KÜSKi kogemuspäeval otsiti ja leiti võtmeid lõimumise ees seisvate probleemide lahendamiseks kuues erinevas valdkonnas
15. novembril Viljandis toimunud KÜSKi kogemuspäeval aruteludeks kokku pandud kuues kogemusringis said inimesed mõtteid vahetada ja lahendusi leida kuue valdkonna lõimumise eest seisvatele väljakutsetele.
Kogemuspäeva põhifookus oli lõimumisel ja lähtekohaks käsitlus sotsiaalsest kapitalist ehk sellest, kuidas kogemused, sotsiaalsed suhted ning senine kogutud vaimne “pagas” aitab erinevatel inimestel ja gruppidel ühiskonda sulanduda. Kogemuspäevale oli kokku tulnud 68 inimest, kes peamiselt esindasid vabaühendusi.
Kuues temaatilises ringis said osalejad esmalt jagada oma kogemusi ja teisi kuulata, seejärel leppisid inimesed kokku sõnumites ja lahedustes, mida suure saali ja avalikkusega jagada.
Kogemusringide nimed ja lühikokkuvõtted sõnumitest ja lahendustest:
- Pikaajaliselt Eestis elanud muukeelsete inimeste lõimumine
Eelarvamused ja diskrimineerimine tulenevad tihti teadmatusest ja hirmust, mis halvab võimekuse suhteid algatada. Erinevusi ei saa ja ei tohi karta. Tuleb leida ühised huvid ja ühine osa ja minna koos edasi. Lõimumisel on võtmesõnaks sisemine motivatsioon, mis kaasa tõmbab ja on huvitav.
Sealsamas ei ole vähemolulised need inimesed, kes sihtrühma kaasavad, nad on eeskujud, algatajad ja lõimijad.
Avatus ja paindlikkus, enesekindlus ja motivatsioon on oluline nii lõimujale kui ka lõimijale.
- Uus-sisserändajate lõimumine
Inimesed ei ole projektid, nad ei ole „juhtumipõhised“. Uus-sisserändajate lõimumise märksõnaks on koostöö, mis seisneb kogemuste vahetamisel ja info vahetamisel vabaühenduste, kohaliku omavalitsuse ja riigi institustsioonide vahel.
Vaja on rohkem usaldust ja järjepidevust kõigi osapoolte vahel, et tagada uus-sisserändajate ühiskonda sulandumine.
Eelarvamused on need, mis koostööd ja sulandumist ühiskonda pärsivad.
- Erivajadusega või puudega inimeste lõimumine
Sündmuste korraldamisel saame kõik olla kaasas mõtteviisiga, et seisame hea selle eest, et kõik saaksid ligipääsu. Märksõnad nagu “sotsiaalne suhtlus” ja “usalduslikud suhted” on need, mis aitavad igasugusele lõimumisele kaasa.
Sageli peetakse ligipääsetavuse mõõdupuuks kaldteed, aga näiteks kurdile ei lähe see korda, kui ta just jalaluu pole murdnud.
Kui astume ise terve inimesena sammu erivajadustega inimeste ligipääsetavuse tagamiseks, siis saavad sellest kasu kõik inimesed.
- Sotsiaalselt isoleeritud eakate lõimumine
Eakas olemine, ei võrdu abi vajamisega. Eakad ei ole omaette grupp, vaid nad on erinevad inimesed, kellel on erinevad huvid. Eakad ei soovi kohalikult omavalitsuselt sotsiaalteenuseid või hooldekodu kohta infot. Nad soovivad võimalusi suhtlemiseks, aktiivseks tegutsemiseks ja kodust välja tulemiseks.
Olgu need siis huviringid, raamatukogud, reisid, matkad, loengud vms. Oluline on kasvatada kogukonnas tunnet, et eakas inimene on vajalik.
Samas tuleb ka eakal endal olla julgem ja aktiivsem ning hoiduda ütlusest nagu “ah, mis nüüd mina” või “oh, kellele mind vana inimest/pensionäri/töötut enam vaja on”.
- Sotsiaalselt tõrjutud noorte lõimumine.
Sotsiaalselt tõrjutud noor on justkui tulekahju, mida tuleb kustutama hakata. Noore inimese abivajadust tuleb märgata eos, et ta ei satuks isolatsiooni. Noor vajab seda, et teda usaldataks.
Noorel peab olema võimalus kogeda ja ka võimalus eksida. Usaldusisik on see, kes saab noort vajadusel toetada ja nõu anda. Täiskasvanu eeskuju noortele – lapsevanema töö on kõikse tähtsam töö üldse.
Lapsevanemana tehtud asjad on lapse jaoks tehtud parimal moel, teine küsimus on, kas me teame alati, mis on parim, kuidas on parimal moel?
- Pikaajaliste töötute lõimimine
Mõistmine on märksõna, mida pikaajalise töötuga suhtlemisel tuleb meeles hoida. Pikaajalisel töötusel on erinevad põhjused, tihtipeale on sarnane põhjus selles, et inimene on olnud isolatsioonis. Tal on keeruline luua suhteid ja ise suhelda.
Pikka aega töölt eemal olnud inimesel inimesel tuleb anda aega „üles sulada“. Inimene leiab sel moel motivatsiooni enda seest.
Oluline on teiste inimeste toetav ja heatahtlik suhtumine, mis annab enesekindlust ja tõstab motivatsiooni suunduda taas tööturule, ühiskonda – inimeste keskele.
Nii kogemusringidest kui ka kuuldud ettekandest jäi osalistele kõige enam kõlama märksõna “usaldus”. Ilma usalduseta ei jõua me suhtlemiseni, mis viib meid kokkuleppeni teha koostööd, et meie külas, linnas, riigis oleks hea elada.
Kogemuspäeva võttis kokku SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja Anneli Roosalu, öeldes, et lõimesid on meie ümber jätkuvalt palju, millest kangast kududa. Kodanikuühiskond on miski, mis aitab kanga valmimisele kaasa. Kodanikuühiskonnas ei ole keegi üksi ja teineteist toetatakse ja aidatakse.
Kokkuvõtva uudise pani kirja:
