Vabaühenduste toetamine kohalikes omavalitsustes on muutumas läbipaistvamaks, kuid arenguruumi veel jagub
9.–10. aprillini toimunud Eesti linnade ja valdade päevadel, mis on kohaliku omavalitsuse suurim iga-aastane sündmus, rääkis maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultantide esindaja Külli Vollmer info kättesaadavuse hetkeseisust vabaühenduste toetamisel kohalikes omavalitsustes.
Tallinnas Viru konverentsikeskuses peetud üritusel tõi Külli esile olulised tähelepanekud ja suundumused, mis ilmnesid värskest ülevaatest kõigi Eesti omavalitsuste kodulehtedelt seisuga 31. märts 2025.
Toetuste info kättesaadavus on paranenud
Külli sõnul toetavad vabaühendusi kõik Eesti omavalitsused ning olukord info leitavuse ja kättesaadavusega KOV-ide kodulehekülgedel on võrreldes varasemate aastatega paranenud. Toetuste taotlemise ja maksmise kord on olemas kõikidel omavalitsustel. Samuti on paranenud toetuste saajate avalikustamine – enam kui pooltel omavalitsuste kodulehtedel on nüüd nähtav, millised MTÜ-d toetust saanud on.
Külli rõhutas, et tegemist on avaliku rahaga ning kogukondadel on õigus teada, kuhu maksumaksja raha suunatakse. „Oluline on, et info oleks ühest kohas ja säiliks pikema aja jooksul. Kui info avaldatakse vaid vallalehes, ei pruugi see mõne aasta pärast enam nii lihtsasti leitav olla,“ tõi Külli näite.
Arenguruumi jagub hindamiskriteeriumide osas
Kuigi üldine läbipaistvus on paranenud, näitab analüüs, et paljude omavalitsuste veebilehtedelt puudub jätkuvalt selge info hindajate ja hindamiskriteeriumide kohta. See tähendab, et arenguruumi on ka taotluste hindamise aluste osas, mis peaksid olema selged, arusaadavad ja teada juba enne raha taotlemist. „Läbipaistvus ei ole pelgalt formaalsus – see on kogukondade usalduse alus. Kui inimesed ei tea, kuidas otsuseid tehakse, on raske rääkida usaldusest,“ rõhutas Külli.
Vabaühenduste teemablokk tõi välja uusi vaatenurki
Vabaühendustele keskendunud programmi raames astusid linnade ja valdade päevadel üles mitmed eksperdid. Päeva avas Tiit Toots (Võrumaa Arenduskeskus) provokatiivse küsimusega „Vabaühendused – kas raha raiskajad või KOV-i kasutamata ressurss?“, millele järgnes Maarja-Liisa Kapauni (Vabaühenduste Liit) ülevaade riigi kulutustest vabaühendustele aastatel 2016–2022 ja vastava andmebaasi tutvustus.
Nagu juba mainitud, keskendus Külli Vollmer oma ettekandes omavalitsuste kodulehtede läbipaistvusele rahastuste teemal. Päeva lõpetas paneeldiskussioon teemal „Mis on KOV-i huvi vabaühenduste tegevuste toetamisel?“, mida juhtis taas Tiit Toots. Paneelis osalesid Kadri Pau (Tartu Ärinõuandla), Jaanus Saat (Lääne-Harju vald), Raido Liitmäe (Muhu vald) ja Gerli Lehe (MTÜ Suursoo külaselts), kes jagasid nii kohaliku juhtimise kui ka vabaühenduste kogemusi.
Vabaühendused – väärtuslik partner omavalitsustele
Paneelarutelus käsitleti küsimust, millised on kogukondade, vabaühenduste ja omavalitsuste suhted. KOV-ide antav tegevus- ja projektitoetus ei ole lihtsalt kuluartikkel – see on investeering tugevamatesse kogukondadesse. Kui soovime elujõulist ja hoolivat ühiskonda, tuleb vabaühendusi toetada läbimõeldult ja läbipaistvalt, toonitasid arutelus osalejad.
Külli Vollmer esindab maakondlike arenduskeskuste (MAK) võrgustikku, kuhu kuulub 15 keskust. MAK-ide eesmärk vabakonna suunal on toetada tugevama kodanikuühiskonna kujunemist, pakkudes vabaühendustele ja kogukondadele tasuta nõustamisteenust. MAK-võrgustikus tegutseb 17 vabaühenduste konsultanti, kelle nõustamisteenus on kättesaadav igas maakonnas. Nõustamisteenuste pakkumist toetab SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Üritus kinnitas, et kogukonnatöö ja vabaühenduste roll omavalitsuste arendamisel on olulisem kui kunagi varem. Arutelud ja uuringud annavad lootust, et liigume üha avatumate ja partnerluspõhisemate suhete suunas.
Fotod: Teele Ojasalu
