ESF-SIM projekti 2025. aasta: olulised verstapostid ja vaade tulevikku
2025. aasta oli Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) elluviidava Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi (ESF-SIM) projekti „Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ jaoks oluline ja sisuline vahejaam.
Kui varasematel aastatel keskenduti eelkõige ettevalmistusele, analüüsile ja suundade kujundamisele, siis 2025. aastal jõuti mitmete märgiliste verstapostideni, mis annavad selge aluse järgmisteks tegudeks.
Projekt, mis kestab aastatel 2023–2028 ning mille kogueelarve on 2 001 569 eurot, on suunatud laste ja noorte aktiivse osaluse suurendamisele ning noortega tegelevate vabaühenduste ja kogukondade võimekuse kasvatamisele. 2025. aasta lõikes joonistus eriti selgelt välja projekti kolm põhisuunda: maakondlik areng, arenguprogramm ning noorte osalust toetavad sündmused.
Maakondlik töögrupp: ühine arusaam noorte kaasamisest
Aasta kõige olulisemaks verstapostiks maakondlikus vaates kujunes Praxise koostatud „Maakondlike vabaühenduste laste ja noorte kaasamisoskuste tõstmise kontseptsioon ja tegevuskava“ valmimine ja heakskiitmine. Sügisel kinnitatud dokument annab tervikliku ülevaate noorte kaasamise hetkeseisust Eestis ning pakub praktilisi lahendusi ja suuniseid, kuidas kaasamist süsteemselt ja jätkusuutlikult parandada.
Kontseptsiooni loomise protsessi käigus toimusid üle Eesti töötoad, millesse kaasati vabaühendusi, kohalike omavalitsuste esindajaid, noorsootöötajaid, koolide esindajaid ning ka noori endid. Uuring tõi esile nii noorte kaasamist takistavad tegurid – näiteks transpordi- ja ruumipuuduse ning usaldamatuse noorte suhtes – kui ka toimivad praktikad, millele edaspidi toetuda. Projekti töögrupp analüüsis valminud kontseptsiooni ning leppis kokku, milliste teemadega ja millisel viisil ESF-SIM projektis aastatel 2026–2028 edasi minnakse. Selle kohta saab lugeda siit.
Projektijuht Leana Liivson sõnas, et kontseptsiooni valmimine oli oluline nii üldisemalt valdonna arendamise mõttes kui praktilisest vaatest. “Olen projektiga tegelenud alates 2023. aastast ning nii mõnigi aspekt, mille Praxis uuringus esile toob, on jõudnud minuni ka võrgustiku kasvu kaudu. On hea, et teemale vaadati otsa laiapõhjaliselt ning järeldused olid ausad ja vajalikud – nii projekti seisukohast kui ka laiemalt ühiskonna jaoks.“
Kuigi nagu Liivson ütles, tuli kontseptsioonist välja, et kõige olulisem roll on noorte kaasatuse parendamisel ikkagi kohalikel omavalitsustel, on sel suunal tähtis töö teha ka maakondlikel vabaühenduste konsultantidel, kelle kaudu jõuab noorte kaasamise teema samuti senisest teadlikumalt vabaühendusteni. Selle heaks näiteks oli esmakordselt toimunud Viljandi- ja Jõgevamaa noorte ja kogukondade koosoloomehäkaton, mis sai alguse just nende maakondade vabaühenduste konsultantide eestvedamisel.
Koosloomest tegudeni: häkaton kui uus töövorm
2025. aastal katsetati esmakordselt ka uut mudelit – noorte ja kogukondade ühist häkatoni, mis toimus Jõgeva- ja Viljandimaal. Tegemist oli pilootprojektiga, mille keskmes oli noorte ja kogukonna eestvedajate koosloome. Häkatonil töötasid tiimid välja ideid, kuidas oma kodukohta elavdada ja noorte rolli kogukonnas tugevdada.
Sündmus kinnitas, et noorte ja kogukondade ühine tegutsemine ei ole pelgalt kaasamine, vaid loob uusi usaldussuhteid, kasvatab vastutustunnet ja annab algatustele kestvust. Häkatoni kogemusest kujuneb edaspidi mudel, mida on plaanis rakendada ka teistes maakondades.
Arenguprogrammi töögrupp: tugevam tugi vabaühendustele
2025. aastal viidi läbi esmakordselt ka maakondlike vabaühenduste konsultantide arenguprogramm, milles osales 16 konsultanti kõigist maakondadest. Programmi eesmärk oli kasvatada konsultantide teadmisi ja oskusi noorte kaasamise valdkonnas, et nad suudaksid vabaühendusi senisest teadlikumalt toetada.
“Maakondlikes arenduskeskustes tegutsev vabaühenduste konsultandid on väga kompetentsed oma valdkonnas ja nende teadmised vabakonnast on äärmiselt laialdased,” lausus Liivson. Ta lisas, et 2025. aasta arenguprogrammi järgsest tagasisideküsimustikust tuli välja, et tänu arenguprogrammile toovad nüüd enamus konsultantidest teadlikumalt nõustamisel päeva korda ka laste ja noorte kaasamise. Liivson jätkas, et samuti on aasta jooksul toimunud mitmeid proaktiivseid ettevõtmisi, mis maakondades on alguse saanud konsultantide eestvedamisel. “Mitmed ilmselt neist olid ka varasemalt plaanis, kuid programmis osalemine tõi sellesse töösse juurde fookust laste- ja noorte suunal.”
2026. aastal jätkub arenguprogramm juba uute osalistega ning suund on võetud organisatsioonide ja kohalikele omavalitsuste töötajatele, kelle töö osa on kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustamine ja kogukondade kaasamine ning neile informatsiooni jagamine. Liivson tõi tulevase arenguprogrammi sihtrühmadena välja näiteks kogukonna- ja arenguspetsialistid, kuid samas pole programm mõeldud noorsootöötajatele ja noortekeskuste juhatajatele, kelle igapäeva töö on niigi noorte kaasamine.
Uue arenguprogrammile läbiviija leidmiseks kuulutatakse peagi välja hange.
Tegevussuuna võrgustiku tugevdamine
Projekti tegevussuunal toimetava võrgustiku tugevdamiseks ja projekti sisendi saamiseks leidsid aset töötoad, koolitused ja õppereis Portugali, mille eesmärk oli avardada vaadet rahvusvahelistele praktikatele noorte kaasamisel. Portugali kogemus näitas, kui oluline on suhtumine, kuulamine ja paindlikkus – kaasamine ei sünni üksnes mehhanismidest, vaid kultuurist.
Õppereisil osalesid erinevad osapooled, kes projektiga kokku puutuvad. Portugali õppekäigu reisipäevikut saab lugeda allpool.
Noorte suund: sündmused üle Eesti
Noorte osalust toetav prjektisuund oli 2025. aastal eriti mitmekesine. Projekti raames toimus 20 noortesündmust kogumahus ligikaudu 104 000 eurot, kus noored ei olnud pelgalt osalejad, vaid korraldajad, eestvedajad ja läbiviijad koos vabaühendustega. Siinkohal võib näitena tuua KÜSKi koostöö Läänemaal, kus noored kandsid vastutust nii noorteseminari kui ka KÜSKi kogemuspäeva korraldamisel.
Samuti koondas projekt Tartu 2024 Extended programmi neljanda lennu tegevusi, kus noored said ise sündmusi algatada ja ellu viia ning otsida endale vabaühendustest partnereid. Lisaks toimusid mitmed noortesündmused nagu Ida-Virumaa tunnustusgala, Noorte arvamus- ja tegudefestival, Noorteühenduse Eesti 4H sügisakadeemia, Eesti Õpilasesinduste Liidu suvekool ja üldkoosolek.
2025. aasta jääb meelde veel paljude eredate koostöösündmustega, millest näeb meenutusi allolevast galeriist.
Nagu projektijuht Leana Liivsoni rääkis oli näiteks koostöö Eesti Õpilasesinduste Liiduga strateegiliselt eriti oluline. Eesti Õpilasesinduste Liit on Eestis tegutsev katusorganisatsioon, mis ühendab koolide õpilasesindused ja mille tegevus on suunatud noorte kodanikukompetentside arendamisele, olles sellega ainus omataoline organisatsioon ja võimalus. See teeb ta sõnul ka projekti mõttes sündmustest olulise koostöökoha. “Õpilasesindused on praktiliselt esimene formaalne keskkond, kus noor saab kogeda esindusdemokraatia põhimõtteid ja kujundada osalemisharjumusi,” märkis ta öeldes, et seetõttu on koostöö liiduga strateegiliselt oluline, et jõuda varakult sihtrühmani, kes soovib ise tegutseda, suurendades nõnda nende tegutsemisjulgust ja avardades võimalusi, et nad neid ka oma kaaslasteni viiksid, et nemadki oleksid enam kaasatud ja võimalustest teadlikud. Liivson tõi välja, et suvekoolis osales seekord rohkem noori, kes olid põhikooliealised – ja just see, põhikooli teine ja kolmas aste, on olnud kaasamise mõttes projektis “Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks” keeruline sihtrühm. “Suvekool võimaldas seda lünka täita ja andis võimaluse selleks, et noored said praktiliste töötubade kaudu arutelude kogemuse, kuidas demokraatlikult tegutseda, oma arvamust esitada ja ühiskonnas kaasa rääkida.”
Samas rõhutas Liivson, et kõiki sel aastal aset leidud noortesündmusi ühendas põhimõte, et noored ei ole tulevik, vaid olevik – nende ideed, vastutus ja hääl on kogukondade arengus määrava tähtsusega.
Pilk edasi
2025. aastaga lõppes projekti analüütiline ja suunda paika panev etapp ning ees seisab järjest enam tegude aeg. Järgmisteks sammudeks on kavandatud uue vabaühendusi ja kogukondi ühendava veebiportaali Vabakonna Akadeemia käivitamine, millest tuleb rohkem juttu juba uuel aastal, kogukonnapraktika platvormi ja tegevuste arendamine, uue arenguprogrammi algus ja läbiviimine organisatsioonide ja kohalikele omavalitsuste töötajatele, kelle töö osa on kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustamine ja kogukondade kaasamine ning neile informatsiooni jagamine, ning häkatonite laienemine teistesse maakondadesse. Plaanis on aastatel 2026–2028 korraldada 15 häkatoni üle Eesti.
ESF-SIM projekt jätkab tööd selle nimel, et noorte kaasamine ei oleks erandlik ettevõtmine, vaid loomulik osa kogukondlikust ja kodanikuühiskonna elust.
Projekti rahastavad Euroopa Liit ning Eesti riik läbi Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali.
