KÜSKi 2023. aasta jaanuarikuu infokiri


KÜSKi INFOKIRI
jaanuar 2022

Vabaühenduste arenguhüpet ettevalmistava 2023. aasta toetuse (AHE23) taotlemine AVATUD veel nädal aega!
Taotlusvooru kuulutasime välja juba eelmisel aastal, elektrooniliselt saab taotluse esitada TMS-is. Taotluse esitamise tähtaeg on 3. veebruar 2023 kell 15.00. Kogu vajalik info toetumeetme kohta meie koduleheküljelt siit.

Rahvuskaaslastest noortele suunatud 2023. aasta stipendium (RKS23) erialase praktika teostamiseks Eestis.
Välisministeerium ja KÜSK kutsuvad välismaal elavaid Eesti noori kandideerima stipendiumile erialase praktika läbimiseks Eestis. Taotluse esitamise tähtaeg on 24. aprill 2023 kell 15.00. Loe lähemalt siit.

Eesti väliskogukondade väljaannetele suunatud toetusprogrammi 2023. aastal (VEAJAL23). Taotlemine lõpeb esmaspäeval!
Välisministeeriumi ja KÜSKI ühiselt korraldatud toetusmeede on mõeldud väljaspool Eestit ilmuvate eestikeelsetele kogukonnalehtede ja -ajakirjade väljaandmise toetamiseks. Taotlemine avatud 30. jaanuarini kell 15.00. Loe täpsemalt siit.

Tule koosloome, innovatsiooni ja toetusprogrammide seminarile!
Kui pead oluliseks uuendusi kogukonnas või ühiskonnas, viid ellu või toetad algatusi, sind kõnetavad koosloome ja innovatsiooni näited ning rahastusvõimalused pakuvad huvi, siis vali enda jaoks sobiv seminari toimumise koht:
K 01.02 Tallinna Ülikoolis kell 10.30-14.00
T 07.02 Tartu Loodusmajas kell 13.00-16.30
T 28.02 Pärnu Uue Kunsti Muuseumis kell 13.00-16.30
T 14.03 Tapa Kultuurikojas kell 13.00-16.30
T 21.03 virtuaalselt kell 14.00-16.00
T 28.03 Risti Loomemajas Läänemaal kell 13.00-16.30
Registreeri ennast kohe siin.

Selgusid 2022. aasta parimad kodanikuühiskonna edendajad maakondlikes arenduskeskustes.
Aasta kolleeg on Külli Vollmer. Kodanikuühiskonna aasta edendajaks sai Võrumaa Arenduskeskus ja parimaks vabaühenduste nõustajaks valiti Tatjana Zamorskaja Narvast. Põhjalikumalt loe siit.

Euroopa sotsiaalfondi rahastatud „Sotsiaalne innovatsioon +” algatuse esimene projektikonkurss on välja kuulutatud.
Konkursi raames saab taotleda toetust noorte tööpraktikale saatmiseks teise Euroopa Liidu liikmesriiki, sh kogemuste ja parimate tavade levitamine riiklikul tasandil. Konkursi infopäev juba 31. jaanuaril kell 9.30-13.00 CET. Loe lähemalt siit.

Kogukonna eestvedaja stipendiumi 2023. aastal taotleb 125 inimest.
Kokku saab stipendiumi 20 inimest ja kes need täpselt on, selgub pärast taotluste põhjalikku hindamist märtsi lõpuks. Loe siit.

Kuula sotsiaalse innovatsiooni teemalist taskuhäälingut!
See on rohkem kui 10st vestlusest koosnev ingliskeelne taskuhäälingusaadete sari, mis võimaldab saada mitmekülgseid teadmisi sotsiaalsest innovatsioonist. Üks episood keskendub sotsiaalse innovatsiooni seemne külvamisele Eestis, millest räägib Minna Harjo siseministeeriumist. Kuula siit.

Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmis (CERV) on avatud kolme meetme voorud:
1.         Võrdõiguslikkuse meetme taotlusvoor, mis koosneb neljast alateemast. Taotluste esitamise lõpuni on jäänud veel viis kuud. Euroopa Komisjon ootab mahukaid ja kuni kaheaastaseid projekte. Väikseim taotlussumma on 100 000 eurot. Eestikeelne kokkuvõte voorust ja viited Euroopa Komisjoni lehele, kuhu taotlus tuleb sisestada: siit.
2.         Kodanikuruum, vihakõne, vilepuhujate kaitse, uuringud, töötoad, inimese õigustest teavitamine – need on märksõnad, mis iseloomustavad EL põhiõiguste harta taotlusvooru. Vooru oodatakse projekte, mille minimaalne maksumus on 75 000 eurot. Taotlemine on avatud ja neid saab esitada 24. maini 2023. Eestikeelne kokkuvõte voorust ja viited Euroopa Komisjoni lehele, kuhu taotlus tuleb sisestada siit.
3.         Linnade võrgustike vooru oodatakse projekte, kus partnereid on vähemalt neli. Linnade võrgustiku projektid on kodanikele suunatud, võrdõiguslikkust edendavad, tulevikku vaatavad ja lahenduskesksed. Eelkõige on oodatud projektid, mis on kaasahaaravad noorema põlvkonna jaoks. Voor avanes 19. jaanuaril 2023. Taotlemine suletakse 20. aprillil kell 17.00 (Brüsseli aeg). Eestikeelne kokkuvõte voorust ja viited Euroopa Komisjoni lehele, kuhu taotlus tuleb sisestada siit.

8. veebruar 2023 algusega 14.00 ootame osalema Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi (CERV) linnade võrgustike meetme infopäevale ZOOM keskkonnas. Registreerimine ja info sellel lingil.

16. veebruaril 2023 algusega 11.00 korraldab Euroopa Komisjon veebisündmuse huvilistele, kes soovivad EL põhiõiguste harta meetmest toetust taotleda. Sündmuse tutvustus ja registreerimine siin.

Peagi avanevad järgmised Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi (CERV) meetme voorud. Euroopa Komisjon on avalikustanud veel kahe taotlusvooru info. Need on Euroopa mälumeede ja sõpruslinnade taotlusvoor. Lisainformatsiooni ja viited Euroopa Komisjoni kodulehele leiad CERV lehe tabelist, mis asub sellel lingil.

KÜSKi rahvusvahelise suuna konkursid – reisitoetuste konkurss, välisprojektide toetamine ja rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuse konkurss – on avanemas ka 2023. aastal.
Konkursside avamise aeg selgub peatselt ning sellest teavitame esimesel võimalusel KÜSKi kodulehel www.kysk.ee

Maailmakoristuspäev taotleb ÜROs ametliku päeva staatust.
Tallinnas toimub 26.-29. jaanuarini rahvusvaheline Let´s Do It World Conference 2023, mis toob Eestisse kokku maailmakoristuse liikumise liidrid. KÜSK on konverentsi toetanud 12 000 euroga. Konverents on oluline verstapost maailmakoristuspäeva saamisel ÜRO ametlikuks tähtpäevaks. Loe lähemalt siit.

NB! Tasuta abi ja nõu vabaühendustele käeulatuses igas maakonnas
Igas maakonnas asuvates arenduskeskuses töötavad vabaühenduste konsultandid, kellelt vabaühendused saavad tasuta abi ja nõu oma organisatsiooni arendamiseks, projektitaotluste koostamiseks ning toetajate leidmiseks. Kontaktid on siin.
Küsimustele leiad vastused ka lehelt mtyabi.ee

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Infokirja toimetus:
Priit Põiklik
priit.poiklik@kysk.ee
Tel 5055 222
Vabaduse plats 2, III korrus, Viljandi 71020
Reg.nr. 90009654
E-post: kysk@kysk.ee
Meie kontaktid

Tallinnas toimub 26.-29. jaanuarini rahvusvaheline Let´s Do It World Conference 2023, mis toob Eestisse kokku maailmakoristuse liikumise liidrid ja partnerid 180st riigist, et seada sihte ja luua positiivne pinnas maailmakoristuse kuulutamiseks ÜRO ametlikuks päevaks septembris 2023. SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital on konverentsi toimumist toetanud 12 000 euroga rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste 2022. aasta konkursi raames.

President Karis konverentsi avamas

President Alar Karis ütles konverentsi avades, et viimasel 5 aastal on liikumine suutnud kaasata peaaegu kõik riigid üle maailma. “See on suur saavutus ja võimalus – eriti kuna viimased paar aastat ei ole olnud just kõige soodsamad kodanikuaktiivsuseks”, sõnas president. Tema arvates algab iga globaalne muutus väikeste sammudega. “Hiljuti osalesin COP27 kohtumisel Egiptuses ja lõin kaasa kliimahariduse paneelis. Haridus ongi võtmetegur, ka maailma puhtana hoidmisel. Haridusest rääkides on fookus muidugi noortel, kuid ka täiskasvanuid ei saa me unustada. Let´s Do It World on üks selline platvorm, mis pakub muutust inimeste mõtlemises läbi hariduse, kliimahariduse,” sõnas Alar Karis oma sõnavõtus. Lisaks kinnitas ta, et toetab kampaaniat, et teha maailmakoristuspäev ametlikuks ÜRO päevaks.

Tallinnas toimuv konverents on koht, kuhu tulevad kokku maailmakoristuse liidrid, partnerid ja toetajad, et üheskoos maailmakoristusele veelgi suurem hoog sisse lükata. Samuti on see oluline verstapost maailmakoristuspäeva saamisel ÜRO ametlikuks tähtpäevaks.

Let’s Do It World president Heidi Solba ütles, et tema jaoks kogu ettevõtmine suur kogum ilusate südamatega inimesi, kes annavad kogu oma jõu muutmaks maailma paremaks paigaks. “Viimased kolm aastat, sealhulgas pandeemia aeg, on olnud keerulised. Mul on hea meel, et Let´s Do It World ei andnud alla. Me oleme saavutanud palju. Lõpuks algab kõik meist endist. Koosolemises, koostegemises on jõud. Teeme ära!” ütles Heidi Solba konverensi sõnavõtus.

Hääletus, kas maailmakoristuspäev saab ÜRO ametlikuks päevaks või mitte, toimub septembris ÜRO peaassambleel. Kogu 2023. aasta on oluline maailmakoristusega olla rahvusvaheliselt pildis, et tagada positiivne hääletustulemus.

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali koordinaatorid Tea Jänes, Sandra Paulus ja Evelyn Valtin konverentsil

Sandra Paulus

Koordinaator

  • Rahvusvahelise koostöö toetuste koordineerimine
  • Eesti väliskogukondade väljaannetele suunatud toetusprogrammi koordineerimine
  • Rahvuskaaslastest noortele suunatud stipendiumiprogrammi koordineerimine

Eesti välisministeerium ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital kutsuvad välismaal elavaid Eesti noori kandideerima stipendiumile erialase praktika läbimiseks Eestis. Stipendiumiprogrammi eesmärk on hõlbustada rahvuskaaslastest noorte lõimumist Eesti ühiskondlikku ellu. Selleks saab stipendiumi toel läbida Eestis erialase praktika, mis:

  • võib olla nii avalikus-, era-, kui kolmandas sektoris;
  • kestab vähemalt 8 nädalat;
  • on täistööajaga ja toimub füüsiliselt Eestis;
  • toimub vahemikus 1. juuli kuni 30. november 2023.

Stipendiumi suurus on 3000 eurot. Lisaks sellele saab reisiks Eestisse ja tagasi taotleda sõidustipendiumit, mida saab kasutada vahemikus 1. juuni kuni 31. detsember 2023.

Stipendiumile ootame kandideerima 21-35 aastaseid eesti päritolu noori, kes elavad stipendiumi taotlemise hetkel välisriigis ja on Eestist eemal elanud vähemalt 5 viimast järjestikust aastat.

Taotlemiseks tuleb saata taotlus koos nõutud dokumentidega 24. aprilliks kell 15.00 (Eesti aja järgi) digiallkirjastatult aadressile kysk@kysk.ee

Praktikakoht tuleb noorel endal leida. Taotlemiseks on vajalik eelnev kokkuleppe praktikapakkujaga milles on välja toodud praktika toimumise aeg, koht ja asutus. Kokkulepe kinnituskirja vormil tuleb esitada koos taotlusega.

28. veebruaril kell 15.00 (Eesti aja järgi) toimub Zoom-platvormi vahendusel stipendiumiprogrammi infopäev, kus programmi koordinaator jagab infot tingimuste, taotlemise ja taotlusdokumentide kohta ning vastab küsimustele. Kuidas infopäevaga ühineda, vaata SIIT.

Rohkem infot taotlemise, vajalike dokumentide ja muu olulise kohta leiab samuti KÜSKi kodulehelt.

Stipendiumiprogramm toimub teist aastat järjest. Eelmisel aastal läbisid pilootprogrammi raames erialase praktika 16 noort, nii idast kui läänest, sh Austraaliast, Ameerika Ühendriikidest, Lõuna-Aafrikast, Tšiilist, Portugalist ja mujalt. Noored kohtusid augustikuus KÜSKi ja välisministeeriumi esindajatega Tallinnas, et jagada muljeid, anda tagasisidet ja omavahel tutvuda. Enim väärtustati Eesti väiksust ja töökultuuri, mis võimaldab praktika raames osaleda kolleegide ja oma ala spetsialistega võrdväärselt tööprotsessides, luua hõlpsasti nii tööalaseid kui sotsiaalseid suhteid ja kogeda Eesti kultuuriruumi. Eelmise aasta praktikantide kohtumisest saab juurde lugeda siit.

Julgustame noori stipendiumiprogrammiga tutvuma ja Eestisse praktikat sooritama tulema!

Stipendiumi rahastab Eesti välisministeerium ja stipendiumikonkurssi viib läbi KÜSK.

Sandra Paulus

Koordinaator

  • Rahvusvahelise koostöö toetuste koordineerimine
  • Eesti väliskogukondade väljaannetele suunatud toetusprogrammi koordineerimine
  • Rahvuskaaslastest noortele suunatud stipendiumiprogrammi koordineerimine

Avatud projektikonkursi raames toetatakse algatuse ALMA (Aim-Learn-Master-Achieve) ettevalmistamist ja rakendamist, et edendada ebasoodsas olukorras ja ühiskonnas nõrgemal stardipositsioonil olevate noorte sotsiaalset võimestamist. Konkursil saavad osaleda EL liikmesriigis asutatud juriidilised isikud nii avalikust, era- kui kolmandast sektorist.

Euroopa sotsiaalfondi rahastatud „Sotsiaalne innovatsioon +” toetusprogrammi laiem eesmärk on aidata noortel paremini lõimuda ühiskonda ja lõpuks leida tee tööturule, ühendades hariduse, kutseõppe või töötamise toetamise koduriigis tööalase õppimise kogemusega teises ELi riigis. Selle algatuse kõikides etappides pakutakse individuaalset juhendamist ja nõustamist. ALMA eesmärk ei ole mitte ainult noorte oskuste, teadmiste ja kogemuste täiendamine, vaid ka nende enesekindluse tõstmine.

ALMA pilootprojekt annab osalevatele organisatsioonidele suurepärase võimaluse saada kogemusi Euroopa koostööst ning täiendada ja laiendada oma töötajate pädevusi ja oskusi.

Konkreetse konkursi raames saab taotleda toetust noorte tööpraktikale saatmiseks teise Euroopa Liidu liikmesriiki, sh kogemuste ja parimate tavade levitamine riiklikul tasandil.

Taotluse infoseminar toimub 31.01 kell 9.30 kuni 13.00 CET.

Lisainfo ja registreerimine siin.

Konkursile taotluste esitamise tähtaeg on 15.03.2023 kell 17.00 CET

Taotluste kohta lähemalt lugeda ja taotluse esitada saab siit.

Lisalugemist: Euroopa Sotsiaalfondi rahastatavast sotsiaalsest innovatsioonist ja riikide koostööst

Evelyn Valtin

Koordinaator

  • Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse loomise koordineerimine ja elluviimine

23. jaanuaril tunnustas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital kolme parimat kodanikuühiskonna edendajat maakondlike arenduskeskuste võrgustikus (MAK). 15 maakondliku arenduskeskuse hulgas valiti parimaks Võrumaa arenduskeskus, aasta kolleegiks Harjumaa vabaühenduste konsultant Külli Vollmer ja parimaks vabaühenduste nõustajaks Narva konsultant Tatjana Zamorskaja.

Külli Vollmer

Aasta kolleegi Külli Vollmer tunnustamise aluseks oli tema enda kolleegide poolt antud hääled ja iseloomustus ning põhjendused, miks just tema on tunnustamist väärt.

Külli on ääretult sümpaatne ja teda peetakse autoriteediks. Külliga saab alati suhelda ning temalt saab kindlat nõu, mis on praktikas järgi katsetatud. Külli on suure kogemustepagasiga ning suure kontaktide võrgustikuga. Külli julgeb alati oma arvamust avaldada ning otse, ausalt oma mõtteid välja ütelda. Külli on kogenud kolleeg, kes alati abistab ja annab nõu. Ta esindab konsultante erinevates võrgustikes ning kaitseb konsultantide huve ja avaldab ühist arvamust.

Aasta kolleegi nominentideks olid lisaks Külli Vollmerile veel Tartumaa vabaühenduste konsultant Kadri Pau ja sama töö tegija Saaremaal Hanna Saar.

Kodanikuühiskonna aasta edendaja MAK võrgustikus on see arenduskeskus, kellel on ette näidata ekstra panus vabakonna arendamisse, kuhu on panustanud kogu arenduskeskuse kollektiiv. Sel korral valiti selleks Võrumaa arenduskeskus.

Võrumaa arenduskeskus asub Võru linnas aadressil Jüri 12

KÜSKil on Võrumaa arenduskeskusega olnud väga hea koostöö. Tegevus, mis on ületanud Võru maakonna piirid – “Vunki mano” – on toimunud 6 korda, järgmine juba 2023. aasta oktoobris. 2018. aastal viidi Võrumaal Vastseliinas läbi esimene “Vunki mano” arendusfestival. Võru maakond oli Eestis esimene, kes koostöös kogukondade, omavalitsuste ja ettevõtjatega läbi loometalgute ühiskondlikele probleemidele lahendusi otsib.

Välja on kujunenud oma “Vunki Mano” metoodika. Sageli arvatakse, et muutuste juhtimine on vaid poliitikute ja ametnike pärusmaa. “Vunki mano” loometalgute eesmärk on näidata, et tõelised muutused kohalikus elus toimuvad koostöös omavalitsuse ja meie oma inimestega.

Näiteks on loometalgutel otsitud lahendusi kohaliku kultuuri ja traditsioonide säilitamiseks. Samas on algatused käsitlenud ka tervise ja jätkusuutliku keskkonna küsimusi. Ettevalmistav seminar 2022. aastal näitas, et enim kõnetavatest teemadest on noorte kaasamine ja noortele kohalikus elus osalemiseks sobivate platvormide väljatöötamine.

“Vunki mano” loometalgud on häkatoni stiilis nädalavahetus, kus igaüks saab osaleda Võru maakonna elu edendavate uudsete teenuste arendamises ja toimivate lahendusteni jõudmises.

Loometalgute eesmärk on koosloomelise mõtteviisi levitamine, probleemide lahendamisse erinevate osapoolte kaasamine, uute ideede genereerimine, lahenduste leidmine jne.

Võru maakonna loometalgud on tunnustatud sündmus, millest on aastate jooksul osa võtnud üle 50 idee, ligi 500 osalejat ning loometalgute algatust on rakendatud Võru maakonna eeskujul mitmetes teistes Eesti maakondades.

Tatjana Zamorskaja

Aasta parim vabaühenduste nõustaja MAK võrgustikus on auhind, mille saab konsultant kliendirahulolu küsitluse tulemuste põhjal. Sel aastal osutus parimaks Tatjana Zamorskaja.

Nominendid olid ka Aet Arula-Piir Valgamaalt ja Katrin Volman (praeguseks töölt lahkunud vabaühenduste nõustaja Võrumaalt)

President Alar Karis andis 20. jaanuaril Tallinna botaanikaaias üle kodanikuühiskonna 2022. aasta tegijate ja aasta vabatahtlike tunnustused. Aasta algatuse tunnustuse sai kolme vabaühenduse – MTÜ Mondo, MTÜ Eesti Pagulasabi ja Ukraina Kultuurikeskuse koostööna sündinud ühine ettevõtmine “Ukraina heaks!”

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja Anneli Roosalu ütles, et tunnustust ja esiletõstmist väärivad kõik kolm vabaühendust nii eraldi aga eriti just koos. “Kolme ühenduse ühine ettevõtmine panustab praeguse olukorra lahendamisele maksimaalse jõuga. Kriisides on kindlasti suurem võimalus aidata, kui mõeldakse ja tegutsetakse ühiselt. Need kolm mittetulundusühingut on oma jõud ühendanud, et aidata sõjas kannatavat Ukrainat, aga teisalt aidata ka inimesi, kes on sõjatormis jõudnud meie juurde pakku. See on väärikas näide ja eeskuju koostööst ka teistele vabaühendustele,” sõnas Anneli Roosalu.

Tänavuse vabaühenduste aasta algatuse tiitli pälvis ettevõtmine “Ukraina heaks!” President Alar Kariselt võtab tunnustust üle Ukraina Kultuurkeskuse juhataja Anatoli Ljutjuk. FOTO: Andra Roosmets

“2022. aasta möödus suuresti Ukraina ja ukrainlaste abistamise tähe all, oma hindamatu panuse andsid mitmed vabaühendused ja väga paljud vabatahtlikud. Hea meel on tunnustada neid, kes keerulisel ajal koostööd tegid, koos sai kindlasti mõjusamalt tegutseda,” ütles Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf.

Tänavuse tunnustuse väärisid:

• Aasta algatus – Ukraina heaks! (Ukraina Kultuurikeskus, Eesti Pagulasabi, Mondo)
• Aasta missiooniinimene – Jiří Krejčí (Tartu Paranduskelder)
• Aasta tegu – Niine 2 põgenikekeskuse vabatahtlike panus – esindajad Hannele Känd, Elina Pähklimägi, Sten Svetljakov ja Keiti Vilms
• Aasta ettevõte – Smartful Growth OÜ
• Vabatahtlikku tegevust edendanud ettevõte – FudLoop OÜ
• Aasta vabatahtlikud – Nataliia Lohozynska, Kristi Sillart, Rasmus Aaslaid, Hannele Känd, Daria Dmitrijeva, Katrin Sisask, Kristi Kivisild, Liis Sepp, Peeter Arro, Tauno Rahnu, Uuno Eiber, Liidia Post, Ago Kokser, Toomas Roolaid
• Aasta vabatahtlike kaasajad – Merit Laan (Punane Rist, Viljandimaa), Pille Lend (Punane Rist, Pärnumaa), Merike Puura (Eesti Vabaõhumuuseum)

Tunnustamist korraldab Vabaühenduste Liit koostöös siseministeeriumi, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, maakondlike arenduskeskuste võrgustiku ja Eesti Vabariigi presidendi kantseleiga.

Kõikide tunnustuse saajate tutvustusi loe siit:

Aasta algatusUkraina heaks! (Ukraina Kultuurikeskus, Eesti Pagulasabi, Mondo)

“Ukraina heaks!” on kolme Eesti vabaühenduse algatus Ukraina elanike abistamiseks. Sõda on erakordne ja nõuab ka erakordselt head koostööd. Need kolm ühendust näitasid 24. veebruarist alates kiiret reageerimist, paindlikku kohanemist ja tulemuslikku tegutsemist põgenike vastuvõtul Eestis. Tunnustame MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo ja MTÜ Ukraina Kultuurikeskuse pühendunud tegutsemist ja koostööd ukrainlaste abistamisel sõja ajal.

Aasta missiooniinimeneJiří Krejčí (Tartu Paranduskelder)

Jiří on pärit Tšehhist, tulnud Tartusse, õppinud selgeks eesti keele ja loonud Aparaaditehasesse Paranduskeldri. Ta propageerib ringmajandust, hoiab kogukonda ja loob tehtust YouTube’i videoid. Paranduskelder on alati tervitava õhkkonnaga kogukonna töötuba kõige vajalikuga, et tarbimisühiskonda rohkem olemasolevate esemete parandamise ja väärtustamise poole suunata.

Aasta ettevõteSmartful Growth OÜ

Värbamis- ja koolitusettevõtte Smartful Growth OÜ asutaja Helen Pärli pöördus 2020. aastal Heateo SA poole, et anda märku soovist pakkuda pro bono ekspertnõu sotsiaalsetele organisatioonidele. Smartful Growth on pro bono viinud läbi töötaja värbamisprotsessi mitmes organisatsioonis ning ühel organisatioonil aidanud koostada “hea värbamistava” dokumendi, mis edaspidi uue inimese värbamisel aluseks võtta. 2022. aastal panustasid nad vabatahtlikult ligi 50 töötundi ekspertnõu. 

Aasta teguNiine 2 põgenikekeskuse vabatahtlike panus – esindajad Hannele Känd, Elina Pähklimägi, Sten Svetljakov ja Keiti Vilms

Sõja alguses läks suur hulk vabatahtlikke appi Niine 2 põgenikekeskusesse, kus nad kuue nädala jooksul ööpäevaringselt keskuse 0-korrust töös hoidsid, lahendusi leidsid ja põgenikega suhtlesid. Vabatahtlike panus põgenike abistamisel oli hindamatu.

Vabatahtlikku tegevust edendanud ettevõteFudLoop OÜ 

FudLoop arendab esimese ettevõttena maailmas nutikaid toidujagamiskappe, mille abil saab vähendada toidu raiskamist. Toitu päästes kaasab FudLoop vabatahtlikke, kes aitavad toitu transportida. Ligi aastaga on päästetud üle 23 500 kilo toitu. Tänu vabatahtlike panusele organisatsioon kasvab ja areneb.

AASTA VABATAHTLIKUD

Nataliia Lohozynska

Nataliia on Ukraina sõjapõgenik, kes saabus Eestisse 2022. aasta aprillis. Nataliia oli juba Ukrainas elades aktiivne vabatahtlik, MTÜ Valga Abikeskusesse sattudes ei jäänud ta käed rüpes istuma, vaid tuli meeskonnale appi ja hakkas koordineerima Ukraina sõjapõgenike liikumist läbi Eesti teistesse Euroopa riikidesse. Nataliia on abiks ka Valga Toidupangas, aitab vähenenud töövõimega inimestele süüa valmistada, samuti Valka jäänud Ukraina perede eest hoolitseda. Nataliia keeleoskus ja organisatoorsed võimed olid ja on põgenike abistamisel hindamatu väärtusega.

Kristi Sillart

Kristi on üle 10 aasta olnud MTÜ Saaremaa Lemmikloomade turvakodu vabatahtlik ja aidanud tuhandeid loomi. Ta osaleb aktiivselt Nooruse Kooli ja Ida-Niidu lasteaia hoolekogudes, korraldab heategevuslikke üritusi ja aitab aktiivselt kaasa, kus aga vaja. Ta ei karda seista nõrgemate eest, laste ja noorte eest isegi kui selleks on vaja küsida ebamugavaid küsimusi.

Rasmus Aaslaid

Rasmus on hinnatud vabatahtlik päästja ja kaitseliitlane. Alates 2013. aastast on ta Sindi Tuletõrje Seltsi liige, ta on aidanud arendada Sindi piirkonna vabatahtlikku pääste- ja ennetusvaldkonda. Viimase kolme aasta jooksul on Rasmus harinud kogukonda tule- ja veeohutuse ning hädaolukordadeks valmistumise teemadel, samuti viinud läbi 72 ohutusalast kodunõustamist, aidates inimestel kodukeskkonda turvalisemaks muuta. Kõigis valdkondades, kus Rasmus tegutseb, kumab läbi tema hingesoojus ja tahe meid ümbritsevat paremaks muuta.

Hannele Känd

Hannele on tegutsenud vabatahtlikuna alates 2006. aastast erinevatel kultuuri-, spordi- ja ühiskonnasündmustel, näiteks Viljandi Pärimusmuusika Festival, Jazzkaar, Peaasi.ee, Maailmakoristuspäev, TILT! Improv Festival, Lennart Meri Conference, Pimedate Ööde Filmifestival, IronMan Tallinn, Baltica, WHO konverents, Muusikatriaad, Viru Folk, ERKI moeshow. Eelmisel aastal pühendus ta ukrainlaste abistamisele Niine 2 põgenikekeskuses. Hannele jaoks on vabatahtlikkus elustiil ja ta innustab oma entusiasmiga teisigi vabatahtlikuks hakkama.

Daria Dmitrijeva

Daria on 19-aastane Narva-Jõesuu linnast pärit noor, kes on tegutsenud mitmes noorteorganisatsioonis.

Noorteinfoportaalis Teeviit kirjutab ja toimetab ta artikleid, koostab venekeelseid uudiskirju, lisaks on ajalehe “Noorte Ekspress“ peatoimetaja. Daria on olnud ka Lastekaitse Liidu noortekogu vabavõrgustiku liige ning aktiivne Narva-Jõesuu noortevolikogu liige ja multimeediaspetsialist. Darina on meeskonnas asendamatu, tema positiivne suhtumine motiveerib ka teisi ja tema ideed viivad edasi.

Katrin Sisask

Katrin on Äksi aleviku kogukonna vedur – ta on kaasanud kohalikke elanikke ning teinud koostööd kohalike ettevõtete ja omavalitsusega, et vallas oleks kõigil parem elada. Katrini eestvedamisel korraldatakse juba traditsiooniks saanud üritusi Äksi avatud õued, advendiaja vastuvõtmine, Vabariigi aastapäeva matk ja Päkapikumatk. 2022. aastal andis Katrin oma panuse, et Äksis säiliks külapood ja et Äksi alevik sai Tartumaa aasta küla tiitli.

Kristi Kivisild

Kristi on aastaid panustanud Märjamaa spordi edendamisse – korraldanud laste- ja noorte spordipäevi, Märjamaa alevijooksu, Järta öömatka ja teisigi üritusi. Vabatahtliku spordientusiastina algatas ta Märjamaa spordikeskuses koolieelikute spordiringi, mis toob igal nädalal kokku kuni 30 spordisõbrast mudilast. Kristi korraldatud üritused toovad liikumisrõõmu inimestele koolieelikutest elukogenuteni. 

Liis Sepp

Liis Sepp on juba kümme aastat Eesti Punase Risti Tallinna seltsi vabatahtlik. Ta lööb kaasa paljudes projektides, osaleb üritustel ja viib läbi koolitusi, et tutvustada Punase Risti liikumist, liiklusohutust ja teisi teemasid. Ta on alati abivalmis ja sõbralik, suhtleb suurepäraselt nii noorte, lasteaialaste kui ka eakatega. Liis õpetab, koolitab ja motiveerib noori vabatahtlikku tööd tegema olles ise neile väga heaks eeskujuks.

Peeter Arro, Tauno Rahnu ja Uuno Eiber (Ajapaik)

Peeter, Tauno ja Uuno on Ajapaiga ühisloomeplatvormi kolm kõige aktiivsemat panustajat.
Nad on aastate jooksul Ajapaigas piltide andmete täiendamisse panustanud tuhandeid tunde. Näiteks on Uuno kaardistanud üle 84 000 pildi, Peeter on märkinud rohkem kui 25 000 näole juurde nime, Tauno aga pildistanud üle 86 000 tänapäevase vaate vanade piltide kõrvale. Tänu neile on Eesti fotopärand paremini kättesaadav.

Liidia Post

Liidia on tegutsenud aktiivselt represseerituid ühendavates MTÜ-des Tartu Memento ja Memento Põlvamaa. Tema eestvedamisel kohtusid esmakordselt 2021. aaastal Siberis sündinud lapsed ja loodi Siberis sündinud laste MTÜ. Liidia näitab üles suurt hoolivust, leiab alati hea lahenduse ja aitab ühesuguse saatusega inimesi liita.
Sageli katab ta kaasteelistele laua omatehtud toitude ja küpsetistega ning üllatab tähtpäevalisi enda valmistatud kingitustega.

Ago Kokser

Ago on tegus ja järjekindel eakate ühistegevuste korraldaja Harjumaal. Ta otsib ja leiab erinevaid võimalusi eakate ühendustele erinevate tegevuste läbi viimiseks, tänu sellele on Harjumaa eakad muutunud kokkuhoidvaks kogukonnaks, kus iga liige on tähtis.

Toomas Roolaid

Toomas on pikka aega olnud vabatahtlik päästja ja päästeliidu aktiivne liige, panustanud veel mitme vabaühenduse käekäiku. Möödunud aastal pühendus ta peamiselt ukrainlaste abistamisele, kogus Eestist vajalikke esemeid ja toimetas need Ukrainasse, samuti abistas ukrainlasi kohapeal. 

