Ukraina kogemus ja Eesti kogukonnad: kuidas ollakse kriisideks valmis?
28. mai 2025 Tallinnas Telliskivis toimunud ja MTÜ Kriisiuuringute Keskuse korraldatud seminaril „Kogukondade kriisivalmidus: kus me oleme?“ arutleti elanikkonnakaitse, kogukondade valmisoleku ja vastupidavuse teemadel kriisis.
Seminar tõi kokku spetsialiste, vabaühenduste esindajaid, kohalike omavalitsuse töötajaid, riigiametnikke jt, et jagada omavahel kogemusi, õppida Ukraina näitest ning arutada, kuidas Eesti kogukondi paremini kriisideks ette valmistada.
Seminar oli osa projektist, mis sai teotuse 2024. aasta kodanikuühiskonna innovatsioonifondi toetusmeetmest, mille fookus oli kogukonnakeskse valitsemisviisi edendamine, kogukondade ka KOVide koostöö ja elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamine kohalikul tasandil.
Mariia Tyschenko: kriisivalmidus peab algama haavatavatest
Seminari keskne ettekanne oli Ukrainast – sõjakogemusega ühiskonnast, kus kogukonnad on pidanud õppima ellu jääma äärmuslikes oludes. Mariia Tyschenko, vabaühenduse Poruch tegevjuht ja inimõiguste edendaja, rõhutas oma esinemises, kuidas Ukraina kogemus on õpetanud kriisivalmidusele hoopis teistsugust lähenemist – alustada tuleb neist, kes on kõige haavatavamad.
„Kui sireen kõlab, saavad terved inimesed kiiresti liikuda – joosta trepist alla, peituda varjendisse. Aga mis saab vanuritest, lastest, kuulmis- ja nägemispuudega või ratastoolis inimestest?“ küsis Tyschenko.
Ta tõi esile, et Ukraina kogukondades on õppinud mõtlema ka nendele, kes ise kiiresti tegutseda ei saa. „Meil on tekkinud uus arusaam: kriisivalmidus pole lihtsalt füüsiline varustatus, vaid ka võrdne ligipääs kaitsele.“
Tema sõnul on Ukraina sõda olnud paradoksaalsel kombel ka võimalus – võimalus pöörata tähelepanu neile, kelle vajadused jäävad rahuajal tihti tahaplaanile. Kriisivalmidus on saanud sotsiaalse õigluse ja kaasatuse küsimuseks. Uuringud on näidanud, et tõusnud on ühiskondlik koherentsus, ühtehoidmine ja valmisolek konsolideeruda.
Samuti on haavatavate rühmade toetamine seotud ka gender equality (sooline võrdõiguslikkus) ja social inclusion (sotsiaalne kaasatus) põhimõtetega, mis on nüüdseks Ukraina sõjakeskkonnas saanud elanikkonnakaitse lahutamatuteks osadeks.
Psühholoogiline valmisolek ja usalduse ümberkujundamine
Mariia Tyschenko tõi esile, et Ukraina kriisikogemus ei piirdu ainult füüsilise ellujäämisega. Väga oluline on inimeste psühho-emotsionaalne seisund, mis vajab sihipärast toetamist. Paljud ukrainlased on kriisi jooksul õppinud toime tulema mitte ainult oma hirmudega, vaid ka vastutama teiste eest.
Samas märkis Mariia, et inimeste harjumine pidevas sõjaolukorras elamisega on samuti märkimisväärne. Kui sõda on iga päev sinu ümber, siis tekib küsimus, kas sa jooksed iga õhtuhäire peale varjendisse – keldrisse või metroosse?
Inimesed Ukrainas on hakanud rääkima, et nad pigem varjuvad seinte vahele, mitte enam maa alla, sest seinad annavad ka kaitset, kui õhuhäireid on päevas mitmeid kordi. Lihtsalt keegi enam ei jõua iga häire peale täielikult varjuda. Sõda on teinud ukrainlased nii tugevamaks kui paraku ka mõjutanud nende ohutunnet.
Inimesed on hakanud rohkem suhtlema, leidnud üles on kaua-kadunud sugulased, sõbrad, tuttavad
Sõja käigus on kasvanud usaldus kogukondade, vabatahtlike ja vabaühenduste vastu, samas kui usaldus riigi- ja kohalike omavalitsuste vastu on jäänud Ukrainas endiselt madalaks. „Inimesed on leidnud oma naabrid, sugulased, sõbrad – kogukondlik suhtlus on elavnenud,“ rõhutas Mariia Tyschenko.
Ta kirjeldas ka keerulist psühholoogilist nähtust: „Mõned inimesed, kes on sõjas ohvrid, võivad ise hakata käituma agressiivselt. See on osa traumareaktsioonist. Kogukondlik tugi aitab ka seda riski vähendada – toetades ohvreid, ennetame uusi kannatusi.“
Tema sõnum oli selge: „Kui ma aitan ennast, siis suudan aidata ka teisi.“ See lause kordus mitmel korral ning peegeldas Ukraina kogemust kogukonnakesksete lahenduste olulisusest.
Olukord Eestis: kogukondlik vastupidavus kui ühiskondlik prioriteet
Seminari paneeldiskussioonis osalesid lisaks Mariia Tyschenkole Tallinna linna esindaja Maria Derlõs, Siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallas ja Kriisiuuringute Keskuse kaasasutaja Hannes Nagel.
Arutati, kuidas ehitada kogukondlikke tugistruktuure ka Eestis – eriti linnakeskkonnas, kus inimeste omavaheline suhtlus on tihti minimaalne. Arutelus leiti, et nii Ukrainas kui Eestis on Covid kriis tegelikult aidanud kaasa kriisvalmidusele üldisemalt. Harjutud ollakse on-line keskkondadega, kaugtööga, distantsõppega jne. Samas ei ole me ju Eestis üldse kogenud seda, kui ei ole nädal aega elektrit.
Covid kriis õpetas meile ka seda, kuidas märgata abivajajaid, kas saame memmele naaberkorterist abi pakkuda kui ta ei saa nädal aega ise poodi minna. Ega me seda abivalmidust unustanud ei ole?
Ühiselt leiti, et vaja on kohalikke „võtmeisikuid“, kes suudavad koondada kogukonda, algatada trepikojakohtumisi, mõelda ühiselt läbi kriisistsenaariumid ja jagada teadmisi. Olulist rolli mängivad siin vabaühendused, kes viivad kogukondadesse väljaõpet ja nõustamist.
Kriisiuuringute Keskusel on sel aastal valminud ka pisike raamat-buklett, mis annab nõuandeid ja juhiseid, kuidas kriisideks valmistuda korrusmajades.
KÜSKi toetus kogukondadele: varud, oskused ja koostöö
Seminar oli osaks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kodanikuühiskonna innovatsioonifondi toetatud projektist, mille abil on MTÜ Kriisiuuringute Keskus tõstnud kogukondade elanikkonnakaitsevalmidust:
2023: Kopli 93 – võitmatuse keskuse pilootprojekt Põhja-Tallinnas
- Toetus: 75 153,16 €
- Eesmärk: Võimestada Kopli 93 kogukonnakeskus esmase elanikkonnakaitsevõimega keskusteks, kus on varud ja 20 koolitatud võtmeisikut, kes suudavad toetada 100 inimest kriisis.
2024: Haabersti, Väike-Õismäe – kortermajade kogukondade kaasamine
- Toetus: 80 500 €
- Eesmärk: Koolitada korteriühistute juhte ja liikmeid, luua sidusad tugipunktid linnakeskkonnas. Tulemuseks tugevam kriisivalmidus ja kogukonna sisemine usaldus.
2024: Kohtla-Järve – Ida-Virumaa kriisivalmiduse mudel
- Toetus: 58 834 €
- Eesmärk: Luua esmased kriisivarud ja koolitada vähemalt 25 kogukonnaliiget. Eriti keskendutakse kortermajade elanikele, kes on kriisides sageli kõige haavatavamad.
Kokkuvõte: kriisivalmidus sünnib kogukonnas
Seminar andis sõnumi, et tõeline kriisivalmidus ei sünni ainult soetatud generaatoritest, toidu- ja veevarudest või ametlikest kriisiplaanidest, vaid kogukonnast endast. Koostöö, teadlikkus, psühholoogiline valmisolek ja kaasamine on võtmetegurid, mis aitavad Eesti ühiskonnal saada tugevamaks ja paindlikumaks kriiside ees.
📌 Korraldaja: Kriisiuuringute Keskus
📌 Toetajad: SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Siseministeerium
📌 Toimumisaeg: 28. mai 2025 📌 Toetusmeede: kodanikuühiskonna innovatsioonifond
Fotod ja tekst:
