Hüüru vabatahtliku pääste eestvedaja Mati Leivategija: elanikkonnakaitse ja kriisiks valmistumine on meil väga oluline teema
Hüüru vabatahtlik päästekomando, mis tegutseb Hüüru R&C Klubi MTÜ nime all, on asutatud 1996. aastal. Sellest ajast on selle eestvedajaks olnud Mati Leivategija.
Mati on praegu juba pensionär, aga päästega on seotud 1982. aastast. Tema suureks hobiks on vanade autode ja vana tehnika putitamine ja ümberehitamine. Selle tegevuse on ta saanud ideaalselt siduda ka vabatahtliku päästega, sest tehnikat ja autosid läheb nendel iga päev vaja.
„Mida me oma tegevusega kogukonnale anname“, mõtiskleb Mati, „eks seda, mida kogukond vajab… Loome turvalisust, tegeleme ennetusega, oleme inimeste jaoks toeks, oleme olemas.“
Hüüru vabatahtlikud on tegutsenud juba 26 aastat. Inimesed on teadlikud, et sealt saab abi ja nõu. „Näiteks, kui on tugev tuul, siis inimesed helistavada ja küsivad, et kas lõkke tegemiseks on ikka hea päev. Ja siis mina ütlen, et kas võiks teha või täna ei peaks tegema,“ selgitab Mati vabatahtlike päästjate ülesandeid.
„Siin mõni aeg tagasi, seesama talv, pensionärist naisterahval läks korstnas tahm põlema, helistas mulle, et mis ma teen. Ma siis ütlesin, et helista kohe 112 ja siis pane aga siiber ka kähku kinni. Läksingi ise kohale, jõudsin muidugi enne päris päästet, põleng kustus tegelikult ise ära. Andsin prouale vajalikud telefoni numbrid – korstnapühkija ja ahjuladuja – ja lugesin sõnad peale, et seda ahju ennem kütta ei saa, kui korstnapühkija on üle vaadanud, siis lased oma ahju korda teha, kui vaja, võid mind alati kutsuda appi. Nii see asi lahendatud sai.“
Hüüru vabatahtlikus päästekomandos on hetkel 3 inimest, aga piirkonnas on rohkem – 16. „Eks vabatahtlike mõte ikkagi on ennetus, kodune nõustamine. Tulekahju kustutamine on nagu juba äärmuslikum asi, seda teema ka, aga koos professionaalsete päästejatega,“ kõneleb Mati. „Kuidas paigutada suitsuandur, kuidas vinguanur, seda meie õpetame, oskame juhendada. Meie osa on ikka päris suur. Ja eks põlengule jõuame meie ka ju esimesena kohale, siis paned tööliini valmis, kui 112-st helistatud pääste jõuab, oleme meie juba oma osa teinud. Meist on igal juhul suur abi,“ ütleb Mati.
Hüüru vabatahtlikud päästjad said 2021. aastal KÜSKI vabaühenduste arenguhüppe toetuse 3705 eurot. Projekti nimi oli „Vabatahtliku päästekomando võimekuse arendamine ja väliskommunikatsiooni loomine“. Mati ütleb, et toetusest oli suur abi, sest nad said teha koolitusi, valmistada ennast ette kogukonnategevusteks ja omandada teadmisi ennetuse suunal.
Mati rõhutab veel seda, et neil on piiavalt palju aega asju läbi mõelda ja tegelda ka kriisideks valmistumisega. „Praegu on ju see kriisiks valmistumine popp teema“, sõnab Mati, siis mõtlebn pisut ja lisab: “ma väljendan ennast muidugi valesti; mitte popp, aga vajalik ja tähtis… aktuaalne. Aga jah, käsi südamel, me siin tõesti oleme võimelised kasvõi keset heinamaad kohe panema oma köögi püsti ja söötma ära 500 inimest. Samamoodi saame 8 tonni viia kuhu iganes puhast vett, paagid on meil olemas selleks. Me teame, kust puhast vett saab, sellist, mis jääb puhtaks ka suurema katastroofi korral. See elanikkonnakaitse ja kriisiks valmistumine on meil tõesti väga oluline teema.“
Lõpetuseks lisab Mati, et inimesed peaksid olema ikkagi tulega ja muudes ohtlikes olukordades ettevaatlikud „Varas jätab veel midagi alle, aga tulest ei jää sedagi,“ kuuleme Matit elutargalt ütlemas. Tule puhul on tõesti asi minutites, Mida rutem jõuda jaole, seda rohkem päästad inimelusid ja vara. Seetõttu on vabatahtlikud päästjad oluline partner ja ressurss nii kohalikele kogukondadele kui tegelikult ka riigile.
Soovime Hüüru vabatahtlikele päästjatele samasugust indu, energiat ja tarmukust ka edaspidiseks!
Fotod ja video: Tea Jänes
Tekst: Priit Põiklik
