KÜSK jätkab oma igapäevast professionaalset tööd vabakonna arengusse panustamisel, kogukondade toetamisel ja Eesti kodanikuühiskonna tugevdamisel
Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) tegevust on hiljuti mainitud ja kajastatud meedias, konkreetselt Postimehe artiklis https://majandus.postimees.ee/7914305/riigi-sihtasutused-lausa-kuldavad-oma-juhid-maksumaksja-kulul-ule ja juhtkirjas: https://arvamus.postimees.ee/7914253/juhtkiri-riigi-raha-laristamisele-peab-saabuma-lopp.
Selgituseks märgime, et KÜSKi tegevuse eesmärgid seab seaduse järgi nõukogu, mille liikmed nimetab ametisse siseminister. Raha riigieelarvest tegevuseks planeerib siseministeerium ja otsustab rahvaesindus – Riigikogu.
KÜSKi loomise aluseks on 12. detsembril 2002. aastal Riigikogus kinnitatud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon, milles on kokku lepitud avaliku sektori ja vabakonna partnerluse alused ning raamistik, et oleks võimalik üheskoos avalikku poliitikat kujundada ja Eesti kodanikuühiskonda üles ehitada. Seda rolli kannavad Eestis mitmed vabaühendused ja riigiasutused. KÜSKi roll selles on anda jõudu ja tuge avalikes huvides tegutsevatele vabaühendustele, kelle läbi tekib juurde aktiivseid inimesi, kes ühiskonna arengus kaasa räägivad.
KÜSKi eesmärk on alati olnud anda kodanikuühiskonnale õng, mitte kala. Selle eesmärgi nimel toetame vabaühendusi ja sotsiaalseid ettevõtteid, kes saaksid esimese tõuke, võimaluse teha ise läbi areng, et olla valmis teenima omatulu, korraldama oma igapäevaseid toimetusi nii, et riigi abi enam ei vajataks, vaid ollakse võimelised olema iseseisev, võrdväärne partner riigile, kohalikule omavalitsusele ja ärisektorile.
Nupukate lahenduste inkubaator (NULA) on üks võimalus toetada innovatsiooni ja uudseid ideid, mis muidu, ilma riigi esialgse toeta, jalgu alla ei saaks. Tegemist on ainulaadse toetusvõimalusega Eestis, kus vabaühendustel on võimalik ühiskonnas n-ö nurjatuid probleeme lahendada. 117 tuhat eurot on tõepoolest eraldatud inkubaatori läbiviimiseks kolme aasta jooksul. NULA inkubaatorist on hoo sisse saanud mitmed teravaid ühiskondlikke probleeme lahendavad algatused. Üheks näiteks on Digiõps, mis viib omavahel kokku kvalifikatsiooniga aineõpetaja ja kooli, kus aineõpetajat vajatakse. Lahendus aitab leevendada kvalifitseeritud õpetajate puudust ja vähendab kvaliteedilõhet maa- ja linnakoolide vahel. Aastatel 2019 kuni 2022 on inkubaatori läbinud 31 algatust ja hetkel on nendest aktiivselt tegutsemas 20. Täpsemalt on võimalik NULA algatustega tutvuda siin: https://nula.kysk.ee/algatused
KÜSK on oma vajadust ja tegutsemise edukust tõestanud juba 15 aasta jooksul. Vabakonnas ja kogukondades on meile antud väga positiivset tagasisidet. Nii nagu kultuuriinimeste jaoks on Kultuurkapital, on vabakonna jaoks KÜSK. Samamoodi on vaja ka riigipoolset esialgset arengutuge vabakonna organisatsioonidele.
2022. aastal läbiviidud vabaühenduste tegevusvõimekuse ja KÜSKi toetuse mõju analüüs näitas, et KÜSKi taotlusvoorudes osalevad ühingud on aktiivsed ühiskondlikele lahendustele suunatud tegevustes. Analüüsi allikas: https://kysk.ee/wp-content/uploads/2023/01/2022-KUSK-uuringu-raport.pdf. KÜSKi toetustel on tervikuna laiem ühiskondlik mõju – KÜSKist toetust saanud vabaühendused on keskmisest märgatavalt edukamad majandustegevusest tulu saamisel ja nad suudavad edukamalt kaasata vabatahtlikke oma tegevustesse. On mitmeid näiteid, kus KÜSKi antud euro on ühiskonnale tagasi tulnud mitmekordselt.
KÜSKi halduskulud moodustavad ca 13 % (veidi alla 400 tuhande euro) kogu eelarvest, mis on määratud KÜSKile riigieelarvest, sellest ca ⅔ moodustavad tööjõukulud. Tööjõukulud on KÜSKi meeskonna, nõukogu liikmete ja KÜSKi taotlusi hindavate hindajatele makstavad tasud.
2020. aastal toimus KÜSKi kontori kolimine Viljandi riigimajja, mis andis olulise kokkuhoiu halduskuludes. Tallinnas Toompuiesteel asunud kontoris oli kasutusel ca 200 ruutmeetrit. Viljandi riigimajas on kasutusel 80 ruutmeetrit. Muuhulgas on KÜSK riigi sihtasutus, mis on oma tegevusega kolitud regionaalpoliitilistel eesmärkidel Tallinnast välja – Viljandisse nagu mitmed teised asutused.
Nõukogu otsusel on KÜSKi juhatuse liikme tasu 3200 eurot kuus ja see ei ole tööturul tippjuhtide palgast keskmisest kõrgem, pigem vastupidi.
Nõukogu liikmete tasustamisel on lähtutud rahandusministri 2017. a määrusest, mis sätestab ka tasude piirmäärad. Selle valguses on KÜSKi nõukogu liikmetele määratud tasud pigem sümboolsed. KÜSKi nõukogus on pooled riigiasutuste esindajad ja pooled kodanikuühiskonna esindajad. Nõukogu roll on kavandada KÜSKi tegevust, korraldada selle juhtimist ja teha järelevalvet KÜSKi tegevuse üle. Mitmekülgse koosseisuga nõukogu aitab tagada sihtkapitali rahakasutuse läbipaistvuse, tegevuste mõõdetavuse ja riigi raha heaperemeheliku kasutuse.
KÜSK jätkab oma igapäevast süstemaatilist, professionaalset ja olulist tööd vabakonda panustamisel ja arenguhüpete toetamisel. Ja mitte selleks, et kasvatada vabakonnas rahaliste toetuste kaudu abitust vaid vastupidi – anda kodanikuühikonnas tegutsevatele organisatsioonidele õng, et soodustada Eestis iseseiseva, sõltumatu ja tugeva kodanikuhiskonna arengut.
