Rapla arengupäeval oli teemaks vabakonna ja kogukondade ühistarkusega juhtimine

Priit Põiklik
22. veebr. 2024


MTÜ Loomeruum juhatuse liige Maili Metssalu
Tallinna Tehnikaülikooli doktorant, juhtimiskonsultant ja kodanikuaktivist Riinu Lepa

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse ning KÜSKi korraldusel kogunes Raplasse 22. veebruari hommikul üle 30 vabakonnas ja kogukondades aktiivse inimese, et kõnelda, kuidas anda kodanikualgatustele selgemat tähendust ning kasvatada oma tegevuse mõjusust. Arutleti, kas seda saab teha paremini läbi ühistarkusega juhtimise.

Päeva avas Raplas tegutseva MTÜ Loomeruum juhatuse liige ja SÄRINA kultuurifestivali peakorraldaja Maili Metssalu. Maili kõneles, et septembrikuus toimuv SÄRIN lõimib enda kirjusse olemusse filmi, muusika, teatri, kirjanduse ja kunsti valdkonnad ning festivali eesmärk on pakkuda väikelinnas kõrgetasemelist kultuurisündmust, arendada kogukonnatunnet, kaasata noori ning pakkuda mitmekülgset positiivset elamust.

Edasi kõneles Tallinna Tehnikaülikooli doktorant, juhtimiskonsultant ja kodanikuaktivist Riinu Lepa ühistarkusega juhtimisest.

Ühistarkusega juhtimine on võimalik siis, kui inimeste kooslus, olgu selleks kogukond, kodanikualgatus, seltsing, mittetulundusühing või mistahes muu organisatsioon, on ühiselt otsustanud kasutada kõigide liikmete või osalejate teadmisi, kogemusi, potsentsiaali, et saavutada parim tulemus. Niisuguse mudeli järgi tegutsedes jagatakse otsustusõigust kõigi vahel, organisatsioon toimib kui ühtne organism, kus võetakse vastutus ise ja tegutsetakse koos mõeldes ja ühiselt läbi rääkides.

Oluline märksõna ühistarkusega juhtimisel on nõusolek. Isegi kui mõni variant või otsus ei ole inimese esimene eelistus või kui see ei kattu 100-protsendiliselt inimese enda seisukohaga, siis on võimalik jõuda nõusoleku-põhise lähenemisega läbirääkimiste teel grupis või organisatsioonis sarnase seisukohani. Lõpuks peaksid kõik olema valitud variandiga olema üldiselt nõus. Sellise lähenemise puhul ei tohiks keegi olla ühiselt otsustatule täiesti vastu, st see ei tohi minna vastuollu kellegi põhiväärtustega. Samas tuleb olla paindlik, et sarnane mõtlemine siiski kokku “sirutuks”.

Riinu sõnul saab ühistarkusega korraldada sündmusi, festivale, aga ka igapäevast organisatsiooni tegevust – sellel peab olema eesmärk ning jagatud ühised väärtused ning kokkulepped ja neid tegevusi saab korraldada just ühiselt ja ühistarkusega juhtmise abil.

Huvitavat kuulamist jagus tervesse päeva. Tore oli see, et inimesed kuulasid tähelepanelikult, olid aktiivsed ka sõna võtma, avaldasid oma arvamust, jagasid oma kogemusi ja olid rõõmsameelsed.

Priit Põiklik

kommunikatsioonijuht