CERVi sõpruslinnade taotlusvoor pakub võimalust tugevdada rahvusvahelist koostööd ja kodanike kaasamist 

CERV programmi sõpruslinnade ja -valdade taotlusvooru (CERV-2026-CITIZENS-TOWN-NT) infoseminaril sai ülevaate avatud taotlusvooruga programmi võimalustest CERV-programmi Eesti eksperdilt Marju Mägerilt. 

CERV (Citizens, Equality, Rights and Values) on Euroopa Komisjoni hallatav rahastusprogramm, mille eesmärk on kaitsta ja edendada Euroopa Liidu aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud väärtusi. Programmi kaudu toetatakse projekte, mis suurendavad kodanike teadlikkust oma õigustest ning soodustavad nende aktiivset osalust ühiskonnaelus ja otsustusprotsessides. 

Kuigi taotlusi ei menetle ega hinda KÜSK, tegutseb KÜSK Eestis CERV-programmi riikliku kontaktpunktina. See tähendab, et KÜSKi roll on levitada programmi kohta infot eesti keeles, nõustada huvilisi ning toetada Eesti organisatsioonide osalemist rahvusvahelises koostöös. 

2026. aasta taotlusvooru fookuses on kodanike kaasamine ja teadlikkuse tõstmine Euroopa Liidu väärtustest, diskrimineerimise ja tõrjutuse vastu võitlemine, kohaliku tasandi kaasamispraktikate arendamine ning laste ja noorte osalemine otsustusprotsessides. Samuti on olulised teemad soopõhise ja vähemuste vastu suunatud vägivalla ennetamine ning Uue Euroopa Bauhausi algatusega seotud kogukondlikud ja kultuurilised tegevused. 

Sõpruslinnade ja -valdade taotlusvooru eesmärk on tuua eri riikide kodanikud kokku ning soodustada parimal juhul püsivate rahvusvaheliste võrgustike kujunemist kohalike omavalitsuste tasandil. Projekti ei pea ellu viima üksnes olemasolevate sõprusomavalitsustega, vaid taotlusvoor julgustab ka uute partnerlussuhete loomist. Oluline on, et projektid looksid võimalusi kohtumiseks, kogemuste vahetamiseks ja ühiseks tegutsemiseks, näiteks seminaride, õpitubade, konverentside või muude laiapõhjaliste sündmuste kaudu. 

Marju Mäger rääkis, et eriti viimastel aastatel tõusnud esile ka noorte kaasamise küsimus. Ta sõnul on Euroopa Komisjoni uuringud on näidanud, et pärast koroonapandeemiat on kasvanud oluliselt nende noorte osakaal, kes tunnevad, et neid ei kaasata neid puudutavates otsustes piisavalt. Seetõttu julgustatakse ta pöörama projektides teadlikku tähelepanu ka noorte osalusvõimaluste loomisele ja tugevdamisele. 

Sõpruslinnade ja valdade taotlusvoor avati 17. detsembril 2025 ning taotluste esitamise tähtaeg on 16. aprill 2026. Hindamine toimub suve jooksul, otsused tehakse oktoobris ning lepingute sõlmimine kestab kuni 2027. aasta jaanuarini. Seega, nagu Mäger ütles, saab selle vooru projekti tegevustega alustada umbes aasta pärast veebruaris. Taotlusvooru kogueelarve on 12 miljonit eurot, projektide kestus võib olla 12–24 kuud ning minimaalne toetussumma on 100 000 eurot. Toetus on kindlasummaline ning omafinantseeringut ei nõuta. 

2025. aasta taotlusvooru esitati samasse taotlusvooru 178 taotlust, millest rahastuse sai 42 projekti. Edukuse määr oli ligikaudu 25% (üle-eelmisel aastal üle 30%). Keskmine projekti maksumus oli umbes 250 000 eurot. Sealjuures tasub aga Eesti eksperdi sõnul arvestada, et osa taotlusi langeb konkurentsist välja juba tehnilise kontrolli etapis, mistõttu ei peegelda rahastusprotsent üksnes sisulist konkurentsi. 

Siinjuures tähendas ta infoseminaril osalejatele, et taotlemise puhul on oluline, et põhitaotlejad ja partnerid saavad olla linnad ja vallad, omavalitsusliidud ning omavalitsusi esindavad mittetulundusühingud Euroopa Liidu liikmesriikidest või CERV-programmiga liitunud riikidest. 

Täpsem info taotlusvooru tingimuste ja juhendmaterjalide kohta on kättesaadav CERV-programmi ametlikul lehel SIIN.

KÜSKi CERVi kontaktpunkt pakub Eesti huvilistele infot ja esmast nõustamist, et aidata leida sobiv projektisuund ning tugevdada Eesti omavalitsuste rahvusvahelist koostööd. 

Lisainfo: