Keskkonnaõiguse Keskuse konverentsilt jäi kõlama, et kodanike kaasamine ja koosloome on võtmesõnadeks kliimamuutustega kohanemisel

22. novembril kutsus SA Keskkonnaõiguse Keskus kokku kliimateadlased, ametnikud, kohalikud omavalitused ja keskkonna-aktivistid, et arutada kuidas siis kliimamuutustega kohaneda. Konverentsi väisas kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtust programmi CERV Eesti kontaktpunkti koordinaator Katre Tamm.

Konverentsi avakõne tegi Tartu Ülikooli loodusgeograafia teadur, klimatoloog Mait Sepp, kes tõdes, et kõige tõhusam kohanemismeede on teavitus ja inimeste teadlikkuse tõstmine. Dialoogis keskkonnaliikumise Fridays for Future Eesti eestvedaja Kertu Birgit Antoniga, tõdes Sepp, et Eesti ja ka kogu maailm peab planeerima tegevusi ette mitmeteks aastakümneteks. Sealjuures peame kõik arvestama mõjudega, mis kliimamuutused meie igapäevaellu toovad. Näiteks maailma kontekstis kliima küll soojeneb, aga Eesti piirkonnas läheb mõnevõrra jahedamaks. Võibolla ei ole mõttekas pikemas vaates kliimaseadmesse investeerida?

Ühiskonnateadlane Peeter Vihma tõi näite Helsingi linnast, kus teadlased töötasid välja nn operatsioonitoa metoodika. Metoodika näeb ette, et mitmed erinevate valdkondade ametnikud istuvad koos ja mõtlevad lahendusi kliimamuutustest tingitud kriisile. Vihma sõnum oli, et kriisid ja kliimamuutustest tingitud kriisid seal hulgas, on valdkondade ülene teema. Kurbnaljaka näite tõi Vihma selle kohta, et reeglina poliitikud ka teavad, mida teha, kuid nad ei tea, kuidas neid siis pärast tagasi valitakse. Ta parafraseeris Jean-Claude Junckerit, et näitlikustada põhjuseid, miks kliimamuutuste temaatika ei pruugi jõuda poliitikatesse ja otsustesse.

Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelga tutvustas tegevusi ja projekte, mida juba ministeeriumis ellu viiakse. Suuresti on just sünergiatekitamine teiste ministeeriumiga, nende peamine ülesanne.

Tartu endine pikaaegne linnaarhitekt Tõnis Arjus tõi välja oma ettekandes mõned põhjused, miks rohepööre kohalikes omavalitsustes ei ole aktiivselt käivitunud. Lisaks vähesele teadlikkusele ja ebaühtlasele mõtestatusele, tõi Arjus põhjusena välja ka kogukonnapoolse nõudluse nõrkuse. Vastukaaluks tõi Arjus ise näite kaasamisest. Tema sõnul sünnivad just inimeste koosloomes tegelikud lahendused.

Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari andis ülevaate Eesti elanikkonna uuringust kliimamuutustega kohanemisel, mis valmis sellel aastal ja missugused kliimaalaste õigustega seotud väljakutsed seisavad otsustajatel ees. Vaarmari tõi näiteid, et Euroopa Inimõiguste Kohtupraktikas on näiteid, kus keskkonnakaitset ja kliimamuutusi on seostatud inimõigustega. Õigust puhtale keskkonnale tunnustab ka ÜRO peaassamblee. Eestis on vastu võetud keskkonnaseadustiku üldosa seadus, kus paragrahv 23 ütleb, et inimesel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale.

Ettekandeid olid väga huvitavad ja neid oli lihtne jälgida. Esinejatele oli antud 20 minutit, mis oli kuulajale just paras keskendumise aeg. Pärast algas paneelarutelu, kus Tallinna Tehnikaülikooli kestliku arengu ja rohepöörde nõuniku Helen Sooväli-Seppingu juhtimisel ettekandjad kohad sisse võtsid.

Konverents võeti kokku sõnadega, et kliimamuutustega kohanemisel on strateegiline planeerimine ja kliimakokkuleppetest kinnihoidmine hädavajalik. Oluline märksõna on erinevate inimeste kaasamine ja koosloome. Kui siis koos midagi kokku lepime, siis tuleb neid regulatsioone ühiskonnas austada ja neist kinni pidada. Kliimamuutused ja nendega kohanemine on üks ühiskonna nurjatutest probleemidest. Kui juba praegu me ei tegele kohanemisega, siis saavad kliimamuutusega pihta just kõige nõrgemas positsioonis olevad inimesed. Olgu selle näiteks aina suuremad kuumalained või metsapõlengud maailmas, kus on juba reaalsed inimohvrid.

Konverents oli osa kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi CERV kodanike kaasamise toetusmeetme projektist „Projekti “Kliimamuutusega kohanemine ja kliimaõigused” („Discussions and Actions on Climate and Environment“, DACE). SA Keskkonnaõiguse Keskus on projekti Eesti partner. Eesti tegevuse eelarve kaheks aastaks on pisut üle 70 tuhande euro, millest toetuse osa on pea 60,7 tuhat eurot.

SA Keskkonnaõiguse Keskus on üks 25st Eesti toetuse saajast, kes on kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmist aastatel 2021 kuni 2022 toetust saanud. Teiste toetuse saajatega saad tutvuda siin. SA KÜSK on CERV programmi kontaktpunkt Eestis ja vahendab eestikeelset infot programmi toetuste kohta.

SA Keskkonnaõiguse Keskuse konverentsi kliimamuutustega kohanemisest saad täies mahus järelvaadata ja miks mitte ka järelkuulata siit.

Muljetas ja pildid tegi: