Eesti esindus osales Vilniuses sotsiaalse innovatsiooni õppevisiidil 

Eestit esindasid Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist Marju Mäger, Evelyn Valtin, Sandra Paulus ja Elmo Puidet, Siseministeeriumist Minna Harjo, Tartu Ülikoolist Mervi Raudsaar, Tallinna Ülikoolist Merle Praakli, Triin Kübar ja Audronė Urmanavičienė ning Võrumaa Arenduskeskusest Maris Andreller ja Reet Kasekamp. 

Kolmepäevane programm hõlmas erinevaid teemasid, mis on seotud sotsiaalse innovatsiooni arendamise, rahastamise ja poliitikakujundamisega. Ürituse avas Euroopa Sotsiaalfondi agentuuri direktor Lina Nevinskienė, kes rõhutas sotsiaalse innovatsiooni tähtsust Euroopa tasandil ning vajadust tugevdada riikidevahelist koostööd. Euroopa Komisjoni esindaja Lucrezia Ioannoni Fiore tõi oma kõnes esile, et sotsiaalne innovatsioon ei ole ainult üksikute projektide elluviimine, vaid süsteemne muutus, mis vajab pikaajalist strateegiat ja tuge. 

Esimesel päeval tutvustati Euroopa Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse tegevust ning arutati, milliseid samme on vaja astuda, et luua tugev sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteem Euroopas. Eraldi keskenduti riiklike kompetentsikeskuste rollile ning sellele, kuidas need saavad toetada erinevaid algatusi ja organisatsioone oma riikides. Üks olulisi teemasid oli sotsiaalse innovatsiooni rahvusvaheline koostöö ning erinevate riikide kogemuste ja praktikate jagamine. 

Sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuste tegevuse eesmärk on olla “muutuste katalüsaator”, nagu rõhutas üritusel peetud arutelus üks juhtivatest ekspertidest. Samuti rõhutati, et “sotsiaalne innovatsioon ei ole ainult uute lahenduste loomine, vaid ka olemasolevate süsteemide ümberkujundamine, et need toimiksid tõhusamalt ja kaasavamalt”. 

Arutelude käigus toodi välja, et sotsiaalse innovatsiooni tõhususe üks võtmeküsimusi on kommunikatsioon ja teadlikkuse suurendamine. Euroopa Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse ekspert Karolina Andriuškevičiūtė rõhutas, et edukas kommunikatsioon eeldab selget sihtrühmade määratlemist ja mitmekesiste kanalite kasutamist, et jõuda erinevate osapoolteni – alates poliitikakujundajatest kuni kogukondadeni, keda innovatsioon puudutab. 

Päeva lõpetas diskussioon riiklike kompetentsikeskuste hetkeseisust ja arengusuundadest, kus osales ka Eesti delegatsioon. Evelyn Valtin esindas Eesti sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskust, jagades kogemusi sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse arendamisest Eestis ning rõhutas, et suurimaks väljakutseks on jätkusuutliku rahastuse tagamine ja sotsiaalse innovatsiooni lõimimine poliitikakujundamisse. 

Teisel päeval keskenduti digitaalsele innovatsioonile ja tehisintellekti võimalustele sotsiaalse innovatsiooni edendamisel. Arutleti, kuidas uued tehnoloogiad võivad aidata lahendada keerulisi sotsiaalseid väljakutseid, nagu ebavõrdsus, ligipääs haridusele ja sotsiaalteenustele. Lisaks tutvustati mitmeid praktilisi juhtumeid ja lahendusi, mida teistes riikides juba kasutatakse. Eraldi rõhku pandi ka tehisintellekti eetilisele kasutamisele ning sellele, kuidas tagada, et tehnoloogilised lahendused teeniksid ühiskonna huve laiemalt.  

Samuti toodi esile, et haridussüsteem vajab innovatsiooni, sest traditsioonilised meetodid ei pruugi enam vastata uue põlvkonna vajadustele. Projekti “Three Cubes” esindajad tutvustasid, kuidas nad kasutavad Minecrafti mänguplatvormi, et arendada õpilaste loovust ja probleemilahendusoskusi. Selline lähenemine võimaldab õppimist mängulisemalt ja kaasavamalt korraldada. 

Üheks õppevisiidi oluliseks osaks olid projektikülastused, mille käigus osalejad said tutvuda erinevate sotsiaalse innovatsiooni algatustega Vilniuses. Külastati nelja organisatsiooni, mis on tuntud oma uuenduslike ja sotsiaalset mõju omavate lahenduste poolest. 

• Vinted – Euroopa juhtiv kasutatud rõivaste ja esemete veebiturg, mis edendab ringmajandust ja jätkusuutlikku tarbimist. Ettevõte on aidanud muuta inimeste tarbimisharjumusi ning loonud platvormi, mis võimaldab inimestel müüa ja osta kasutatud esemeid mugavalt ja turvaliselt. Arutelu käigus rõhutati, et “sotsiaalsete aspektide muutumine võib olla kiire – kümne aasta jooksul on kasutatud rõivaste ostmine muutunud populaarseks ja aktsepteerituks”. 

• WoW University – Leedu esimene naistele suunatud veebipõhine ülikool, mille eesmärk on pakkuda elukestvat õpet ning aidata naistel omandada uusi teadmisi ja oskusi, mis toetavad nende isiklikku ja professionaalset arengut. Ülikool loodi 2020. aastal sotsiaalse ettevõttena ning on oma tegevusega aidanud kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja naiste majanduslikule iseseisvusele. Osalejad tõid esile, et “isegi keerulistes tingimustes on võimalik midagi suurt luua – WoW University alustas tegevust samal nädalal, kui COVID-19 pandeemia algas”. 

• Ramintoja kogukonnakeskus – sotsiaalsete ja kultuuriliste algatuste keskus, mis ühendab erinevaid ühiskonnagruppe. Keskuses viiakse läbi erinevaid haridus- ja kultuuriprojekte ning toetatakse kogukonna liikmete omavahelist koostööd. 

• Rahvuslik Sotsiaalse Integratsiooni Instituut – organisatsioon, mis töötab haavatavate rühmade, sealhulgas endiste vangide, eakate ja puuetega inimeste sotsiaalse kaasatuse edendamise nimel. Instituut pakub erinevaid teenuseid, sealhulgas alternatiivseid sotsiaalteenuseid ja tööhõiveprogramme. Organisatsiooni esindajad rõhutasid, et nende tegevus tugineb “inimkesksel lähenemisel – igal inimesel on oma lugu ja tema vajadusi tuleb mõista individuaalselt”. 

Vilniuse õppevisiit pakkus osalejatele võimaluse tutvuda erinevate riikide parimate praktikatega ning arutada, kuidas sotsiaalset innovatsiooni veelgi tõhusamalt rakendada. Eesti delegatsioon tõi tagasi väärtuslikke teadmisi ja kontakte, mida saab rakendada kohalikus kontekstis.