KÜSKi seekordne suveseminar keskendus noorte kaasamisele

Lääne-Virumaal Eisma külalistemajas 19.–20. juunini 2025 toimunud SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) suveseminari ehk SUMINARi keskmes oli noorte kaasamine kodanikuühiskonda. Suminar tõstatas küsimusi, kuidas arvestada noortega kogukonnas ning kuidas luua tingimused, et lapsed ja noored saaksid juba varakult osaleda vabatahtlikus töös, vabaühendustes, koolielus ja kohaliku tasandi aga ka riigi otsustusprotsessides.

Tänavuse suminari teemad valiti koos noortega. Programmi ettevalmistusse oli kaasatud noorteorganisatsioon Eesti 4H, kelle liikmed panustasid korraldusmeeskonna töösse. Lisaks osalesid suminaril ka Tartu Extended noored. Suminaril osales üle 60 inimese, peamiselt KÜSKi partnerorganisatsioonidest – riigiasutustest, vabaühendustest, noortega tegelevatest ja noori koondavatest ühendustest jm

Seminari esimese päeva tipphetk oli paneeldiskussioon „Kas kogukonna süda lööb noorte taktis?“, mida juhtis koolitaja ja KÜSKi koordinaator Elmo Puidet. Arutelu paneelis osalesid KÜSKi juhataja ja Järva vallavolikogu liige Tiina Oraste, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid, Toila valla noortevolikogu ja Tallinna Polütehnikumi õpilasesinduse liige Gerten Pilv, Põltsamaa noorteraadio eestvedaja Samuel Axel Maikalu ning KÜSKi sotsiaalse innovatsiooni valdkonna kommunikatsioonispetsialist ja vabatahtlik, sh abipolitseinik Maris Praats.

Noorte hääl – kas kuuldav ja väärtustatud?

Diskussioonis keskenduti küsimusele, kas noorte hääl ühiskonnas tõepoolest kõlab ja kas neil on tegelik võimalus kaasa rääkida, osaleda. Veikko Luhalaid märkis, et sageli ei jõua noored kooliprogrammi raames kohalike volikogu istungitele, isegi, kui kool asub vallavolikogust üle tee. See näitab, et noori ei kutsuta, ei viida kohalikul tasandil juhtimise juurde. Samas rõhutas ta, et kui 16-aastased saavad valimistel osaleda, peaksid ka koolid julgemalt võimaldama poliitikast rääkimist, kutsuma erakondade ja valimisliitude esindajaid kooli enne valimisi debatti pidama. Millegipärast oleme aga kooli erakondadele sulgenud ja justkui kardame neid.

Noored ei ole liiga emotsionaalsed, vaid alakasutatud ressurss

Gerten Pilv rõhutas, et noori ei tohiks käsitleda liiga emotsionaalsetena või pealispindsete otsustajatena – neil on potentsiaali, kuid vaja on teadlikku kaasamist ja usaldust. Samuel Axel Maikalu tõi välja, et eeskujud ei pea alati tulema vanematelt – noored ise võivad inspireerida teisi noori. Noorte endi juhitud algatused ja rollimudelid kõnetavad tihti palju rohkem.

Aeg ja ruum aruteluks on kadumas

Tiina Oraste tõi esile probleemid, mis tulenevad praegusest haridusvõrgustikust – kui koolibuss viib lapsed pärast koolipäeva lõppu otse koju, sest kool on “liikunud” inimestest kaugemale keskustesse, ei jäägi aega, et olla “pärast tunde”, aruteludeks, noorte omaalgatuseks ja noortevolikogude tegevuseks. Kohalikul omavalitsusel on vastutus luua need võimalused. Tiina lisas ka, et sageli sünnivad noorte esindusrollid just konfliktsituatsioonide või vastasseisude kaudu, kui noored tunnevad vajadust ennast kuuldavaks teha ja oma huve kaitsta. Laskem sel vabalt sündida!

Noortel tuleb anda võimalus, mitte kõik ära teha

Maris Praatsi kogemus vabatahtliku abipolitseinikuna näitab, et vabatahtlik töö õpetab noortele vastutust, aja planeerimist ja teistega arvestamist. Samuel Axel lisas, et noored muutuvad aktiivseks seal, kus neile ei tehta kõike ette-taha ära. 80% noortest ootavad niikuinii, et keegi teine midagi korraldaks. Näiteks kogukonnapraktika võib siin tuua olulise muutuse.

Kodune eeskuju ja kogukonnatunne on määrava tähtsusega

Tiina Oraste rõhutas, et noorte osalemise alus tuleb kodust – kui laps näeb, et teda kaasatakse, temaga arvestatakse ja ta saab otsustada, on ta ka hiljem valmis kodanikualgatuseks. Gerten Pilv märkis, et koolide ja gümnaasiumide koondumine suurematesse keskustesse on nõrgendanud sidet kodukohtadega ja vähendanud noorte aktiivsust.

