Noorte paremat kaasamist õpetav arenguprogramm vabaühenduste konsultantidele jõudis lõpule  

Jaanuaris alguse saanud maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultantidele suunatud arenguprogramm on jõudnud lõpuni ja selle kohta on valminud kokkuvõte, mis annab ülevaate poolaasta jooksul tehtust, et noortest saaks edaspidi veelgi aktiivsem ühiskonna osa vabaühenduste kaudu.   

“Eesti kodanikuühiskonna üks vajakajäämine on noorte madal osalus ühiskonnas,” viitas arenguprogrammi eest vedanud Kodanikuühiskonna Sihtkapitali projektijuht Leana Liivson uuringule. „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“ ütleb, et Eesti noored on vabatahtlikus tegevuses osalemisel teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes keskmisest pisut passiivsemad (27%, Euroopa Liidu keskmine on 31%). Lisaks on mõne aastaga on vähenenud ka noorte osakaal, kes tunnevad, et nende osalemine mõjutab elu kohalikul tasandil.  

“Noored on meie olevik, mitte meie tulevik. Noored on nüüd, praegu ja siin meie kõrval. Nad on täis tahtmist ja uusi ideid ning on oluline, et neid kaasataks kogukonda juba praegu, sest vaid siis tekib neis soov hoida ja arendada seda ka tulevikus,” ütles Liivson.  

DD Sihtasutus poolt läbi viidud arenguprogramm oli suunatud maakondlike arenduskeskuste konsultantidele, kes igapäevatöös nõustavad vabaühendusi ning programmi kaudu võeti fookusesse, et nad oskaksid nõustamise ja tegevusega pöörata tähelepanu just laste ja noorte kaasamisele vabaühenduste töösse. Õppe suurem eesmärk on suurendada teadlikumate vabaühenduste hulka, kes oskavad oma igapäevatöös lapsi ja noori kaasata 

Koolitused põhinesid aktiivõppe meetoditel ning osalejad said kokkusaamistel praktilisi tööriistu. Liivsonil meenus ühe näitena rollimäng, kus üks konsultant pidi etendama noore rolli, kes osales kogukonnaürituse koosolekul ning sattus olukorda, kus tegelikult ei antud noorele võimalust oma ideede rakendamiseks ja kõik toimis põhimõttel nagu – „meil on kogu aeg nii olnud“. “See oli peegeldus meie reaalsusele, kus tihtilugu noortele ei anta võimalust,” tähendas ta ja ütles, et kui noored isegi kampa võetakse, siis ohukoht on, et nende arvamus ei jõua kuhugi ja mõeldakse, et nad segavad. „Nii see ei peaks olema,“ lausus ta. 

Programmi tulemusena kasvatasid konsultandid oma oskusi anda vabaühendustele proaktiivselt nõu noorte kaasamiseks, korraldada kaasamisteemalisi koolitusi, põimida noorte kaasamise teemat MTÜde juhtimiskoolitustesse, panustada aktiivselt oma piirkonna noorte kaasamise võrgustikus, olla kursis piirkonnas toimuvaga ning osaleda võrgustiku tegevustes ja samuti viia vajadusel kokku huvitatud osapooli ja algatada kohtumisi. 

Kuigi arenguprogrammi eesmärk ei olnud otseselt noorsootöö, oli selle fookuses just noorte aktiivsem kaasamine Eesti vabaühenduste tegevusse, et saavutada positiivne muutus kogukondades ja tagada jätkusuutlikkus.  Liivson tähendas, et maakondades tegutsevad konsultandid olid juba enne arenguprogrammis osalemist osavad kaasajad, kuid nüüdne siht oli toetada konsultante nende töös ning tuua tähelepanu just laste ja noorte kaasamise teemale.   

Arenguprogrammi kokkuvõtet saab lugeda siit: https://kysk.ee/esf-sim_arenguprogramm_2025 

Projekt kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks. Projekti rahastavad Euroopa Liit ning Eesti riik läbi siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali.