Tutvustati CERV programmi mahukat vägivallaennetamise meedet. Taotlusvoor on avatud 24. aprillini

Veebi vahendusel toimus 12. jaanuaril KÜSKi korraldatud infopäev, mille eesmärk oli tutvustada naiste ja laste vastu suunatud vägivalla ennetamist ja ohvriabi osutamist Eestis. Hetkel on Euroopa Komisjoni rahastatud „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi“ ehk CERV programmis käimas ka vastav taotlusvoor.

Naiste- ja laste vastu suunatud vägivalla toetusmeede ja sellega seotud taotlusvoor on mahukas ja seetõttu oli infopäevale kaasatud mitmed eksperdid. Avaettekande tegid justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunikud Anu Leps ja Anna Liisa Uisk, kes tutvustasid 12-suunalist vägivallaennetuse kokkulepet, mida justiitsministeerium koostöös teiste ministeeriumidega veab.

Anu Lepsi sõnul on vägivallaalane teadlikkus nii avalikkuse kui ka spetsialistid seas tõusnud. See tähendab, et vägivalda osatakse paremini märgata ja sellele reageerida. Näiteks kiusamisvastaste programmide ja vanemlusprogrammide kasutamise rohkus aitab kaasa, et vägivalla ennetamisele pöörataks rohkem tähelepanu.

Anu Leps möönis, et kõik ei ole sugugi tehtud ja et vägivalla ennetamise teadlikkuse osas on oluline tähelepanu pöörata kooli- ja lasteaiakeskkondadele, kus noored ja lapsed kõige enam oma päevast veedavad. Kuna Eesti kultuuriruum muutub samuti mitmekesisemaks, on oluline tõsta teadlikkust kultuuridevahelisest erinevusest.

Anna Liisa Uisk keskendus oma sõnavõtus ohvriabi teemale. Eelkõige mainis Uisk enesehoiu võimaluse teemat, mis keerulise valdkonnaga tegelevatel ekspertidel ja spetsialistidel on lausa kohustuslik. Vastasel juhul on ka keeruline jääda oma ametis ohvrisõbralikuks.

Kristiina Luht, kes on sotsiaalministeeriumi ohvriabi poliitika juht, soovitas kirjutada CERV programmi taotlusi, kuna valdkonnale on alati vahendeid juurde vaja. Lisaks rahvusvaheliste ja siseriiklike alusdokumentide tutvustamisele andis Luht taotlejale head nõu, millele keskenduda. Ühe väljakutsena kirjeldas Kristiina Luht ametialase professionaalsuse olukorda ohvriabis ja vägivalla ennetuses üldisemalt. Endiselt on ametnike ja spetsialistide seas eelarvamused seksuaalse vägivalla ja süüdlase otsimise osas. Samuti mainis Luht sarnaselt justiitsministeeriumi esindajatele vajadust pöörata tähelepanu haavatava sihtgrupiga töötavate inimeste enesehoiu teemale.

Merli Kaunissaar sotsiaalministeeriumist andis ülevaate Eesti lastekaitsesüsteemi alusdokumentidest ja tegevusst, mida sotsiaalministeerium koostöös sotsiaalkindlustusametiga teeb. Lenne Indov sotsiaalkindlustusametist tutvustas ohvriabi teenuseid. Indovi sõnul on oluline arendada koosloomet ka oma asutuse sees, et paremini sihtrühmadeni jõuda.

Infopäeva teises osas kõneles Vägivallast vaba OÜ juhatuse liige Chaty Heidrits oma tähelepanekutest lähisuhtevägialla juhtumite uurimisel, mis viisid ta oma ettevõtte loomiseni. Nimelt pakub Vägivallast vaba OÜ juriidilist konsultatsiooni ennekõike lähisuhtevägivalla juhtumite puhul, kuid ka muudel kriminaalmenetluse teemadel, nagu näiteks ähvardamine ja ahistav jälitamine, mis võivad ette tulla nii lähisuhtes kui lähisuhteks mitte liigituvates suhetes.

Päeva lõpetas Mari Puniste Naiste Tugi- ja Teabekeskusest, kes andis ülevaate keskuse projektidest, mis tegelevad vanemaealiste vägivalla ohvrite toetamisega.

“Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi” ehk CERV-programmi naiste ja laste vastu suunatud vägivalla ennetamise taotlusvoor on avatud 24. aprillini ja täpsema info leiad siit.

Taotlusvooru rahaline maht on 24,8 miljonit eurot ja oodatakse nii riiklikke kui ka rahvusvahelisi projekte. Eesti infopäeva järelvaatamist ja materjale on võimalik endale soetada siis, kui registreerite end siin.

KÜSK on “Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi” ehk CERV programmi kontaktpunkt Eestis.