Sotsiaalse innovatsiooni teemaline õppereis Kagu-Eestisse

Kahe päeva jooksul 28.–29. oktoobrini liigume ühiselt bussiga Tartust läbi Kagu-Eesti kogukondade. Külastame algatusi, mis on sündinud eri sektorite koostöös – noorte omaalgatusi, ettevõtete ja kohalike organisatsioonide koostöövorme, kogukondade ühiseid ettevõtmisi. Õppereis lõpeb taas Tartus.

KÜSKi korraldatavale õppereisile kandideeris ligi 80 inimest – keskmiselt kolm huvilist iga koha peale. Kandideerimine on tänaseks lõppenud ning osalejad on välja valitud ja teavitatud.

Õppereisi eesmärk on pakkuda kodanikuühenduste ja kogukondade eestvedajatele võimalust tutvuda inspireerivate näidete ja praktikatega teistes riikides, et tuua saadud teadmised ja kogemused tagasi Eestisse oma töö ja kogukondade arendamiseks.

Tänavu on tegemist esimese sellise õppereisiga, kuid huvi ja tagasiside põhjal on selge, et sarnased võimalused on väga oodatud. Järgmisel, 2026. aastal, on KÜSKil plaanis korraldada veel kaks õppereisi, et anda veelgi enamatele aktiivsetele inimestele võimalus osaleda.

Lisainfo: kysk.ee/oppereis

KÜSKi kogemuspäev 2025 “PAINUTAME TRADITSIOONE” toimub 12. novembril Okase Muuseumis (Karja 24, Haapsalu).

Tänavuse teema kujundamises on sisendi andnud ja sündmuse asetleidmise eest seisavad hea Lääne-Nigula Noortevolikogu noored ja SA Läänemaa.

Kogemuspäeva teema puudutab tavapäraselt ühiskonnas esile kerkivaid pingekohti ja arusaamu. Seekord võetakse luubi alla traditsioonide painutamine – teema, mis kannab endas mitmeid küsimusi: kas traditsioonid on vajalikud ja loodud jääma või tuleks neid ajas muuta; kui edasi liikuda, mida kaasa võtta ja mida maha jätta; ning kas ja mil määral on meil õigus traditsioone painutada – ja kas see on vajalik. Mõtiskleme ja arutame ka kõva häälega kogemusringides traditsioonide painutamise üle hariduse ja kasvatuse, soorollide, identiteedi ja perekonna, kultuuri ning võimu kontekstis.

Kogemuspäeva avab haridus- ja teadusministri Kristina Kallase nõunik Daniel Kõiv ettekandega“Kuidas noorena tavasid murda, painutada ja muuta? Ehk kuidas tuua muutust.” Danieli kõnetavad poliitikas eelkõige noorte ja haridusega seotud teemad. Hetkel õpib ta Tartu Ülikoolis bakalaureuseõppes riigiteadusi.

Peasinejale järgnevad teemajuhtide poolt eestveetavad kogmusringid kuuel teemal:

• Traditsioon ja haridus: kas kasvatame ebavõrdsust?
• Traditsioon ja kultuurimälu: kompassid või pidurid?
• Traditsioon ja võim: kes otsustab?
• Traditsioonilised soorollid – kas need toimivad igas peres?
• Kuidas tunneb ennast teise keele ja kultuuritaustaga inimene Eesti väikelinnas?
• Mõttevahetused vabaühenduste eetikakoodeksi teemal.

Kogemusringides saavad oma mõtteid jagata kõik soovijad olgu nad siis noored või juba oma ala asjatundijad.

REGISTREERI KOGEMUSPÄEVALE SIIN

Läänemaa noorteaktiivi eestvedamisel leiab 16. oktoobril Haapsalu kultuurikeskuse teatrisaalis aset noorteseminar 7.–9. klasside õpilastele pealkirjaga „Pöördepunkt: kui kõik läks sassi, siis kuidas edasi?“.

Sündmuse korraldamisel kaasa löönud Kätriin-Eliis ütles, et talle meeldis kogu ettevalmistusprotsess ning kuigi alguses tundus kõik veidi keeruline, sest varem polnud ta nii suure sündmuse korraldamisel osalenud, õppis ta selle käigus palju.
„Ootan väga, et näha, kuidas ideed lõpuks päriselt toimima hakkavad,“ lausus ta.

Ka teine korraldustiimi liige Keilin tõdes, et nii suure sündmuse tegemine tundus esiti hirmutav.
„Ei osanud mõeldagi, mille kõigega tuleb arvestada,“ ütles ta, kuid lisas, et alati on äge näha oma ideid ellu ärkamas – olgu need suured või väikesed.
„Ma poleks kunagi arvanud, et mul tuleb võimalus nii suurel üritusel sõna sekka öelda, ja ma olen selle üle tänulik,“ märkis ta.

Projektijuht Hanna-Brett Lepplaid sõnul kerkis „Pöördepunkti“ seminari teema välja vestlustest noortega ning lähtub Noortegarantii tugisüsteemi eesmärgist toetada noori, kes on koolist välja langenud, kellel on selleks oht või kes ei tööta.
„Soovime tõsta nende motivatsiooni, jagada positiivseid kogemuslugusid ning tutvustada Töötukassa võimalusi, kui noor peaks seda teenust oma elus vajama,“ selgitas Lepplaid.

Läänemaal on Töötukassa andmetel hetkel 68 töötut noort, kellest 49-l puudub erialane haridus, ühel on kõrgharidus ja 11 noorel puudub töökogemus. Noortegarantii tugisüsteem soovib selliseid arve vähendada, korraldades ennetavaid tegevusi ja üritusi, mis aitavad noori motiveerida ja suunata.

Seminaril käsitletakse töö- ja õpimotivatsiooni, enesehoiu, kodanikuaktiivsuse ja isiklike kogemuslugude teemasid. Noori ootavad Kristiina Isandi motivatsioonikoolitus, Meelis Kuke isiklik kogemuslugu Tallinna lastekodust ning Karin Ottenseni tutvustus Töötukassa noorteteenustest.
Üritusele on oodata üle 500 õpilase Läänemaa koolide 7.–9. klassidest. Päeva juhib Andreas Melts, kes pakub seminari lõpus ka meeleoluka lühiesinemise.

Seminari korraldamisel andsid oma osa ka Noortegarantii tugisüsteem Läänemaa ning koostööd tehti Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga. Projekti rahastavad Euroopa Liit ning Eesti riik läbi Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali.

31. oktoobril 2025 kuulutab Päästeamet välja Lõuna-Eesti maakondade 2025. aasta parimad kerksuskeskused. Tunnustused antakse üle igas maakonnas kohapeal – parimaks valitud kogukonna kerksuskeskustes.

Kerksuskeskus on kogukonna või omavalitsuse tugipunkt, kust saab kriisi ajal abi, nõu ja infot. Tunnustamise eesmärk on väärtustada kogukondi ja eestvedajaid, kes on oma piirkonnas loonud toimepideva ja kriisikindla keskkonna ning panustavad igapäevaselt elanike turvalisuse ja valmisoleku tugevdamisse.

Tänavune konkurss kandis tunnuslauset „Tegelikult on minul Liivimaa parim kriisikindlus!“, kutsudes kogukondi üles märkama ja esile tooma oma parimaid tegijaid. Parimaid kerksuskeskusi valiti Viljandi-, Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal.

Iga maakonna parimale kerksuskeskusele antakse üle kriisivalmiduse võimestamiseks mõeldud kriisitoidukast, gaasipliit ning tunnustustahvel kirjaga „Maakonna 2025. aasta kerksuskeskus“.

Elanikkonnakaitse kuu raames toimuv tunnustamine on osa Päästeameti ja kohalike partnerite koostööst, mille eesmärk on tugevdada kogukondlikku valmisolekut ja koostööd kriisideks valmistumisel.

Lisainfo: 📧 arvi.uustalu@paasteamet.ee

Oktoober on elanikkonnakaitse kuu, mille raames otsib Päästeamet Lõuna-Eesti kogukondades parimaid kerksuskeskuseid – kohti, kust inimesed saavad kriisi ajal abi, nõu ja infot.

Kerksuskeskus ehk kogukonna toimepidevuse ja kriisikindluse tugipunkt on kohaliku omavalitsuse või kogukonna hoone, mis aitab tagada, et inimesed saavad hädaolukordades vajaliku toe ja teabe. Konkursi eesmärk on märgata ja tunnustada neid kogukondi, kes on kriisideks valmis ning panustavad oma piirkonna turvalisusse ja sidususse.

Kandidaate oodatakse konkursile tunnuslausega „Tegelikult on minul Liivimaa parim kriisikindlus!“. Oma kogukonna kerksuskeskuse saab konkursile esitada 1.–15. oktoobrini 2025, täites ankeedi Google Formsis.

Konkursi tulemused kuulutatakse välja 31. oktoobril 2025 maakondade parimates kerksuskeskustes, kus toimub ka auhindade üleandmine.
Iga Lõuna-Eesti maakonna parim kogukonna kerksuskeskus saab tunnustusena kriisitoidukasti, gaasipliidi ja seinaplaadi kirjaga „Maakonna 2025. aasta kerksuskeskus“.

Lisainfo ja küsimused:
📧 arvi.uustalu@paasteamet.ee

Tunnustagem koos neid, kes hoiavad meie kogukonnad tugevad ja kriisideks valmis – turvalisem ja hoolivam Eesti algab meist endist. 🇪🇪

KÜSK kutsub veebiseminarile, kus tutvustame vabaühendustele suunatud arenguprogrammi teise etapi tulemusi. Arenguprogrammi eesmärk on aidata vabaühendustel paremini kaasata oma tegevustesse uussisserändajaid, eri kultuuri- ja keeletaustaga inimesi ning Eestisse naasnud tagasipöördujaid.

Selle etapi keskmes oli kaheksaliikmeline tuumiktiim, kuhu kuulusid erineva taustaga sidusgruppide esindajad. Koosseisu kujundamisel pöörati tähelepanu nii vanuselisele kui ka soolisele tasakaalule, et aruteludesse jõuaksid mitmekesised kogemused ja vaatenurgad. Tuumiktiimi mitmekesisus võimaldas kujundada raamistikku, mis on praktiline ja kooskõlas eri osapoolte vajadustega.

Disainmõtlemise protsessi kaudu töötasime koos tuumiktiimiga nelja kuu vältel välja KÜSKi arenguprogrammi klienditeekonna ja aluspõhimõtted, mis hakkavad suunama programmi 2026–2028 tegevusi. Selle raames valminud raportiga saad tutvuda siin.

Veebiseminar annab ülevaate tööprotsessist ja tulemustest, et näidata, kuidas arenguprogrammi sisu luuakse koostöös ja avatult – samm-sammult ja läbipaistvalt.

Veebiseminaril esinevad:

Kerstin Rei ja Katre Tamm tegutsevad SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitalis ning on vabaühendustele suunatud arenguprogrammi
projektijuhid. Katre ja Kerstini ülesanne oli tagada, et programm sünniks koostöös vabaühendustega, mitte nende eest, ning et
arvestataks tegelike kasutajate vajadustega. Kerstin ja Katre kuulusid ise tuumiktiimi koosseisu.

Janika Hango oli üks tuumiktiimi liikmetest. Janika toetab uussisserändajaid Tartu Welcome Centre’is. Tal on nii akadeemiline kui ka praktiline kogemus kogukonnatöös ning ta tõi tuumiktiimi teaduspõhise ja inimkeskse lähenemise kuuluvuse ja mitmekesisuse toetamiseks.

Pille Laub on sotsiaalse disaini ekspert ja ettevõtte Disainikliinik juht. Pille ülesanne oli koos partneri Kaileen Palmsaarega juhtida tuumiktiimi töö protsessi.

📅 29. oktoober 2025, kell 10.30–11.30 (1 tund)

💻 Veebiseminar Teamsis (eelregistreerimine ei ole vajalik). Teamsi link siin: 

Microsoft Teams Need help?
Join the meeting now
Meeting ID: 375 836 342 060 5
Passcode: UD6kB9N5

ℹ️ Teams sündmuse korraldaja on SA KÜSK, Katre Tamm (katre.tamm@kysk.ee) ja Kerstin Rei (kerstin.rei@kysk.ee)

👉 Ootame sind kuulama tagasivaadet meie teekonnale ja sissevaadet kujunenud tulemustele.

See tööetapp on osa laiemast riiklikust algatusest „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“, mida viiakse ellu koostöös nelja partneriga. KÜSKi arenguprogramm on selles algatuses üks suund, mille eesmärk on tugevdada vabaühenduste kaasamisvõimekust. 📘 Lisainfo: https://kysk.ee/taotlejale/vabauhenduste-arendamine/loimumine/

Videopildi ja tehnikaga abistab TAAVID MEEDIA OÜ

Viitebänneril kasutatud fotod autor on Kajar Kattai

Kuni 27. oktoobrini 2025 saavad kõik huvilised esitada kandidaate aasta kodaniku aunimetusele ja kodanikupäeva aumärgile. Kandidaatide esitamine toimub Siseministeeriumi kodulehe kaudu: siseministeerium.ee/kodanikupaev. Ettepaneku tegemisel tuleb kirjeldada kandidaadi panust ja lisada põhjendus. Vormis saab valida, kas kandidaat esitatakse aasta kodaniku aunimetusele või kodanikupäeva aumärgile.

Kodanikupäeva aumärki antakse alates 1998. aastast inimestele, kes on oma tegudega panustanud nii kodukoha arengusse kui ka Eesti ühiskonda laiemalt. Aasta kodaniku aunimetus antakse igal aastal ühele inimesele, kelle tegevus on silmapaistvalt mõjutanud ühiskonna heaolu ja arengut ning pakkunud eeskuju teistele.

Kõik ettepanekud vaatab läbi komisjon, kuhu kuuluvad riigiasutuste ja kodanikuühenduste esindajad. Laureaadid kuulutatakse välja ja neid tunnustatakse 25. novembril 2025 toimuval pidulikul kodanikupäeva tänusündmusel.

Vaata ka videosid varasemate aasta kodanike ja kodanikupäeva aumärkide saajatega KÜSKi YouTube’i sarjast intervjuud tunnustatutega.

Kodanikupäeva puhul tunnustatakse ja väärtustatakse inimesi, kes on oma tegevusega andnud silmapaistva panuse ühiskonna arengusse ja kodanikuteadvuse edendamisse. 25. novembril 2025 toimub ERRi stuudios Tallinnas pidulik tänusündmus, kus kuulutatakse välja aasta kodanik 2025 ning antakse üle kodanikupäeva aumärgid.

Kodanikupäeva aumärki antakse välja alates 1998. aastast. Sellega tunnustatakse igal aastal kümmekonda tegusat ja hoolivat kodanikku, kes on oma panusega rikastanud nii oma kodukoha arengut kui ka Eesti ühiskonda laiemalt. Lisaks aumärkidele antakse igal aastal välja ka aasta kodaniku aunimetus. See on tunnustus ühele Eesti Vabariigi kodanikule, kelle tegevus on laiemalt mõjutanud ühiskonna heaolu ja arengut, pakkunud eeskuju ning suurendanud teadlikkust kodanikuks olemise väärtusest.

Pidulikul sündmusel annab aunimetuse ja aumärgid üle siseminister ning programmi rikastab muusikaline etteaste. Sündmus on kutsetega, kuid kõigil huvilistel on võimalik sellest osa saada otseülekande vahendusel ERRi uudisteportaalis.

24.–25. oktoobril toimub Suure-Jaanis Jõgeva- ja Viljandimaa ühine 25-tunnine häkaton, mis toob kokku noored ja kogukondade eestvedajad, et arendada ideid ja leida värskeid lahendusi kohalikku ellu. Sündmus on täis loovust, koostööd ja inspiratsiooni!

📅 Aeg: 24. oktoober kell 12:00 – 25. oktoober kell 13:00
📍 Koht: Suure-Jaani gümnaasium, noortekeskus ja tervisekoda
🏆 Peaauhind: 2000 € parima idee elluviimiseks
👥 Osalejad: tiimid, kus on vähemalt 3 noort (16–26aastased) ja 3 kogukonna eestvedajat
🎤 Programm: inspireerivad esinejad, praktilised töötoad, mentorlus, muusika ja ööspaa. Lisaks võimalus leida uusi koostööpartnereid ning koguda kuhjaga värskeid ideid ja energiat
📌 Registreerimine: hiljemalt 30. septembril selle vormi abil

Korraldavad Viljandimaa Arenduskeskus ja Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus koostöös partneritega. Lisainfot vaata SIIT ja SIIT.

🌍 Tule Euroopa kliimapakti infotundi ja too kliimateod kogukonnale lähemale!

Kas tahad oma kogukonnas olla eestvedaja ja innustada teisi rohetegusid tegema? Soovid olla osa suurest liikumisest, mis aitab saavutada kliimaneutraalse Euroopa juba aastaks 2050? 🫵 Just sinule ongi mõeldud Euroopa kliimapakti infotund!

📅 Kolmapäev, 17. september kella 15–16 (Eesti aeg)
💻 Kus? Veebis
🔗 Registreerumine? Klõpsa siin
❗ Infotunni keel: inglise

Selle lühikese, ent sisuka infotunni käigus saad:

• teavet uue kandideerimisvõimaluse kohta, mille kaudu on võimalik saada kliimapakti saadikuks või partneriks – olla eestvedaja, korraldada sündmusi, arendada oma juhioskusi ning osaleda saadikute ja partnerite üleeuroopalises võrgustikus (kogemuste vahetamine, arutelud poliitikakujundajatega, koolitused jne);
• konkreetseid näiteid ja tööriistu, kuidas ise käivitada kliimategevusi ning inspireerida ka teisi enda ümber rohelisemalt mõtlema ja tegutsema;
• ülevaate kliimapakti eesmärkidest, viimastest tegevustest ja sellest, kuidas iga inimene ning kogukond saab osaleda kliimamuutuste lahendamises.

Euroopa kliimapakti mõte on liita inimesi, kogukondi ja organisatsioone, et ehitada üheskoos jätkusuutlik ja elamisväärne Euroopa. See on kogukonna tähtsust rõhutav algatus, mille tuumaks usk, et muutus algab meist endast ning iga panus, olgu pisike või suur, on vajalik. Kliimapakti kaudu saavad üksikisikud, vabaühendused, kogukonnad ja omavalitsused liituda kiiresti kasvava liikumisega, mille eesmärk on muuta Euroopa kestlikuks ja aastaks 2050 kliimaneutraalseks.

Rohkem infot: Euroopa kliimapakti kodulehelt.

MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus korraldab projektikonkursi „KOOS LAHENDUSTENI“ infotunni Facebookis. Vooru eesmärk on vähendada soolist vägivalda, tugevdades organisatsioonide suutlikkust ja edendades koostööd.

📌 Teabepäev taotlejatele toimub 26. augustil 2025 kell 11.00–12.30 Facebooki keskkonnas.
👉 Facebooki sündmuse: link

Infopäeval räägitakse lähemalt:

• projektivooru eesmärkidest ja tingimustest,
• taotlejate ja partnerite abikõlblikkusest,
• rahastamise tingimustest ning taotluse esitamisest.

Lisainfot jagab:

Naiste Tugi- ja Teabekeskus
Dan Prits
+372 5695 0099
dan.prits@naistetugi.ee

04. septembril 2025 algusega 10.30 (Eesti aeg) kuni 12.00 korraldab Euroopa Komisjoni küsimuste-vastuste infotunni veebis. Vooru sisulised infotunnid on toimunud ja peagilõppeva vooru infotunni eesmärk on vastata küsimustele, mis on taotlejal ette tulnud seoses vormistamise vms tehnilise küsimusega. Vooru eestikeelse info leiad siit.

Eelregistreerimine ei ole vajalik. Infotunniga liitumine on võimalik siin lingil (vajalik on Webexi keskkonna olemasolu – lae äpp eelnevalt alla).