Eesti kogemus rahvusvahelises dialoogis: 2025. aasta kokkuvõte
Käesolevas artiklis anname ülevaate Kodanikuühiskonna Sihtkapitali 2025. aastal toimunud rahvusvahelistest kohtumistest, õppereisidest ning esinemistest. Aasta jooksul osaleti mitmetel õpi- ja koostöösündmustel, mille keskmes olid sotsiaalne innovatsioon, kodanikuühiskonna arendamine, kaasav ettevõtlus, noorte kaasamine ning avaliku ja kolmanda sektori koostöö.
Rahvusvahelised õppereisid – kogemuste süvendamine ja parimate praktikate omandamine
Rahvusvahelised õppereisid olid 2025. aastal oluline viis vaadata oma tööd kõrvalt. Leedus, Norras, Tšehhis, Belgias, Portugalis, Soomes ja Rootsis kohtuti inimestega, kes seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega, kuid lahendavad neid erineval moel.
Näiteks Portugalis keskenduti sotsiaalse innovatsiooni rahastamisele ja ideede arendamisele – sellele, kuidas ühendada Euroopa fondid, finantsinstrumendid ja kohalik algatus nii, et sotsiaalsed ideed ei jääks pelgalt projektideks, vaid kasvaksid jätkusuutlikeks lahendusteks. Lisaks teine õppevisiit Portugalis tõi rohkem fookusesse noorte kaasamise head tavad.
Põhjamaades andsid kogukondade ja omavalitsuste koostöömudelid hea näite sellest, kuidas võrdsus ja mitmekesisus ei ole loosungid, vaid igapäevane praktika.
Tšehhis ja Rootsis nähtud kogukonnapõhised lahendused tuletasid meelde, et sotsiaalne innovatsioon ei sünni ainult strateegiadokumentides, vaid sageli kohalike inimeste julguses katsetada ja vastutada.
Mitmel õppereisil keskenduti sotsiaalse innovatsiooni süsteemsele korraldusele. Balti ja Kesk-Euroopa kogemused näitasid selgelt, kui oluline on riiklike ja piirkondlike raamistikute olemasolu, mis toetavad katsetamist, kuid samal ajal loovad eeldused heade ideede levikuks. Arutelud kompetentsikeskuste rollist ja vastastikusest õppimisest aitasid mõtestada, kuidas sotsiaalne innovatsioon saab olla midagi enamat kui üksikud projektid ning kujuneda püsivaks osaks avalikust poliitikast ja kodanikuühiskonna toimimisest.
Euroopa tasandi kohtumised ja foorumid, sealhulgas Brüsselis toimunud arutelud, aitasid siduda kohalikud praktikad laiemate poliitikasuundadega. Seal kerkis esile küsimus, kuidas viia toimivad ideed „suuremasse mängu“ ning millist rolli mängivad selles avalik sektor, rahastusmehhanismid ja rahvusvaheline koostöö.
Eesti kogemus Euroopa tasandil
2025. aasta jooksul oleme saanud ka Eesti kogemust jagada mitmetel rahvusvahelistel sündmustel. Aasta alguses tõstatus Eesti kogemus eriti selgelt Šveitsi–Eesti koostööprogrammi raames toimunud töötubades, kus arutleti, kuidas teadusuuringud ja sotsiaalne innovatsioon saavad liikuda praktikasse. Eesti näited häkatonidest ja inkubatsiooniprogrammidest pakkusid rahvusvahelistele partneritele konkreetseid mudeleid, kuidas toetada ideede kiiret katsetamist ja arendamist.
Kevadiste rahvusvaheliste veebiseminaride ja kohtumiste fookuses oli sotsiaalse innovatsiooni toetamise tulevik Euroopas. Saksamaa ja Eesti kogemuste võrdlus tõi esile vajaduse paindlike, kuid samas strateegiliste toetussüsteemide järele. Eesti kogemus kõnetas just oma ökosüsteemse lähenemise ja koostööpõhiste töövormidega.
Olulise osa moodustasid ka Euroopa tasandi praktikakogukonnad ja vastastikuse õppimise kohtumised, kus käsitleti riiklike sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuste rolli. Eesti osalus nendes aruteludes aitas kaasa ühisele arusaamale sellest, kuidas siduda poliitikakujundus, praktikute kogemus ja kogukondade vajadused.
Suve alguses nihkus tähelepanu sotsiaalse innovatsiooni rahastamisele ja skaleerimisele. Portugalis toimunud kohtumistel käsitleti Euroopa fondide ja finantsinstrumentide rolli ning sotsiaalsete inkubaatorite mõju. Eesti kogemus, sealhulgas NULA inkubatsiooniprogramm, pakkus praktilist vaadet ideede kasvamise toetamisest.
Aasta lõpus keskenduti juba tulevikule – ESF+ sotsiaalse innovatsiooni praktikakogukonnas arutleti, millised tegevused ja mudelid on olnud mõjusad ning kuidas toetada sotsiaalset innovatsiooni ka pärast 2027. aastat.
Kohtumised välisdelegatsioonidega – Eesti kogemuse jagamine
2025. aastal külastasid Eestit ning kohtusid KÜSKiga mitmed välisdelegatsioonid, et tutvuda Eesti kogemusega sotsiaalse innovatsiooni ja kodanikuühiskonna arendamisel. Need kohtumised kinnitasid, et Eesti lähenemine pakub rahvusvaheliselt huvi ning on paljudele riikidele eeskujuks.
KÜSKi kohtumistel Gruusia, Tšehhi, Ukraina, Soome ja Portugali partneritega keskenduti sellele, kuidas Eestis on kujunenud toimiv sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteem ning millist rolli mängivad selles avalik sektor, vabaühendused ja rahvusvaheline koostöö. Eriti suurt huvi tunti KÜSKi rolli vastu sotsiaalse innovatsiooni toetajana, sh rahastusmeetmete, inkubatsiooniprogrammide ja arendustegevuste kaudu.
Aasta alguses kohtuti Tallinnas Gruusia esindajatega, kelle huvi keskmes olid KÜSKi tegevused ning Eesti kogemus sotsiaalse innovatsiooni ja kodanikuühiskonna toetamisel. Kevadel võõrustati Eestisse saabunud Tšehhi PROP projekti delegatsiooni, kelle fookuses olid hariduse, kodanikuühiskonna ja sotsiaalse innovatsiooni kokkupuutepunktid. Suveperioodil toimusid ka virtuaalsed kohtumised. Soome Dialoogiakadeemia esindajaga peetud aruteludes vahetati mõtteid sotsiaalse innovatsiooni ja dialoogimeetodite seostest ning nende rakendamisest ühiskondlike probleemide lahendamisel. Sügisel kohtuti Saksamaa Arengukoostöö organisatsiooni GIZ esindajatega, kes tegutsevad Ukraina tehnilise abi projekti REJOIN raames. Oktoobris toimusid kohtumised ka Portugali professori ja sotsiaalse ettevõtjaga João Almeidaga, kellega vahetati mõtteid sotsiaalse ettevõtluse, teadustöö ja praktiliste sekkumiste ühendamise üle. Samal kuul kohtuti uuesti Gruusia partneritega, seekord Sapari Internationali esindajaga, et arutada kodanikuühiskonna rolli ja rahvusvahelise koostöö võimalusi.
Lisaks delegatsioonide vastuvõtmisele toetas KÜSK ka rahvusvaheliste partnerite sidumist Eesti organisatsioonidega, aidates kaasa uute koostöövõimaluste tekkimisele.
