KÜSKi Kogemuspäeva kogemusringides jäi kõlama, et sõnaõiguse kasutamisel peab olema julgust, vastutust, oskust kuulata ja teha koostööd

Priit Põiklik
15. nov. 2024


Kolmapäeval, 13. novembril Narva Muuseumis aset leidnud KÜSKi kogemuspäeval 2024 Sõnaõigus, kus osales ligi 60 inimest vabaühendustest, asutustest, maakondlikest arenduskeskustest, KÜSKi oma tiimist, Narva Eesti Gümnaasiumist jm, jäi kõlama, et sõnaõigus pole ainult õigus, vaid ka vastutus. Selleks, et sõna saavutaks mõju, peab iga hääl olema kuuldav ja iga kõneleja kaasatud ning igaüks vastutab oma sõna eest. On vaja julgust nii sõna võtta kui ka päriselt teisi kuulata ja kaasata.

Erinevatel teemadel arutanud viies kogemusringis kõlasid niisugused mõtted:

Kuidas sõnaga ühiskonda mõjutada? Esimese kogemusringi arutelus leiti, et demokraatlikus ühiskonnas on igal kodanikul võimalus mõjutada ja kutsuda esile muutusi nii kohalike omavalitsuste kaudu kui ka laiemal poliitilisel tasandil. Oluline on julgus osaleda ja teisi kaasata, sest iga hääl loeb.

Mis juhtub, kui sõna ei maksa? Teises ringis rõhutati, et näiline kaasamine tuleb asendada päris kaasamisega. Kuulamine, avatud suhtlus ja selged sõnumid on võtmetähtsusega, et kõikide inimeste mõtted ja seisukohad saaksid võrdse võimaluse mõjule pääseda.

Kui sõna on väär? Kolmandas aruteluringis tõdeti, et sõnavabadusel on piirid, mida tuleb austada, et vältida valeinfo ja vihkamise levitamist. Vastutustundlik suhtumine sõnasse aitab sõnavabadust kasutada positiivselt ja loovalt, ilma teisi kahjustamata.

Kes võtab digisõna? Neljas kogemusring tõi esile, et digiajastul on sõnal eriline kaal. Kuigi sotsiaalmeedia laiendab sõnaõigust, kaasneb sellega vastutus hoida oma sõnumid selged ja asjakohased, vältides küberkiusamist ja valeinfo levikut.

Miks ma sõna ei võta? Viiendas kogemusringis arutleti, et sõnavõtust loobumine võib tuleneda hirmust või ebakindlusest, kuid see võib jätta olulised sõnumid varju. Osalejad rõhutasid turvalise ja toetava keskkonna loomise vajadust, et julgustada inimesi sõna võtma.


Mida kogemusringi meetod endast kujutab? Kogemusring on grupiõppe meetod, mis soodustab avatud suhtlemist ja õppimist teiste kogemuste kaudu. Sellist formaati kasutatakse meeskonnatöö oskuste arendamiseks.

KÜSKi kogemuspäeva eesmärk oli arutada sõnaõiguse rolli üle ühiskonnas ja jagada omavahel praktilisi kogemusi. Korraldusele andsid oma panuse Narva Eesti Gümnaasiumi noored. Kogemuspäeva korraldas KÜSK programmi “Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine läbi laste ja noorte aktiivsuse kasvatamise” raames, mida rahastavad Euroopa Liit (70%) ja Eesti riik (30%) läbi siseministeeriumi eelarve.

Loe lisaks viies kogemusringis arutatud teemadest ja sõnastatud seisukohtadest meie kodulehelt. Vaata ka pildigaleriid.

Fotod: Jelizaveta Gross

Priit Põiklik

kommunikatsioonijuht