Sotsiaalne innovatsioon Eestis – ülevaade ökosüsteemist
Sotsiaalne innovatsioon (SI) pälvib järjest enam poliitikakujundajate, avasektori, vabakonna, teadlaste ja erasektori tähelepanu Eestis ja rahvusvahelises koostöös, et leida mõjusamaid lahendusi ühiskondlikele probleemidele. SI mõte inimeste ja keskkonna heaolu parandamise kõrval on luua ka süsteemi võimekust ja paindlikkust pidevalt muutuvate oludega kohanemiseks, mis võimaldab tagada samaväärsed tulemused ja mõju ühiskonnas. Ühiskondlike uuenduste ajalooliseks näiteks on naiste valimisõigus ja Eesti lähiminevikust Teeme ära! maailmakoristuspäev, mis nüüdseks on rahvusvaheliselt levinud “Let’s Do It! World” nime all.
Eestis on SI ökosüsteem oma arengu alguses. See on olnud alt-üles tärkav ökosüsteem, mille areng on tõukunud ÜRO kestliku arengu eesmärkidest ning üldise teadlikkuse suurenemisest keskkonna- ja seejärel laiemalt ühiskondlikest probleemidest. Meil on mitmed iseseisvad ja omavahel vähe kokkupuutuvad algatused erinevates sektorites ja tasanditel, näiteks ülikoolides, kodanikuühiskonnas, ettevõtluses ja avasektoris.
Sotsiaalse innovatsiooni toetamiseks on Eestis loodud mitmeid erinevaid riiklikke struktuure nagu Accelarate Estonia ja Riigikantselei juures tegutsev Avaliku Sektori Innovatsioonitiim (Innotiim). Accelerate Estonia toetab avaliku- ja erasektori koostöös läbi viidavaid eksperimente, et ettevõtjad saaksid luua uusi turge ja avalik sektor lahendada süsteemseid väljakutseid. Innovatsioonitiim, mis loodi avaliku sektori ja innovatsiooni rakkerühma ettepanekul 2018. aastal, on seadnud ülesandeks muuta Eesti avalikke teenuseid kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks. Protsessi on kaasatud nii lõppkasutajad kui koostööpartnerid erinevatest sektoritest.
Sotsiaalse innovatsiooni toetamiseks maapiirkondades on käesoleval Euroopa Liidu rahastusperioodil võimalik kasutada Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid LEADER programmi kaudu. Toetatakse innovaatiliste kogukondlike lahenduste leidmist sotsiaalhoolekandes eesmärgiga leevendada hoolduskoormust ja suurendada sotsiaalset kaasatust.
Sotsiaalsete ettevõtete huvisid koondab ja esindab Sotsiaalsete Ettevõte Võrgustik (SEV). SEVi 2023 II. kvartali ülevaate järgi on Eestis sotsiaalseid ettevõtteid 263. Ettevõtete maksustatav käive oli 34,5 miljonit eurot ning neis töötab ligi 4200 töötajat.
Sotsiaalsed ettevõtted on valdavalt suhteliselt uued organisatsioonid – 34% sotsiaalsetest ettevõtetest on asutatud viimase viie aasta jooksul (2017–2021), 24% aga veidi üle viie aasta tagasi. Sotsiaalsete ettevõtete peamisteks väljakutseteks on nende vajadusi ja eripärasid arvestavate rahaliste toetusmehhanismide puudumine ning töötajate ja tõhusate tugiteenuste vähesus. Peamiseks takistuseks erinevatest ettevõtlust toetavatest programmidest toetuse saamiseks on sageli sotsiaalsete ettevõtete juriidiline vorm (MTÜ või SA).
Sotsiaalmajanduse jätkuvast kasvust Eestis annab märku olemasolevate tegijate optimistlik tulevikuvaade, nt ligi pooled erinevates arenguetappides olevatest sotsiaalsetest ettevõtetest plaanivad järgmise kahe aasta jooksul kasvada ja investeeringuid otsida.