AASTA VABATAHTLIKE KAASAJAD

Merit Laan (Punane Rist, Viljandimaa)

Merit on Punase Risti Viljandimaa seltsi koordinaator, ilma temata ei kujuta seltsi tegemisi ettegi. Tänu Meriti tööle on vabatahtlikud hästi koolitatud ja naudivad oma tööd lastelaagrites, koolides ja lasteaedades, täiskasvanuid koolitades ja üritustel esmaabi valvet tehes. Merit väärtustab vabatahtlike aega ja leiab nende jaoks alati tunnustavaid sõnu.

Pille Lend (Punane Rist, Pärnumaa)

Pille on Punase Risti Pärnumaa seltsi vabatahtlike rühma juht, tema koordineerimisel tegutseb püsiv vabatahtlike tuumik, kes koos Pillega on vabatahtlikkuse oma elustiiliks muutnud. Eelmisel aastal sõja puhkedes tõi Pille kahe nädalaga organisatsiooni 120 vabatahtlikku ning leidis neile jõukohase ja vajamineva rakenduse.

Merike Puura (Eesti Vabaõhumuuseum)

Merike on Eesti Vabaõhumuuseumi ürituste projektijuht ja vabatahtlike koordinaator. Ta on loonud hästi toimiva vabatahtlike koordineerimise süsteemi ja tema juhtimisel on kümned vabatahtlikud vabaõhumuuseumi erinevatesse tegemistesse kaasatud. Tänu Merikese põhjalikule tööle ja sõbralikule suhtumisele tunnevad vabatahtlikud end muuseumis hästi ja tulevad ikka tagasi.

Soovime kõigile tunnustuse pälvinud organisatsioonidele palju edu ja suur aitäh kodanikuühiskonna arengusse oma suure panuse andmise eest!

Priit Põiklik

Kommunikatsioonispetsialist

Vabaühenduste arenguhüpet ettevalmistava 2023. aasta taotlusvooru taotluste esitamise keskkond TMS on nüüd avatud.

Kuidas TMS-is kasutajakonto luua ja oma eraisiku konto juriidilise isiku kontoga siduda jm vajalikku, lugege kasutusjuhendist.

Seejärel otsige TMS-is avatud taotlusvoorude rubriigist üles meie voor “Vabaühenduste arenguhüpet ettevalmistav 2023. aasta taotlusvoor”, mille asutuseks on märgitud SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning vajutage nuppu “Koosta taotlus”. Vajadusel võtke abi saamiseks ühendust kas taotlusvooru koordinaatori Kerstin Reiga või oma piirkonna vabaühenduste konsultandiga. Infosüsteemiga seotud tehniliste probleemide puhul palun kirjutage tms@kul.ee.

Taotluse tuleb läbi TMS-i esitada hiljemalt 3. veebruaril 2023 kell 15.00.

Toetuse eesmärk on oma arengut analüüsivad ja kavandavad vabaühendused. Loe toetuse kohta põhjalikumalt siit.

Toetust saab taotleda vabaühendus, mis tegutseb avalikes huvides ja tema tegevus on avalik ning selle juriidiliseks vormiks on mittetulundusühing või sihtasutus, mis on taotluse esitamisel olnud Eesti äriregistrisse kantud vähemalt ühe aasta. Toetust saab taotleda organisatsioon, millel ei ole taotlemise hetkel käimas KÜSKi poolt rahastatud arenguhüppe projekt.

Toetatakse ühinguid arenguvajaduste analüüsimisel ja arenguhüppeks või teenuste/toodete pakkumiseks vajaliku tegevusplaani koostamisel, et saavutada oma põhikirjalisi avalikes huvides eesmärke.

Projekti tulemusena esitab taotleja vähemalt ühe kahest: tegevuskava või äriplaani. Projekti tulemuseks olev tegevuskava või äriplaan peavad olema koostatud nii ühingu sihtrühma kui ühingu tegevuste ja tulemustega seotud osapooli kaasavalt, koosloomes või teisi ühise arutelu meetodeid kasutades.

Projekti tulemuslikumaks ettevalmistamiseks ja elluviimiseks kaasatakse arenguekspert väljastpoolt vabaühendust, kes nõustab ühingut kogu projekti vältel, saavutamaks eesmärgiks seatud arenguhüpet. Tema roll tuleb esitada konkreetsete tegevustena.

Sobiva arengueksperdi valib ühing lähtuvalt oma arenguhüppe loomust ja vajadusest ise.
Abiks on nimekiri KÜSKi kodulehel www.kysk.ee/arengueksperdid.

Projekti abikõlblikkuse periood on 1. aprill 2023 – 31. juuli 2023.
Toetuse ülemmäär taotluse kohta on 4000 eurot. Omapanuse nõuet ei ole.

Kogu vajalikku infot vaata siit.

Kerstin Rei

Koordinaator

  • Kogukonna eestvedaja stipendium
  • Vabaühenduste arenguhüpet ettevalmistav taotlusvoor
  • Investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas
  • Arenguekspertide koordineerimine

Head vabaühenduste eestvedajad, KOV ja kogukondade arendajad, ettevõtete töötajad ning huvilised kõikidest valdkondadest!

  • Sulle on olulised uuendused kogukonnas või ühiskonnas?
  • viid ellu või toetad algatusi?
  • Sind kõnetavad koosloome ja innovatsiooni näited?
  • rahastusvõimalused pakuvad huvi?

Oled oodatud SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali seminarile, kus:

  • tutvud sotsiaalse innovatsiooni näidete ja rahastusallikatega; 
  • osaled sotsiaalse innovatsiooni visiooni loomises. 

Tasuta 3,5-tunnised seminarid toimuvad: veebruaris ja märtsis üle Eesti ja veebis 21. märtsil 

Palun registreeru hiljemalt viis päeva enne oma valitud seminari.



