Kohaliku omavalitsuse ja elanike roll kriisides
Siseministeerium koostöös KÜSKiga käivitas eelmisel aastal innovatsioonifondi, mille eesmärk on toetada ja suunata kogukondi ja kohalikke omavalitsusi käivitama uudseid koosloomelisi kaasamis- ja koostöövorme. Eelmisel aastal sai innovatsioonifondist toetust taotleda elanikkonnakaitsega seotud tegevusteks. 2024. aastal tuleb taotlusvoor uuesti, fookus jääb samaks – elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus.
Innovatsioonifondi maht 2023. aastal oli 875 000 eurot. Iga kohaliku omavalitsuse kohta oli ette nähtud maksimaalne toetussumma, mille piires selle omavalitsuse territooriumil tegutsevad MTÜ-d ja seltsingud raha taotleda said. Taotluste menetlemise infosüsteemi TMS kaudu laekus 110 taotlust 67st kohalikust omavalitsustest. Suurem osa taotlustest on menetletud ja toetus määratud. Toetatud projektidega saab tutvuda KÜSKi kodulehel https://kysk.ee/toetuste-ajalugu/
Sellega seoses avaldame Päästeameti riskikommunikatsiooni eksperdi Katariina Vaabeli kirjutise, milles on kirjeldatud kohaliku omavalitsuse ja elanike (kogukondade) rolli kriisideks ettevalmistamisel. See on vajalik lugemine nendele, kel on sel aastal plaanis innovatsioonifondist taotleda toetust kohaliku kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse võimekuse tõstmiseks.
Kohaliku omavalitsuse ja elanike roll kriisides
Tänapäeval on tõsiasjaks, et kriise võib olla väga palju erinevaid – kaob küte, side, elekter, vesi või hoopis midagi muud, mis meid kõiki rohkem või vähem puudutada võib.
Kui on tegemist ulatusliku kriisiolukorraga, siis see mõjutab kogu ühiskonda ja selle lahendamisse peavad ühiselt panustama nii riigiasutused, kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja elanikud. Kriisid mööduvad leebelt üksnes siis, kui oleme valmistunud.
Kriisideks valmistumine on reguleeritud nii hädaolukorra seaduse kui ka riigikaitseseaduse alusel, mis panevad paika erinevate osapoolte kohustused kriisideks valmistumisel ja lahendamisel.
Kohalikel omavalitsustel on väga oluline roll kriisiolukordades – kohapeal esmaste ja eluks vajalike teenuste kättesaadavuse ja inimeste toimetuleku tagamine. Omavalitsused on lähim tugi kogukondadele ja inimestele. Omavalitsuses juhib kriisiolukorra lahendamist kriisikomisjon, kuhu kuuluvad lisaks vallavalitsuse/linnavalitsuse töötajatele ka elutähtsaid teenuseid osutavad ettevõtted. Näiteks vee-ettevõte, soojatootja, teede korrashoiu eest vastutavad ettevõtted.
Päästeamet on saatnud kohalikele omavalitsustele järgnevad soovitused kriisivalmisoleku tõstmiseks:
- Tagada taristu toimepidevus objektidel, mis on inimese elu ja tervise seiskohalt olulised ja peavad kriisis toimima (hooldekodud, erihoolekandeasutused, haiglad, koolid, lasteaiad).
- Koostada KOV kriisikomisjoni aktiveerimise ja kogunemise kord kriisi lahendamiseks.
- Planeerida kriisiaja informatsiooni kogumise ja edastamise võimalused, mis toimiksid ka elutähtsate teenuste katkestuste tingimustes.
- Kaardistada eelnevalt info kriisi ajal vajalikest elutähtsate- ja teiste oluliste teenuse osutajatest sh. nende kontaktidest, asukohtadest jne. (elektrivõrgu ettevõtted, ravimid, esmatarbekaubad, sularaha, kütus, ühistransport jne.)
- Valmistada ette ja teavitada inimesi kriisi ajal toimivatest kogunemiskohtadest ehk kerksuskeskustest KOV territooriumil, kus saab infot, nõu ja abi.
- Planeerida tegevused elanike evakueerimiseks ja (teiste omavalitsustegi) evakueeritavate vastuvõtmiseks.
- Kaardistada vajadus ja sõlmida lepingud kriisi ajal vajaminevate vahendite rentimiseks, millega tagatakse elutähtsate- ja teiste oluliste teenuste osutamine (nt. generaatorid, teisaldatavad tualettruumid, joogivee jagamise vahendid, mobiilsed konteinerkatlamajad, transport jne).
- Kaardistada üksi elavad ning kriisi ajal ja -järgselt, abi vajavad elanikud.
- Kaardistada ning luua võrgustik kogukonna esindajatest, kelle kaudu edastada informatsiooni kriisi eel ja ajal (nt. külavanemad, korteriühistud, kogukonna- või asumiseltsid jne.).
Selleks, et kohalik omavalitsus või muu kriisi lahendav asutus saaks elanikke keerulisel ajal toetada, on väga oluline, et elanikud peavad olema ise võimalikult hästi ette valmistunud.
Kriisideks valmistudes tuleks silmas pidada järgmist:
- Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi sinuni.
- Ole valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama.
- Tee koostööd kogukonnaga – naabrite, korteriühistu ja külaseltsiga!
Loe täpsemaid käitumisjuhiseid www.olevalmis.ee ja lae alla Naiskodukaitse väljatöötatud käitumisjuhiste äpp „Ole valmis!“.
Lõuna päästekeskuse kriisibüroo juhataja Silver Konksi: 2019. aasta Kagu-Eesti tormi ajal tekkinud ulatusliku elektri- ning sidekatkestuse järel on Võru linn kriisideks valmisolekusse mahukalt panustanud. Omavalitsus on hankinud satelliittelefoni ja raadiosidevahendid, millega mobiilside katkemisel elutähtsate teenuste osutajate ning teiste kriisi lahendavate asutustega ühendust saada. Veel on Võru linnas ette valmistatud ja generaatoritega varustatud evakuatsioonikohad.
2023. aastal testisid Võru linn ja Võru vald elutähtsate teenuste (vesi, kaugküte ja kohalike teede sõidetavas) osutajate kriisivalmidust õppusel „Võrukael“, kus mängiti läbi lumetorm ja elektrikatkestus. Kriisitingimustes pidid vee- ning kaugkütte ettevõtted teenuste tagamiseks mõne tunni reaalselt generaatorite toitel hakkama saama. Samal ajal pidi teehooldaja aja peale valmis seadma talihooldustehnika ning teostama kontrollsõidud. Samal õppusel mängiti läbi korterelamute elanike evakuatsioon. Õppusel juhtis kriisi lahendamist Võru linna ja Võru valla ühendstaap, mille koostöö harjutamine oli üheks õppuse eesmärgiks. Ühendstaapi vajab linn ja vald selle tõttu, et nende osade elutähtsate teenuste osutajad kattuvad. Samuti tuleb evakuatsiooni korral teha koostööd transpordi- ja evakuatsioonikohtade tagamiseks.
Ennetustöö büroo ennetuspartner Kaisa Niilo: Silmapaistva tööga on saanud hakkama kõik Lõuna-Eesti kogukonnad, kes on võtnud vaevaks end koolitada või kirjutanud projekte kogukonna kriisikindluse kasvatamiseks. Võru vallas Sulbi külas tegutsev MTÜ Sulbi Maarahva Selts kutsus päästeameti endale kogukonna kriisikoolitust tegema juba 2023. aasta maikuus. Koolituse raames analüüsiti kogukonna toimetulekut erinevates hädaolukordades. Tänu koolitusele oli sügisel KÜSKi innovatsioonifondile (Kodanikuühenduse Sihtkapitali taotlusvoor elanikkonnakaitse võimekuse arendamiseks) taotluse esitamise ajaks selge pilt silme ees, mida kogukonna kriisikindluse võimestamiseks esmaselt vaja läheb. Nii küsiti toetust generaatori ja kaasaskantava akujaama soetamiseks.
Ühised kriisikoolitused, õppused ja projektid kasvatavad kindlustunnet, et tugeva ja koostöövalmis kogukonna toel ollakse valmis ja leitakse väljapääs ka keerulisematest kriisiolukordadest.
Katariina Vaabel
riskikommunikatsiooni ekspert
mob: +372 5199 8351
PÄÄSTEAMET