Võrdse kohtlemise volinik kutsus vabaühendused dialoogile

Tallinnas Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku uutes ruumides Kiriku 2 toimus 17. jaanuaril dialoogikohtumine, mille eesmärk oli tuua kokku võrdsuspoliitikaga tegelevad huvikaitse organisatsioonid, et arutada teemal, milliseks kujuneb temaatiline koostöö 2024. aastal.

Kohtumisele olid kokku kutsutud vabaühendused, kes erinevate sihtgruppide huvikaitse teemadega võrdõiguslikkuse valdkonnas toimetavad. Nende vabaühenduste tegevus on peamiselt seotud diskrimineerimisohus olevate inimeste kaitsmisega. Eesti Vabariigi põhiseaduse §12 ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi ebavõrdselt kohelda rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Dialoogikohtumise avas ja päeva juhtis volinik Christian Veske, kes oma sissejuhatuses rõhutas, et volinik ei saa teha oma tööd, kui ta ei tunne oma sidusrühmi. Päeva arenedes said kõik oma tegevustest ülevaate anda, mida 2024. aastal teha plaanitakse.

Näiteks valmib Eesti Transinimeste Ühingul juba veebruari lõpus kommunikatsioonijuhis, kuidas transinimestega seotud valdkonnast rääkida nii, et see kedagi ei haavaks. Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal andis ülevaate keskuse tegvusest ja tuletas meelde, et inimõigused ei ole parem- või vasakpoolsed, vaid ühiskondliku kokkuleppe tulemus.

Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital on Euroopa suurima inimõigustega tegeleva rahastusprogrammi “Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi” ehk CERV programmi kontaktpunkt Eestis. CERV-i koordinaator Katre Tamm andis ülevaate hetkel käimasolevatest taotlusvoorudest. Samuti kutsus ta Eesti huvikaitse organisatsioone koos- ja kaastööd tegema CERV programmi Eesti Facebooki lehel.

Kohtumisel tõdesid kõik 12 kohalolnud organisatsiooni esindajat, et taolised sündmused aitavad ka võrdsuspoliitikaga tegelevatel organisatsioonidel teineteise tegemisest parema ülevaate saada. See aitab omakorda leida kokkupuutepunkte, mille najalt tekivad uued projektid ja koostöötegevused.

Üheskoos arutledes jõuti kirja panna, mida saaks koos teha ja kuidas ühiselt sõnumeid avalikkusele võimendada. Tekkis idee, et kaasava sõnakasutuse käsiraamat oleks heaks abimeheks kõigile, et tagada lugupidav suhtlemine kõigi huvigruppide õigusi kaitsevate organisatsioonide vahel. Samuti tekkis vabaühendustel idee ühiskalendri sisseseadmiseks, mis annab võimaluse teineteise tähtpäevadel ja tegemistel silm peal hoida ning võimalusel üheskoos sündmusi korraldada. Otsustati dialoogikohtumisi korraldada ka edaspidi vastavalt vajadustele ja võimalustele.