Viljandimaa noorte koosloomeseminaril pakuti lahendusi probleemidele oma kogukonnas ja koolis

Viljandimaa aktiivsed noored kogunesid 4. detsembril Mustla rahvamajja koosloome pop-up seminarile. Noored olid sündmusele tulnud Tarvastu, Abja ja Viljandi gümnaasiumist. Sündmuse keskmes oli arutelu, kuidas oma head ideed, mis lahendavad mõne mure kas koolis või kogukonnas, teostuseni viia.

Päeva esimeses osas kuulasid noored nelja inimese lugu sellest, kuidas nemad on kunagi teinud valiku olla vabatahtlik ja mida see otsus on kõnelejatele andnud. Peale ettekandeid said noored lõbusa ülesande viie minuti jooksul oma laudkonnaga käia välja idee, mida oma kodukandis vabatahtlikuna korda teha, uut luua või millele tähelepanu pöörata.

Esimese inspireeriva loo oma vabatahtliku kogemusest rääkis Lisann Raid. Lisann õpib TÜ Viljandi kultuuriakadeemias kultuurikorraldust, on Viljandi pärimusmuusika festivali korraldusmeeskonnas ja  töötanud Viljandi pärimusmuusika aidas. Lisanni ettekandest jäi kõlama mõte, et vabatahtlik olla tähendab võimalusi uuteks kontaktideks, see võib olla “tee” päris erialase tööni.

Greete Paaskivi tutvustas oma kogemust, kus idee sai suurepärase teostuse. Greete on Viljandi toidukapi idee eestvedaja. Ta rääkis värvikalt, kuidas ideed arendades koondusid nagu iseenesest paljud võimalused ja õiged inimesed tema ümber. Esitlusest jäi meelde mõte, et tuleb olla julge isegi kui kardad ja sellest julgusest piisab, et projekt edasi liiguks.

Eripedagoog Kersti Puusild rääkis noortele kuhu pöörduda, kui vaja on hingeabi, samuti jutustas ta, milliste probleemidega üldse noored pöörduvad tema poole. Ettekanne puudutas ka teemat mida teha, kui näed kedagi, kellel on mure. Hea nõu oli esinejal pöörduda abivajaja poole lausega, mis algab sõnadega „palun aita mul aru saada…“

Esitluste osa lõpetas Viljandimaa vabaühenduste konsuldant Kätrin Hanschmidt, kes rääkis oma teest läbi vabatahtliku töö päris tööni. Noortel oli julgustav kuulata, et alati ei ole esimene valik erialal edukas olla, kuid alati saab need teadmised pagasina kaasa võtta ja kasutada selles töös, mis päriselt meeldib. Kätrin andis ka põgusa ülevaate kuidas ja kuhu pöörduda, kui on hea idee ja soov see teoks teha.

Päeva teises pooles tekitas noortes elevust oma originaalse idee väljapakkumine ja kiire visandi tegemine kuidas seda ideed ellu viia. Nende hulgas olid niisugused ideed nagu sündmused kodukohas, kogukonnale olulise murekoha lahendamine, aga ka näiteks koolis mõne probleemi lahendamine.

Kogukonnapraktika programmijuht Mirell Merirand, kes päeva läbi viis, tõdes suure rõõmuga, et ideed, mida noored välja pakkusid, olid vägagi elulised ja teostatavad. Sündmusel viibinud KÜSKi projektijuht ja vabaühenduste konsuldant andsid julgustavaid nõuandeid, kuidas oma ideed teostuseni viia.