Noored peegeldavad kogukonna nägu

„Kogukond on alati noorte nägu ja noored kogukonna nägu,“ ütles Gerten Pilv, rõhutades, et kogukonna kaasamine ei tohi jääda formaalsuseks. Ka Samuel Axel tõi välja, et kui noort alahinnatakse tema vanuse tõttu, võib see teda demotiveerida osalema ja kaasa rääkima. Kui noorus möödub – siis osaluskogemus- ja valmidus jääb.

Paneeldiskussiooni võttis Elmo Puidet moderaatorina kokku soovitusega: “Kui mitte midagi muud, siis vähemalt ärge takistage.

Kokkuvõtteks

Diskussiooni kokkuvõttena sõnastati järgmised olulised mõtted:

• noorte kaasaja peab ühtlasi noori motiveerima;
• kuidas luua keskkonda, tingimused, et noored oleks kaasatud?
• kaasame vanemaid → selle kaudu loome eeldused, et noored oleks kaasatud;
• osaluse toetamine, osalema õppimine. VÕTAME NOORED KAASA!
• kuidas toetada kogukonna sädeinimesi, kes näitavad eeskuju?
• kuidas ise olla noori kaasav sädeinimene?
• kas noorte kaasamine igapäevategevustesse on eesmärk omaette või on selles sügavam tähendus?
• mis aitab rohkematel noortel leida oma KIRGE?
• mis kanalid ja meetodid on head noorte kaasamiseks?
• oluline teema noorte kaasamisel: vastutus ja kommunikatsioon;
• kuidas nõustuda eriarvamustega ja austada igaühe õigust oma arvamusele?

Paneeldiskussioonis esile kerkinud teemad ei jäänud õhku rippuma – teisel päeval jätkati nende süvendatud käsitlemist maailmakohvikus, kus viies arutelulauas mõtestati noorte kaasamist veelgi sügavamalt.

Generatsioone ühendava maailmakohviku fookuses olid noorte osalusvõimalused, motiveerimine ja toetamine, kogukondade ja omavalitsuste roll, vabatahtlike hoidmine ja noorte eestvedajate toetamine.

Usaldus ja eestvedamine

Selgus, et kaasav keskkond algab mitte kutsetest, vaid turvalisest ruumist, kus noori tõesti kuulatakse ja usaldatakse.

Noored ei vaja lihtsalt rohkem võimalusi, vaid ruumi, kus nende hääl loeb, kus infot mõistetakse ja kus osalemine omab tähendust ja mõju. Kui suhtlus jääb pinnapealseks või ootused on ülepaisutatud, kaob usaldus ja kaasatus jääb pealiskaudseks.

Oluliseks peeti ka eestvedajate hoidmist – mitte ainult tegevuste alguses, vaid kogu tee vältel. Toetus, tunnustus ja vaimse heaolu märkamine loovad aluse püsivale osalusele.

Maailmakohvik kinnitas, et tõeline kaasamine sünnib siis, kui me ei eelda, vaid küsime, kuulame ja loome koos. Ainult nii saavad noored olla kogukonna täisväärtuslikud liikmed – mitte lihtsalt osalejad, vaid tegijad.

---

Lisaks paneeldiskussioonile ja arutelule maailmakohviku meetodil toimusid osalejatele ka töötoad: loovkunsti töötuba, kokkupõrke töötuba ja visuaalse lihtsustamise töötuba. Suminaril viis tutvustusringi läbi SA Pärnumaa Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant Karoliine Aus.

Suminari korraldamisse oli kaasatud kogu KÜSKi meeskond Leana Liivsoni, Kaoke Kärdi, Mae Rae, Maris Praatsi, Aivar Jooriku, Priit Põikliku ja Raili Uibopuu vedamisel. Kohapeal lõid kaasa ja andsid oma panuse Kerstin Rei, Sandra Paulus, Evelyn Valtin, Elmo Puidet, Tiina Oraste, Marju Mäger, Tea Jänes ja Katre Tamm. Suur tänu kõigile, kes panustasid!

Suminar toimus osana projektist “Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine“, mille eesmärk on arendada süsteemset ja kogukonnapõhist laste ja noorte kaasamismudelit, tõsta noortega tegelevate vabaühenduste oskusi ning tugevdada nende rolli ühiskonnas ning mida toetab Euroopa Liit ja Eesti riik läbi Siseministeeriumi ning Kodanikuühiskonna Sihtkapitali.

Uudisele lisatakse peagi link fotogaleriile.

Tekst ja fotod: