Viimase aja üksikjuhtumid annetuste kahetsusväärsel kuritarvitamisel ei tohi meie usaldust annetamise ja heategevuse vastu tervikuna mõjutada

Avaldame ERR uudisteportaali uudise 05.10.2023

Johannes Voltri, ERR ajakirjanik

Eksperdid: annetuste kogumist ei ole vaja senisest rohkem kontrollida

Riik ega eksperdid ei arva, et annetusi koguvate mittetulundusühingute tegevust peaks pärast järjekordset rahastusskandaali senisest enam kontrollima. Juba praegu on olemas annetuste kogumise hea tava ning maksuameti nimekiri heategevuslikest ühingutest, keda kontrollitakse rohkem kui teisi.

Prokuratuuril on praegu käsil kolm suuremat kriminaalmenetlust, kus uuritakse, kas annetuste kogujad on annetajate raha väärkasutanud.

Teisipäeval tuli uudis, et prokuratuur kahtlustab toeta.me keskkonna eestvedajat Henri Laupmaad ligi 220 000 euro omastamises. Kevadel lahvatas Slava Ukraini annetamisskandaal ning kolm aastat on prokuratuur uurinud ka seda, kas Kristi Loigo on Kanal 2 saate “Kodutunne” vahendusel toime pannud kelmuse. Ühelgi juhul ei ole prokuratuur esitanud veel ametlikku süüdistust.

Tartu Ülikooli äriõiguse kaasprofessor Andres Vutt ütles, et ajalugu on näidanud, et ühegi seadusega maailmast kurja vähemaks ei ole saadud. Ta ütles, et annetuste väärkasutamise juhtumites on omavahel põrkunud kaks selgelt eristuvat maailma – äärmiselt kõrge eetikaga inimesed, kes koguvad annetusi, ning suhteliselt madala moraaliga inimesed, kes esimesi ära kasutavad. Seetõttu sellised juhtumid tema sõnul ka võimenduvad.

“Öelda seda, et peaksime bürokraatiat suurendama või mingeid nõudeid seadma ei ole vast õige. Lisaks on ju küsimus selles, et me tegelikult ei tea, mida meil oleks vaja reguleerida, sest need olukorrad on väga erinevad. Lisaks on igal reguleerimisel ka küljes hinnasilt ja palju oleks mingite hüpoteetiliste reeglite hind? See tähendaks ju seda, et me peaks ka riigi struktuuris järjekordselt mingeid ametikohti juurde looma, mis ei ole õige,” ütles Vutt.

Vutt ütles, et asjaolu, et sarnased skandaalid juhtuvad, on paratamatu ning neid ei ole võimalik alati ära hoida. Pigem tulebki sellistel juhtudel tegeleda tagajärgedega ning loota, et prokuratuur ja kohus teevad oma tööd kiiresti ja efektiivselt.

“See ei takista muidugi järgmisel üritamast, sest siin võib hakata tööle kurjaloogika. Iga inimese paha käitumise taustmõte on ju ikkagi see, et need, kes enne mind olid, need on rumalad, need jäid vahele, mina ju ei jää,” selgitas Vutt.

Riik ei näe, et valdkonda peaks rohkem reguleerima

Siseministeeriumi andmetel on heategevuseks annetamine Eestis järjest populaarsem. Heategevuseks annetatud summad on kasvanud 2016. aastaga võrreldes 31 miljonilt eurolt 55 miljoni euroni 2021. aastal. 2021. aastal läbi viidud annetamiskäitumise uuringu andmetel toetab iga viies inimene regulaarselt mõnda heategevusorganisatsiooni või vabaühendust.  

Siseministeeriumi kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakond nõunik Marten Lauri ütles, et ka riik ei näe praegu, et heategevuse valdkond vajaks täiendavat reguleerimist.

“Ükski kokkulepe ega dokument, mille annetusi koguvad organisatsioonid peaks allkirjastama iseenesest ei välista ju võimalikke väärkasutamisi ega pahatahtlikkust,” sõnas ta.

Lauri ütles, et suur vastutus on ka annetajatel endil, kes peaksid olema annetusi koguvate ühingute suhtes nõudlikud ning uurima, kas need on usaldusväärsed, kas kodulehed annavad ammendavaid vastuseid või kas annetajatele jagatakse annetuste kasutamise kohta piisavalt teavet.

Ta ütles, et heaks näiteks annetuste läbipaistvusele kaasa aitamisel on vabaühenduste liidu annetuste kogumise hea tava. Sellega on liitunud ligi 160 organisatsiooni.

Annetuste kogumise hea tava aitab eristada head halvast

Annetuste kogumise hea tava on vabaühenduste liidu teatel abivahend, kus on kirjas need tingimused ja põhimõtted, mille täitmine kindlustab, et annetuste kogumise põhimõtted oleksid kõigile osapooltele selged ja arusaadavad ning abi jõuaks abivajajani.

Annetuste koguja kohustub hea tavaga liitudes järgima kindlaid põhimõtteid. Nii näiteks peaks olema teave annetuste koguja kohta hõlpsalt leitav, annetuste koguja peab täitma annetajatele antud lubadusi ning annetusteks kogutud raha peab kasutama heaperemehelikult, sihipäraselt ja otstarbekalt.

Ukrainale annetusi koguvatest organisatsioonidest on hea tavaga liitunud näiteks Eesti Pagulasabi, Eesti Punane Rist, Toeta Ukrainat või Vaba Ukraina.

Vabaühenduste liidu annetuste kogujate võrgustiku eestvedaja Heleene Lippmaa ütles, et Slava Ukraini ega toeta.me keskkonnad ei olnud hea tavaga liitunud.

“Kui me läheme toeta.me kodulehele, siis jah, me näeme varem toimunud annetuskampaaniaid, samas me ei näe väga teavet selle MTÜ Infograafika ja Ergonoomika Instituudi enda kohta peale selle teksti “meist”. Minul ikkagi annetajana tekib siin lisaküsimusi, et mis see eesmärk ikkagi pikemalt on, sest seda eesmärki, et me toetame Ukrainat, ei ole kuskil välja kirjutatud,” lausus ta.

Ka hea tavaga liitunu võib teoreetiliselt teha pättust

Lippmaa ütles, et hea tavaga liitunud organisatsioonidega mingeid probleeme varem ei ole esinenud.

Andres Vutt lausus, et vähemalt teoreetiliselt ei takista miski siiski ka neil organisatsioonidel annetajaid petta.

“See, kui keegi deklareerib, et ta järgib neid põhimõtteid, mis kuskil heas tavas on kirjas, see ei tähenda veel seda, et ta neid järgib. Hea tavaga liitumine on teatud märk. Ta on märk sellest, et inimene saab aru, et kuskil on keegi süstematiseeritult kirja pannud põhimõtted, mille järgi tegutseda. Seda saab ju aga põhimõtteliselt ära kasutada täpselt vastupidiselt – liituda selle asjaga, saada endale tinglik kvaliteedimärk külge ja elada ikkagi nii, nagu elu parajasti läheb,” ütles ta.

Vutt lausus, et seda, milline on olnud sarnaste heade tavade mõju¸ me tegelikult ei tea.

“Maailmas on täna selline mood neid kõikvõimalikes valdkondades kehtestada ja vaevalt, et nendest midagi kahju oleks, aga ega see veel ka midagi ei näita. Ta võib näidata, aga ta ei pruugi näidata,” ütles ta.

Lippmaa ütles, et loomulikult on see mittetulundusühingu enda asi, kas nad liituvad hea tavaga või ei, aga hea tava näol on tegemist siiski laiema annetusmaastiku ja annetuskultuuri kujundamisega. Ta lausus, et hea tava eesmärk on ühtlustada nii organisatsioonide kui ka annetajate arusaamu sellest, kuidas peaks annetusi koguma.

Maksu- ja tolliametil on tulumaksusoodustusega ühingute nimekiri

Lippmaa sõnul ei ole Eestis vaja täiendavaid regulatsioone. Ta ütles, et ühelt poolt tegutseb hea tava kõrval Eestis ka annetuste kogumise võrgustik, mille eesmärk ongi levitada teadmist, kuidas annetusi koguda ja mida silmas pidada annetusi tehes. Teisalt on maksu- ja tolliametil (MTA) olemas ka tulumaksusoodustusega ühingute nimekiri, kus on ligi 2700 organisatsiooni, kes peavad ametile esitama täiendavat aruandlust.

MTA nimekirja kuuluvad avalikkusele suunatud heategevuslikud ühingud, kes koguvad annetusi või teevad kingitusi. Inimesed, kes nendele ühingutele annetavad, saavad annetatud summalt järgmisel aastal tulumaksudeklaratsiooni esitades tulumaksu tagasi.

Nimekirjas kajastatud ühingud peavad ametile 1. juuliks esitama andmed saadud annetuste ja kingituste kohta. Ühingud saadavad ametile andmed selle kohta, kes neile annetas ja millises summas.

Maksu- ja tolliameti avalike teenuste valdkonna teenusejuht Annika Oja ütles, et ei ole teada, et annetuste kogujad oleks nimekirjas olemist kuidagi kuritarvitanud või püüdnud näiteks tagastatavat tulumaksu kellelegi alusetult tagasi küsida. Toeta.me keskkond sellesse nimekirja ei kuulu.

Seda, kas nimekirjas olevad ühingud on annetusteks kogutud raha kogunud nii, nagu nad on lubanud, amet ei kontrolli.

“Ega maksu- ja tolliamet ei vaata ju ettevõtte äritegevust. See ei ole meie rida, et kust ettevõte midagi ostab või kellele ta müüd asju. Annetustega on sama, me ei saa seda kontrollida, mis nad seal teevad. Meie asi on lihtsalt võimaldada nendele kodanikele, kes annetavad läbi nende ühingute, maksusoodustus,” selgitas Oja.

Slava Ukraini ja “Kodutunde” kriminaalmenetlused jätkuvad

Põhja ringkonnaprokuratuur käivitas kolm aastat tagasi heategevussaate “Kodutunne” rahakasutuse asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust ning saate produtsenti Kristi Loigot kahtlustatakse kelmuse toimepanemises.

Ringkonnaprokurör Õnne Naere-Vaarmann ütles, et hetkel kontrollib prokuratuur kohtueelses menetluses nii kuriteoteates esitatud infot kui ka menetluse käigus kogutud lisateavet. Seetõttu võib esialgse kahtlustuse sisu veel muutuda.

“Kuna tegemist on väga olulise kaasusega, mille lahendus võib otseselt või kaudselt mõjutada kõigi Eestis tegusevate heategevuslike organisatsioonide mainet ja igapäevase toimimise läbipaistvust, siis pöörame erilist tähelepanu menetluse käigus kogutud detailide analüüsile,” ütles ta.

Samamoodi käib kriminaalmenetlus ka selleks, et uurida MTÜ Slava Ukraini tegevust, kellelegi kahtlustust ei ole prokuratuur esitanud.

“Eesti kriminaalasjas on tehtud vajalikud menetlustoimingud, et kontrollida, kas MTÜ Slava Ukraini tegevuses on lähtutud eesmärgist pakkuda Ukrainas humanitaarabi või on keegi MTÜ-le annetatud raha kuritarvitanud. Kuivõrd suur osa vajaminevatest tõenditest asub Ukrainas, siis nende saamiseks peame töötama koos Ukraina kolleegidega ja lähtuma mitte Eesti õiguslikest raamidest, vaid Ukraina kriminaalmenetluse seadustikest ja põhimõtetest. Niipea kui saame rahvusvahelise koostöö käigus kõik tõendid, mis omavad Eesti kriminaalmenetluses tähtsust, otsustame, millised on Eesti kriminaalmenetluses järgmised sammud,” lausus riigiprokurör Triinu Olev.

ERR kirjutas septembri alguses, et eestlaste tahe Ukraina abiks annetada langes Slava Ukraini skandaali tõttu mõnel juhul lausa 90 protsenti.