Sotsiaalselt vastutustundlikke ettevõtteid koondab Eestis Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, mis võimaldab vastutustundliku ettevõtluse indeksi abil ettevõtetel mõõta, kui palju on nende panus ühiskonda seadusega paika pandud nõuetest suurem. 2022. aastal olid Eestis vastutustundliku ettevõtte märgise saanud 28 ettevõtet. Vastutustundlikke ettevõtteid ja sotsiaalseid ettevõtteid ühendab püüdlus avaldada ühiskonnale positiivset mõju, kuigi ühiskonna hüvanguks tegutsemine ei ole vastutustundlike ettevõtete otsene missioon, vaid pigem kaasnev positiivne tegur. Ettevõtted lähtuvad vastutustundliku ettevõtte märgist taotledes kestliku arengu eesmärkidest. See on positiivne tendents, kus järjest rohkem nn. tavaettevõtteid panustavad ringmajanduse põhimõtete järgimisele, juhtimiskultuuri ja töökeskkonna parandamisele looduskeskkonda ja sotsiaalset keskkonda kahjustamata.
Seni on Eestis puudunud sotsiaalse innovatsiooni teemaline poliitiline agenda ja riiklikul tasandil ehk ülalt-alla suunas teemat raamistav visioon. Teatud soodustavaid elemente võib leida erinevatest riiklikest strateegilistest dokumentidest (Eesti 2035, Sidusa Eesti Arengukava 2021-2030, Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035).
Sotsiaalse innovatsiooni maastikul tegutsejate koostöö on seni olnud pigem nõrk – veel pole välja kujunenud teema koordineerimise mehhanisme. Osapoolte vähese puutumuse tõttu ei ole olnud võimalusi sotsiaalse innovatsiooni arengut tõukavaks teadmiste vahetuseks ning ühiste sihtide kujunemiseks, mis on sünkroonse ja vastastikku võimestava tegutsemise ning ressursside jagamise eelduseks. Samas on olemas esimesed märgid organiseerumisest – 2022. aasta kevadel sõlmiti valitsusväliste osapoolte algatusel laiapõhjaline lepe väljendamaks vajadust ja huvi sektorite üleseks koostööks sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni edendamisel. Samal aastal hakkas Siseministeeriumi algatusel koos käima sotsiaalse innovatsiooni töörühm, kes oli sotsiaalse innovatsiooni visiooniloome protsessi eestvedajaks.
Eesti sotsiaalse innovatsiooni maastik on küll korrastamata, kuid pinnast võib pidada viljakaks. Sellele annavad rammu Eesti ühiskonnale omane progressiivne ja innovatsioonialdis mõttelaad ning digitaalmajanduse- ja ühiskonna areng, kus Eesti on vastava indeksi kohaselt Euroopa Liidu 27 riigi seas üheksandal kohal. Samuti on hästi toimivad tehnoloogilise innovatsiooni ja start-up ettevõtluse võrgustikud, taristu ning kogemused ligi üle 1400 iduettevõtte ja 10 ükssarvik-ettevõttega. Lisaks soodustab sotsiaalset innovatsiooni järjest suurenev ebavõrdsus ja lõhestumine ühiskonnas koos ühiskondlike probleemide teadlikkuse suurenemisega viimastel aastatel. Eesti arengut puudutavas avalikus arutelus on majandusliku edu kõrval järjest tugevamalt tähelepanu alla jõudmas ühiskondlikud- ja keskkonnaprobleemid, mis olid varasemalt tagaplaanil.
Eesti ühiskonnas on seega olemas kaks vajalikku eeldust sotsiaalse innovatsiooni perspektiivi omaksvõtmiseks – probleemide tunnistamine läbi kasvava teadvustatud vajaduse lahenduste leidmiseks ning senised kogemused uuenduslike lähenemiste loomiseks ja levitamiseks. Edu valemist on veel puudu kolmas eeldus – selgelt kokkulepitud soov ehk ühiskondlik tellimus sotsiaalse innovatsiooni kaasabil positiivsete ühiskondlike muutuste käivitamiseks ja puhvrite loomiseks negatiivsete arengute vastu. Selleks, et koordineerida ja korraldada ühistegevust valitsemise, turu ja kodanikuühiskonna vahel on vajalik kõigi osapoolte huvi ja panus.
Põhjalikuma ülevaate Eesti ökosüsteemist leiab Tallinna Ülikooli poolt koostatud Eesti sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemi analüüsist[1].
[1] Kangro, K., Lepik, K. (2023). An Ecosystem for Social Innovation in Estonia: Overview report.