Sotsiaalne innovatsioon – lahendus, kuidas muuta Eesti – ja ka Euroopa – õiglasemaks, toetavamaks ja vastupidavamaks

Sotsiaalne innovatsioon on üha enam tunnustatud kui tõhus viis lahendada keerulisi ühiskondlikke väljakutseid ning samal ajal luua ka majanduslikku ja kogukondlikku kasu. See hõlmab uute ideede – toodete, teenuste ja protsesside – loomist ja rakendamist, edendades samas uusi koostöövorme ja sotsiaalseid suhteid. Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on juba ligi 70 aastat toetanud algatusi tööhõive, hariduse, sotsiaalkaitse ja kaasamise valdkonnas. Alates 2021. aastast on fond senisest sihipärasemalt suunanud toetusi ka sotsiaalsele innovatsioonile, muuhulgas nõudes, et igal liikmesriigil oleks vähemalt üks sotsiaalsele innovatsioonile pühendatud prioriteet.

OECD ja Euroopa Komisjoni koostöös valminud 2025. aasta raportis esitletakse 3S-raamistikku – alusta (Start), kasvata (Scale), kinnista (Sustain) – mis aitab riikidel ja piirkondadel sotsiaalset innovatsiooni arendada ning selle pikaajalist mõju tagada. Esmalt tuleb luua tingimused katsetamiseks: toetada väikesemahulisi algatusi, tuvastada “pimedad kohad”, kus innovatsiooni napib ning luua koostöö teadusasutuste ja praktikute vahel. Poolas on näiteks loodud sotsiaalse innovatsiooni inkubaatorid ja Hispaanias tegutsevad teadmussiiret soodustavad koostööplatvormid. Ka Eestis on edukalt rakendatud kohanemise ja lõimumise meedet, mille toel on loodud mitmekeelsed digiplatvormid, keeleklubid ja kultuuriõppe programmid. Lisaks on Eestil olemas visioonidokument “Sotsiaalse innovatsiooni visioon 2030”, mis seob sotsiaalse innovatsiooni pikaajaliste arengueesmärkidega ning loob suunised selle süsteemseks arendamiseks.

Kui niisugused uudsed lahendused on järele proovitud, on järgmiseks sammuks nende kasvatamine ja laiem levitamine. Selleks on vaja tugevdada võimekust, pakkuda koolitusi, mentorlust ja toetada piiriülest koostööd. Samuti on oluline lõimida sotsiaalne innovatsioon riiklike poliitikate ja teenuste osaks, märgitakse raportis. Prantsusmaa näitel on töökohtade loomise pilootprojekt viidud seaduse kaudu riiklikuks praktikaks. Eestis saab tugevdada mõju hindamise kultuuri, et edukad lahendused oleksid ka rahastajatele ja otsustajatele usaldusväärsed ning kergemini skaleeritavad. Väärtuslikud on ka rahvusvahelised programmid nagu Interreg või ESF+ rahastus, mis aitavad häid praktikaid piiriüleselt levitada ja koostööd tihendada.

Et innovatsioon ei jääks ajutiseks projektiks, tuleb see siduda pikaajalise rahastuse, institutsionaalse toe ja avalike teenustega, leitakse raportis. Slovakkias suunatakse riigihankeid sotsiaalsetele ettevõtetele, Madalmaades kasvatatakse teadlikkust sektorispetsiifilistes kampaaniates. Samal ajal aitab seaduslik raamistik, poliitiline tunnustus ja kogukondade usaldus sotsiaalsel innovatsioonil muutuda püsivaks praktikaks. Ka Eesti kohalikel omavalitsustel on võimalus kujuneda sotsiaalse innovatsiooni eestvedajateks – olles kogukondadele lähedal, saavad nad pakkuda kiireid ja kohandatud lahendusi erinevates eluvaldkondades, olgu selleks lastehoid, noortetöö või vananeva elanikkonna toetamine.

Lisaks tuuakse raportis välja, et sotsiaalne innovatsioon ei tohiks olla eraldiseisev nähtus, vaid osa suuremast pildist: keskkonnahoid, digipööre, kogukondade tugevdamine – kõik need valdkonnad vajavad nutikaid lahendusi, mis sünnivad ainult siis, kui inimesed, kogukonnad ja otsustajad koos loovad.

Seega, kui tegutsed kogukonnas, vabaühenduses, kohalikus omavalitsuses või oled lihtsalt inimene, kellel on häid, uuenduslikke ideid, tasub teada: sotsiaalne innovatsioon on tee, kuidas muuta Eesti – ja ka Euroopa – õiglasemaks, toetavamaks ja vastupidavamaks. Iga hea algatus algab ühest mõttest. Võib-olla on järgmine idee just sinu peas?

Loe raportit täismahus siit.

Artikli kirjutas: