KÜSKi kogemuspäeval põimusid eri põlvkondade kogemused ja tulevikunägemused 

„Millise Eesti poole me tahame liikuda? Aga just sellise jätkusuutlikku, kestliku Eesti poole, millel me saame rahulikult vaadata seda teed, mida meie oleme loonud ja et see on tugev, hoitud ja meie Eesti on kaitstud,“ sõnas KÜSKi juhataja Tiina Oraste avasõnades. Ta kutsus osalejaid üles mitte piirduma kuulajarolliga, vaid mõtestama kuuldut ning kandma kogemuspäeval tekkinud mõtteid edasi oma kogukondadesse. 

Kestlikkus on tänaste valikute küsimus 

Päeva sisulise lähtekoha avas Šveitsi-Eesti koostööprogrammi „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ sotsiaalse innovatsiooni tegevuste projektijuht Evelyn Valtin, kes tutvustas ühiskondlike uuenduste kujunemislugu. Ta kirjeldas sotsiaalse innovatsiooni kuut arenguetappi: märkamine, idee, katsetamine, ellujäämine, levimine ja süsteemne muutus. Nõnda joonistus välja teekond, mille käigus võib esialgu tagasihoidlikust tähelepanekust või üksikust algatusest võrsuda laiem ühiskondlik muutus. 

Kestliku arengu mõõdetavat poolt avas Statistikaameti sotsiaalstatistika tiimi teenusejuht Eveli Voolens. Tema ettekanne andis ülevaate ÜRO kestliku arengu eesmärkidest ning sellest, kuidas Eesti nende täitmist seirab. 

Eesti säästva arengu käsitluse üks olulisi verstaposte ulatub 1995. aastasse, mil võeti vastu säästva arengu seadus. ÜRO 17 ülemaailmse eesmärgi kõrval pööratakse Eestis eraldi tähelepanu ka kultuuriruumi elujõulisusele. See rõhutab, et kestlikkus ei piirdu majandusliku edenemise või keskkonnahoiuga, vaid hõlmab ühtlasi keele, kultuuri ja ühiskondliku järjepidevuse säilimist. Eesmärkide saavutamist hinnatakse erinevate näitajate abil ning Eesti käekäiguga saab igaüks tutvuda Statistikaameti interaktiivsel Tõetamme veebilehel. 

Kui statistika aitab ühiskonna kitsaskohti nähtavaks teha, siis järgmine küsimus on, kuidas neile lahendusi leida. Vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamise võimalusi käsitles ühiskondlike muutuste eestvedaja Teele Pehk, kes tugines oma ettekandes Hea Elu Rahvakogu tulemustele. Kuulajatele ei jäetud seejuures pelgalt pealtvaataja rolli. Väiksemates rühmades süveneti rahvakogu materjalidesse, vaagiti esile kerkinud ettepanekuid ning arutleti nende tähenduse üle. 

Noored kujundasid nii kogemuspäeva sisu kui ka arutelusid 

Tänavuse kogemuspäeva üheks läbivaks jooneks kujunes noorte sisuline kaasamine. Nende osalus ulatus sündmuse ettevalmistamisest programmi kujundamiseni. Ka kogemuspäeva fookuse valikul arvestati ideekorjega, millesse kaasati teiste seas noori. Korraldusse panustasid Pärnumaa Arenduskeskus ja Pärnu HUUB. 

Päevajuhi rolli kandis aktiivne noor Kristiin Kink. Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilane Bita Luha tutvustas oma uurimistööd „Jalakäijasõbraliku linnaruumi kujundamine: Pärnu linna analüüs“, mille põhjal valminud näitust saab novembri lõpuni uudistada Pärnu Keskraamatukogus. 

Ühiskonnaelus osalemise olulisust käsitles päeva lõpus ka Pärnu Koidula Gümnaasiumi 11. klassi ettevõtlussuuna õpilane ja aktiivne noorte eestkõneleja Martin Salus oma kõnes. „Kui ma räägin teemal julgus mõelda, öelda ja teha, siis ma mõtlen, et tegelikult algab kõik julgusest öelda välja see, mida mõtled. Ja just see tundub tänapäeval olema järjest raskem,“ alustas ta enda kõnet.  

Julgus katsetada võib viia kaugemale kui esialgu arvatakse 

Kas ühiskondlike muutuste eestvedamiseks on tarvis aastatepikkust kogemust või piisab pealehakkamisest ja visadusest? Selle üle arutlesid paneeldiskussioonis „Noored ja mõjukad: kuidas muuta maailma ja luua kestlikku tulevikku?“ õpilasfirma Kiryak tegevjuht Loore Lee Allmaa, Pärnu linna noortevolikogu liige Kristiin Kink ning minifirma Ajumäda kaasasutaja ja turundusjuht Marcus-Kristofer Kaljuraag. Vestlust suunas Evelyn Valtin. 

Kolme noore kogemuslood avasid ettevõtlikkuse ja ühiskondliku osaluse eri tahke. Kõlama jäi tõdemus, et takistused ei tulene alati võimaluste nappusest või teadmiste puudumisest. Mõnikord osutub kõige keerulisemaks hoopis iseenda kõhkluste ületamine. „Kõige suurem katsumus on see võitlus iseendaga,“ sõnas Kristiin Kink. Tema sõnul eeldab ühiskonnaelus kaasarääkimine noortelt nii julgust kui ka järjekindlust, sest oma algatustesse tuleb panustada koolitöö ja teiste kohustuste kõrvalt. 

Visaduse tähendust ilmestas ilmekalt õpilasfirma Kiryak lugu. Loore Lee Allmaa meenutas, kuidas nende meeskonnal õnnestus esialgne metallurgiakatse, kuid sama tulemust ei suudetud seejärel kaheksa kuu jooksul korrata. Ajal, mil teised õpilasfirmad juba laatadel osalesid ja müügitegevusele keskendusid, jätkusid Kiryaki katsetused laborites. „Ja meie istusime ikka laboris,“ meenutas Allmaa. Tagasilöökidest hoolimata ei soovitud ettevõtmisest loobuda. „Äkki järgmine katse õnnestub,“ kirjeldas ta mõtet, mis meeskonda edasi kannustas. Pikk katsetuste jada kandis viimaks vilja ning soovitud tulemus saavutati. 

Teistsuguse proovikivi tõi esile Marcus-Kristofer Kaljuraag, kelle sõnul võib noorte digikultuurist võrsunud ideede selgitamine täiskasvanutele osutuda omaette väljakutseks. Minifirma Ajumäda soovib näidata, et ka esmapilgul harjumatud või veidrad mõtted võivad kujuneda arvestatavaks ettevõtmiseks. „Tobedate ideedega võib jõuda kaugele,“ võttis Kaljuraag kokku nende ettevõtmise juhtmõtte. 

Tulevikku vaadates pidas Kink oluliseks, et noorte arvamustel oleks ühiskondlikes otsustes senisest suurem kaal. „Noortel on mõtted, noortel on ideed ja noortel on täiesti teine perspektiiv asjadele,“ rõhutas ta. Allmaa innustas omakorda tüdrukuid julgemalt riske võtma ning mitte laskma hinnetel või teiste inimeste eelarvamustel oma valikuid kammitsema hakata. Tema kogemus kinnitas, et ka esialgu võõrana tunduvasse valdkonda on võimalik süveneda ning sihikindla tegutsemisega märkimisväärsete tulemusteni jõuda. Arutelu tõi esile noorte ettevõtlikkuse kõrval ka vajaduse toetava keskkonna järele. Ideede teostumiseks ei piisa üksnes pealehakkamisest, kui puuduvad usaldus, võimalused ja valmisolek noorte algatusi tõsiselt võtta. 

Paneeldiskussioon toimus rahvusvahelise projekti ESIA (European Social Innovation Alliance) raames, mida kaasrahastab Euroopa Liit ESF+ algatuse „Sotsiaalne innovatsioon+“ kaudu. 

Kogemuste vahetamine avardas vaatenurki 

Pärastlõunal jätkus päev kogemusringidega, millest on kujunenud KÜSKi kogemuspäeva lahutamatu osa. Tegemist on metoodikaga, kus esiplaanile tõusevad osalejate endi teadmised, tähelepanekud ja läbielatud kogemused. 

Viies kogemusringis võeti vaatluse alla toiduturvalisus, vaesus, hea tervis, ebavõrdsus, sooline võrdõiguslikkus ja kvaliteetne haridus. Osalejad said valida endale südamelähedase teema, jagada seniseid kogemusi ning ammutada uusi mõtteid teiste praktikast. 

Arutelud tõid kestliku arengu eesmärgid suurte üleilmsete sihtide tasandilt inimeste ja kogukondade argipäeva.  

Päeva lõpetades pöördus KÜSKi juhataja Tiina Oraste tagasi noorte paneelarutelust saadud muljete juurde. Kuuldu oli andnud talle põhjust vaadata tulevikku lootusrikkalt. 

„Eesti on kindlates kätes,“ võttis ta kogemuspäeva kokku.