Kogukonnapraktika kui noorte kaasamise tööriist – valminud on arendusanalüüs
Möödunud aastal teostati projekti “Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks” raames kogukonnapraktika formaadi arendamise kaardistust. Selle koostas MTÜ Kogukonnapraktika eestvedaja Mirell Merirand, kes kogus üle Eesti kogukondade ja vabaühenduste kogemusi noorte kaasamisest ning koostas KÜSKile selle põhjal analüütilise kokkuvõtte.
Kogukonnapraktika on kogemusõppe vorm, mille käigus õpilased lähevad vabaühendustesse lühiajalisele praktikale. Praktika pakub noortele võimalust saada praktiline õpikogemus, koolidele annab see aga sisukama õppekava ning vabaühendustele kontakti kohalike noorte ja tulevaste eestvedajatega. MTÜ Kogukonnapraktika andmetel toimib kogukonnapraktika juba ligi 50 koolis ja enam kui 300 vabaühenduses üle Eesti.
KÜSKi projektijuhi Leana Liivsoni sõnul annab valminud analüüs “Kogukonnapraktika tööriista arendamise analüüs” hea ülevaate kogukonnapraktika senisest kasutusest ja arenguvõimalustest. Senini on kogukonnapraktika ta ütlemist mööda olnud peamiselt koolide algatusel õppeprogrammi osa näiteks olukorras, kus õpetaja peab oluliseks noorte osalemist vabatahtlikus tegevuses. Samas on vähem lähtutud noorte enda või vabaühenduste huvist ja valmisolekust.
Analüüs toob välja, et kogukonnapraktika on olnud Eestis alates 2013. aastast oluline lahendus, mis aitab noortel teha esimesi samme vabatahtlikus tegevuses ja kogukondlikus panustamises. Kaardistuse käigus analüüsiti kogukonnapraktika senist toimimist ning uuriti, millised arengusuunad aitaksid muuta selle formaadi praegusest laiapõhjalisemaks, kättesaadavamaks ning paremini noorte ja vabaühenduste vajadustele vastavaks. Uuringu tulemused loovad aluse kogukonnapraktika järgmisteks arenguetappideks ning toetavad tööriista sihipärast arendamist ka KÜSKi projekti raames.
Analüüs keskendub kogukonnapraktika rollile noorte kaasamisel ning koolide ja vabaühenduste koostöö tugevdamisel. Materjal annab põhjaliku ülevaate senisest toimimisest, kasutajakogemusest ja arenguvajadustest, tuginedes noorte, juhendajate, koolide ja vabaühenduste praktilisele kogemusele üle Eesti. Samuti pakub analüüs soovitusi, kuidas muuta kogukonnapraktika noortele arusaadavamaks ja motiveerivamaks ning vabaühendustele lihtsamini kasutatavaks.
Eraldi tähelepanu pööratakse sellele, kuidas anda vabaühendustele suurem roll noorte kaasamisel esimese sammu tegijatena ning kuidas toetada juhendajaid ja eestvedajaid selgete juhiste ja praktiliste tööriistadega.
Valminud analüüs on aluseks kogukonnapraktika veebilehe kogukonnapraktika.ee edasiarendamisele projekti “Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks” raames. Arenduste eesmärk on tugevdada noorte osalust kodanikuühiskonnas ning kasvatada vabaühenduste võimekust lapsi ja noori oma tegevustesse kaasata. Kogukonnapraktikat nähakse seejuures kui üht keskset praktilist lahendust, mis loob silla koolide, noorte ja vabaühenduste vahel ning toetab noorte kaasamist laiemalt.
Kogukonnapraktika tööriista arendamise analüüs:
Analüütiline kokkuvõte sai teoks tänu Kogukonnapraktika partneritele ja programmis osalejatele. Analüüsi aitasid kokku panna: Tallinna Toidupank, Saaremaa Toidupank, Läänemaa Toidupank, Pärnumaa Toidupank, Rapla Loomeruum, Artisti Inkubaator MTÜ, Kuressaare Edukontor, Bonifatiuse Gild, Samaaria, Saare KEK, Kehakatte Töökoda, Kuressaare Noortejaam, Innokas, Haapsalu Viigi Kool, Läänemaa Loomade varjupaik, Aarete Laegas, Lastekaiste Liit, Pärnu HUUB, Eesti Jäätmehoolduskeskus, Vabakonna Maja, Pärnu Noorte Vabaajakeskus, Rapla Riigigümnaasium, Läänemaa Ühisgümnaasium, Saaremaa Gümnaasium, Tarvastu Gümnaasium, Sindi Gümnaasium, Rakvere Riigigümnaasium, Püha Johannese Kool, Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium, Saku Gümnaasium.