KÜSK võttis kokku nelja kuu teekonna uue arenguprogrammi disainimisest

29. oktoobril toimus Viljandi Taavid Meedia stuudios avalik veebiseminari salvestus „Disainime arenguprogrammi“, kus räägiti vabaühendustele suunatud arenguprogrammi teise etapi tulemustest ja koostööprotsessist.

Lisaks KÜSKi esindajatele Katre Tammele ja Kerstin Reile, kelle ülesanne oli tagada, et programm sünniks koostöös vabaühendustega, mitte nende eest ning arvestaks tegelike kasutajate vajadusi, osalesid saates ka arenguprogrammi tuumiktiimi liige Janika Hango ja sotsiaalne disainer Pille Laub.

Vaata ja kuula salvestust YouTube’is: KÜSKi veebiseminar – Arenguprogrammi teise etapi tulemused

Arenguprogrammi eesmärk on aidata vabaühendustel paremini kaasata oma tegevustesse uussisserändajaid, eri kultuuri- ja keeletaustaga inimesi ning Eestisse naasnud tagasipöördujaid.

Nagu selgitas KÜSKi esindaja Kerstin Rei, kes on vabaühendustele suunatud arenguprogrammi üks algatajatest, kavandati projekt nelja etapina.
„Alustasime kaardistamisanalüüsiga, sellele järgnes arenguprogrammi väljatöötamine ja testimine, kolmandaks tuleb rakendamine ning lõpuks hindamine – ehk kuidas on läinud,“ kirjeldas ta.

Esimese etapi töö telliti mõttekojalt Praxis, et saada ülevaade vabaühenduste kogemustest ja võimekusest töötada uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujatega.
Väljatöötatud küsimustik saadeti enam kui tuhandele vabaühendusele, millest laekus 99 vastust. Seejärel viis Praxis läbi 12 fookusgrupiintervjuud. Selle töö tulemused andsidki lähtepunkti järgmisele etapile – kuidas kujundada arenguprogrammi sisu ja metoodikat.

Seni tehtu kohta lisas KÜSKi esindaja Katre Tamm, kes on samuti arenguprogrammi üks algatajatest, et vabaühenduste vaates pole Eestis otseselt rändetaustaga inimeste tõrjumist, kuid esineb teadvustamata eristamist.
„Uussisserändajad või muukeelsed inimesed ei olegi nagu sihtrühm, aga samas on neil olemas oma vajadused – kuidas neile infot suunata ja nendega suhelda,“ ütles Tamm, lisades, et suurim takistus on sageli keelebarjäär.

Veebiseminaril tutvustatakse, kuidas nelja kuu jooksul töötati disainmõtlemise protsessi kaudu välja programmi klienditeekond ja aluspõhimõtted, mis hakkavad suunama KÜSKi tegevusi aastatel 2026–2028.
Selle etapi keskmes oli kaheksaliikmeline tuumiktiim, kuhu kuulusid eri vanuse, soo ja taustaga sidusgruppide esindajad. Selline kooslus aitas kujundada raamistikku, mis on praktiline, mitmekesine ja kooskõlas osapoolte vajadustega.

Veebiseminar annab ausa ja vahetu ülevaate, kuidas arenguprogrammi sisu luuakse koostöös ja avatult – samm-sammult ja läbipaistvalt.

Neli aastat kestva projekti kaks esimest etappi on nüüdseks läbi. Nagu märkis Kerstin Rei, liigub tegevus nüüd kolmandasse ossa – arenguprogrammi elluviimisse. Alates novembrist võtab projektijuhi ameti üle Tea Jänes (tea.janes@kysk.ee).

Kogu arenguprogrammi protsessi panustasid tuumiktiimi liikmed: Janika Hango (Tartu Welcome Centre), Aare Rebban (Ida-Virumaa vabaühendus), Marion Tamberg (Eesti Pagulasabi), Polina Ljaševa (vabaühendus Lasnaidee), Saidmurod Saidov (Tadžikistanist pärit, elanud Eestis kaheksa aastat), Mirjam Pikkmets (kogukonna eestvedaja Pärnumaal ja kogenud projektide arendaja, osalenud varasemalt KÜSKi programmides).
Lisaks Pille Laubile oli sotsiaalse disainerina kaasas ka Kaileen Palmsaar Disainikliinikust.

Vaata ka disainiteekonda kokkuvõtvat raportit: Vabaühenduste kaasamisvõimekuse kasvatamise arenguprogrammi aluspõhimõtted ja raamistik.