Marcus Ehasoo: Eesti tulevik tundub helge, aga lähiajal on meil kõigil vaja pingutada
Kuidas oli kodanikuühiskond tänavusel Arvamusfestivalil esindatud? Kui valmis on koostööks vabakond, kogukonnad ja kohalik omavalitsus? Millisena näeb noor inimene Eesti tulevikku?
Neid küsimusi esitasime Arvamusfestivalil Marcus Ehasoole, kes tegeleb Vabaühenduste Liidus huvikaitse teemadega.
Marcus, mida oled siin 2024. aasta festivalil huvitavat näinud, kuulnud, tähele pannud? Mida on kodanikuühiskonna vaatenurgast põnevat arutatud?
Kui ma esmapilgul kava vaatasin, siis algselt tundus, et võib-olla polegi seda kodanikuühiskonda siin nii palju, et kõiki muid teemasid tundus rohkem. Aga kui siin rohkem käid ringi ja kuulad arutelusid, siis neid ikkagi on seinast-seina.
Näiteks sellest, kuidas meie kodanikena saaksime panustada oma riigikaitsesse ja kuidas seda teha kollektiivselt ja niimoodi, et see ei oleks juhuslik. Siin just lõppes üks arutelu koolitoidust, kus tegelikult just erinevate kodanikuühenduste esindajad olid ka esindatud oma mõtetega. Ma ütleks, et arutelusid on väga erinevaid ja igasugustel teemadel.
Mainisid juba riigikaitse teemat, aga ma tahaks küsida sinult ka elanikkonnakaitse kohta. Meil on üks suur projekt, mida KÜSK korraldab ja siseministeerium rahastab – kodanikuühiskonna innovatsioonifond lokaalse koostöö ja elanikkonnakaitse edendamiseks. See projekt panustab kogukondade ja kohaliku omavalitsuse koostööle ennekõike. Et me oleks paremini valmis halvimaks – kriisiks, erakorralisteks oludeks, vaenlase rünnakuks. Kuidas sina tunned noore inimesena, et kui valmis me oleme?
Ma arvan, et me ei ole veel päris valmis, aga samas iga päevaga oleme ikka rohkem. Mõtlen ka noore inimesena, kui olin üldhariduskoolis, kui meil just selle tänapäevase moodsa riigikaitseõpetusega alustati, kui huvitav see oli ja kuidas paljud otsustasid siis, et tuleb minna kaitseväkke aega teenima. Tean isegi, kus terve klass on koos läinud aega teenima. See pilt paneb mind positiivselt vaatama ka valmisolekule ja elanikkonnakaitsele.
Samas ega me ikkagi omavahel ei suuda veel päris hästi suhelda kogukondades, et eks sellist konfliktsust ja hõõrumist ikkagi aeg-ajalt on tunda. Ma ei tea, kas on see soov olla naabrist parem või mis asi see täpselt on, aga mulle tundub, et me kogukondade ühiskonnana peame koostöö tegemist veel õppima. Eriti seda, kuidas keerulisel ajal kõigile korraga tekki peale tõmmata, mitte ainult iseendale.
Tabasime sind sellelt arvamusfestivali alalt, mida nimetatakse tuleviku alaks. Siin ongi hea küsida, kuna sa oled ka noor inimene, et kui vaadata nii kodanikuühiskonna aktiivsust, meie kaitsetahet, majanduslikku olukorda, siis milline sulle Eesti tulevik paistab?
Ma arvan, et lähiajal on päris raske. Lähiajal saab iga inimene tunda, mida tähendab tegelikult, kui me elame kehva naabri külje all, kelle pärast me peame tegema kulutusi, mida me muidu võib-olla ei tahaks teha. Aga ma ikkagi loodan, et sellest saadakse aru, et see ikkagi pigem on nagu ajutine. Meil kõigil on vaja pingutada. See on selline lähituleviku vaade.
Aga pikas perspektiivis mulle küll tundub, et kui me nüüd teeme õigeid valikuid ja näitame, et me suudame koos toimetada, siis tegelikult edaspidi ikkagi räägime nii-öelda paremast järjest, helgemast ajast ja õitsengust.
Lõppkokkuvõttes, olenemata sellest, mis kõik praegu meie ümber tundub ärev ja ebastabiilne, siis kui ma välismaal käin, siis mul on alati see tunne, et Eestisse ma tahan ikka tagasi tulla, sest mul tegelikult on siin hea olla.
Suur aitäh sulle, Marcus!
Marcus Ehasoo on Vabaühenduste Liidu huvikaitse valdkonna juht. Marcusel on bakalaureusekraad Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast ning käsil magistrikraadi omandamine Tallinna Ülikoolis hariduse juhtimise erialal. Pikalt eelkõige noorte- ja haridusvaldkonna katusorganisatsioone juhtinud Marcusel on kindel nägemus, kuidas vabakonnas huvikaitse tegemine läheb ja kuhu suunas liikuda tuleks. Ta on veendunud, et vabakonna ja riigi vahelised suhted saaksid olla oluliselt sisulisemad, et ühiselt ühiskonna arengusse panustada.
Mis on huvikaitse? Loe täpsemalt Vabaühenduse Liidu kodulehelt.
Küsis ja pildid tegi:
