oluline on sünergia ja usaldus

CERV programmis on samuti oluline rahvusvaheline koostöö ja sünergia loomine partnerite vahel. Paraku ei teki sünergia pelgalt kirjavahetuse kaudu ja vaja on eelkõige usaldust erinevate organisatsioonid vahel. Usalduse tekkimiseks on vaja teineteist tundma õppida, leida sobivad töömeetodid ja sõnastada ühised teemad jne.

KÜSK annab toetust rahvusvahelisele koostööle, mis aitab sarnaselt Laurea Rakenduskõrgkooli eesmärgile vabaühendustel tuua oma kohalike teemade arendamisse ja probleemide lahendamisse mitmekesisemat vaadet. Rahvusvaheline koostöö toetab parimate teadmiste ja oskuste vahetamist, koostöösuhete loomist ja partnerite leidmist ning Eesti vabaühendustele oluliste teemade rahvusvahelisele areenile toomist.

Ühe hea näitena võib välja tuua CERV programmist partnerina toetust saanud Keskkonnaõiguse Keskuse, mis KÜSKi välisprojektide toetamise konkursi toel on läbi erinevate aastate arendanud koostööd rahvusvahelise võrgustikuga Justice & Environment (J&E), mille liikmetega nüüd ka CERV projekti koostööühendus moodustati. Välisprojektide toetamise konkursi raames toetab KÜSK välisprojektide omafinantseeringut, lisaks toetab KÜSK reisitoetuste läbi teadmussiiret ja rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkursi läbi koosöövõrgustike kokkutoomist Eestis.

Võimekus, võimalus ja otsus teiste riikide organisatsioonidega koostööd teha, loob pinnase ülalmainitud sünergia tekkimiseks, mille pinnalt edasi liikuda konkreetsete projektide ja välisrahastuse taotlemiseni.

Toetuse saanud projektide täielik nimekiri on avalikustatud portaalis Funding and Tenders menüüreal “EU Funded projects“.