Eetilise tegutsemise põhimõtted – vabaühenduste usaldusväärsuse ja tugeva kodanikuühiskonna vundament
Kodanikuühiskonna elujõud ja usaldus põhinevad läbipaistvusel, aususel ja väärtuspõhisel tegutsemisel. Vabaühenduste Liidu eestvedamisel kokku lepitud põhimõtted ehk vabaühenduste eetikakoodeks sätestab, et just eetilised ja väärtuspõhised printsiibid on vabaühenduste tegevuse alus, sest need annavad ühiskonnale kindluse, et ühenduste töö teenib avalikke huve ja aitab kaasa hooliva, tasakaalustatud ning turvalise keskkonna kujundamisele.
Vabaühendused on olulised partnerid avatud ja osalusdemokraatiale tuginevas ühiskonnas. Nad on kogukondade hääle kandjad, sild kodanike ja avaliku võimu vahel ning sageli ka innovatsiooni ja uute lahenduste loojad.
Usaldus vabakonna tegevuse vastu sünnib siis, kui ühendused tegutsevad avatud, läbipaistvalt ja eetiliselt:
- järgitakse aususe, võrdsuse, väärikuse, avatuse, koostöömeelsuse ja solidaarsuse põhimõtteid;
- kui missioon ja tegevused on avalikkusele arusaadavad;
- antakse regulaarselt aru oma tegevusest ja rahakasutusest.
Eetilised standardid ei ole pelgalt vormiline nõue – need on vahend, mis tugevdab kodanikuühiskonda ja annab ühendustele suurema mõjuvõime. Väärtuspõhiselt tegutsev organisatsioon suudab luua tugevamat partnerlust kogukondade, avaliku sektori ja ettevõtetega ning kasvatada oma liikmete ja toetajate usaldust. Avatus ja eetilisus annavad ka kaitse kriitikute ees: kui tegevus on läbipaistev, on ka selle tulemused ja mõju selgelt nähtavad.
Muuhulgas seetõttu on SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusprogrammides nagu arenguhüpet ettevalmistav, arenguhüppe, kodanikuühiskonna innovatsioonifondi toetusprogramm, kogukonna eestvedaja stipendium, rahvusvahelise koostööd arendavad toetusprogrammid jm raha taotlemise eelduseks, et taotlejal tegevus on avalik:
Kas su vabaühendus järgib eetilise tegevuse põhimõtteid, näiteks Vabaühenduste Liidu Hea Kodanik eetikakoodeksit?
Kas sinu tegevus on läbipaistev ja arusaadav avalikkusele ehk kas on tegevust tutvustav ja avalikkusele kättesaadav veebileht või sotsiaalmeedia väljund?
Kas kogukond ja partnerid teavad, mille eest seisad?
Kas põhikirja järgi tegutsed avalikes huvides ehk eesmärgid või tegevus on suunatud laiemale sihtrühmale kui ainuüksi MTÜ või kogukonna liikmeskond?
Need nõuded ei ole pelgalt formaalsus – need on signaal ühiskonnale, et ühendus või eraisik (kogukonna eestvedajana) tegutseb läbipaistvalt ja väärtuspõhiselt, olles eeskujuks kaasavas ja avatud juhtimises.
Eesti vabaühenduste endi poolt vastu võetud vabaühenduste eetikakoodeks (2002) ja läbipaistva huvikaitse hea tava toetavad just sellist toimimist, rõhutades demokraatlikku juhtimist, aruandluskohustust, avatust, sõltumatust ja huvide konflikti vältimist. Need põhimõtted annavad kodanikuühiskonnale tugevuse ja usaldusväärsuse, mis on hädavajalik osalusdemokraatias ja kaasava valitsemise kontekstis.