Tutvu sotsiaalse innovatsiooni visioonidokumendi tööversiooniga.

Sotsiaalne innovatsioon hõlmab uusi ideid ja lahendusi, mis tagavad kogukondade, võrgustike ja ühiskonna tõhusama toimimise ning milleni jõutakse koosloomes.

Seminarid toimuvad Euroopa Sotsiaalse Innovatsiooni Liidu konsortsiumi rahvusvahelise projekti raames, mis on kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt.


SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital on projekti Eesti koordinaator, teised projekti Eesti partnerid on Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Tallinna Ülikool, Võrumaa arenduskeskus, siseministeerium ja sotsiaalministeerium.

Uku Visnapuu

  • Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse loomise projekti elluviimine

Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi CERV Euroopa Liidu põhiõiguste harta meetme avatud vooru tingimusi tutvustav infopäev toimub ZOOM-keskkonnas neljapäeval, 19. jaanuaril 2023 algusega kell 14.00.

Infopäevale registreerimine toimub siin.

Kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad taotleda toetust CERV programmi taotlusvooru raames projektidele, mis edendavad Euroopa Liidu väärtusi, sealhulgas tugevdavad kodanikuruumi ja võitlevad vihakõnega.

Taotlusvoorud on välja kuulutatud viiel teemal:

  • Euroopa Liidu põhiõiguste harta teadlikkuse tõstmine;
  • kodanikuruumi tugevdamine;
  • strateegilised kohtuvaidlused;
  • vihakõne ja vihakuritegude vastu võitlemine;
  • rikkumisest teavitajate (nn vilepuhujate) kaitset soodustava keskkonna toetamine.

Taotlusvooru info on avalikustatud. Taotlusi saab hakata sisestama 24. jaanuarist 2023 ja seda saab teha 24. maini 2023.

Katre Tamm

Koordinaator

  • Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi koordineerimine

Ülle Kool

Väägvere piirkonna külade kogukond tegutseb Tartumaal  Tartu valla idaosas. Koos ollakse tegutsenud 18 aastat. Ülle Kool on inimene, kes on osanud kogukonda tegevuses hoida ja sellele hoogu anda.

Pärast Eesti taasiseseisvumist olid üle Eesti populaarsed külapäevad. Alates 2003. aastast on külapäevi korraldatud ka Väägveres. Kuna avalikus kasutuses olevaid ruume ega platsi külas polnud, siis esimestel aastatel toimusid kogukonna kokkusaamised  külaelanike koduhoovides. Alates 2005. aastast on sündmusi korraldatud Ülle Kooli Polska talu heinamaal.

Ülle Kooli külastasime tema kodus novembrikuus 2022. Ülle talu heinamaale on tänaseks ehitatud tantsulava. Pidevalt ja aktiivselt lööb kaasa kogukonna töös umbes 35 inimest. Väägvere kogukonnas tegutsevad Väägvere külateater, Väägvere Külakapell, Väägvere Pasunakoor ja MTÜ Amme Kannel. Sel suvel toimus juba III külafestival –  Wäägvere Wolk.

Ülle Kool sai 2022. aastal SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kogukonna eestvedaja stipendiumi.

Ülle Kooli heinamaale on valminud tantsulava, mis ootab kevadel tantsijaid

Kerstin Rei

Koordinaator

  • Kogukonna eestvedaja stipendium
  • Vabaühenduste arenguhüpet ettevalmistav taotlusvoor
  • Investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas
  • Arenguekspertide koordineerimine

Jaanuaris 2021 avati Rees-Roonius Juurmaa eesvedamisel Tartus ronimisministeerium, mis on bouldering-tüüpi ronimiskeskus.

Rees-Rooniuse sõnul on ronimisministeerium oma mahtudelt üks Baltimaade suurimaid – kokku on seal ca 450 m2 põrandapinda ja 340 m2 seinapinda. See sai teoks kogukonna ühise töö ja pingutuse tulemusena. Keskuse ehitusse oli kaasatud üle 200 inimese, kes tegid üle 2500 tunni tööd.

Bouldering ronimine on ronimine seinal, mis ei ole kõrgem kui 4,5 meetrit ja kus ronijad saavad ronida erinevate raskusastmetega radadel individuaalselt. Kogu esimese tegutsemisaasta jooksul on keskus toiminud tänu sellele, et initsiatiivgrupp, kuhu kuulub 15-17 inimest, teeb pidevat koostööd, arutab läbi koolitus-, tegevus- ja turundusplaane ning aitab kaasa ürituste korraldamisele. Ronimiskeskust külastab pidevalt 350 inimest.

Rees-Roonius Juurmaa sai 2022. aastal SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kogukonna eestvedaja stipendiumi. Meie külastasime ronimisministeeriumi novembrikuus 2022.

Kerstin Rei

Koordinaator

  • Kogukonna eestvedaja stipendium
  • Vabaühenduste arenguhüpet ettevalmistav taotlusvoor
  • Investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas
  • Arenguekspertide koordineerimine

Kolmapäeval, 18. jaanuaril kell 14 toimub Euroopa Liidu rahastatava „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi“ ehk “Citizens, Equality, Rights and Values programme” (CERV) võrdõiguslikkuse meetme infopäev.

Tunni ja poole sisse mahub väärtuslikku infot, mis pakub huvi nii taotlejale kui ka inimesele, keda teema köidab. Tutvustame CERV programmi üldisemalt. Lisaks saame teada, mis on soolõime?  Vaatame koos, kuidas taotlus Euroopa Komisjoni portaali sisestada, millisele tegevustele saab rahastust taotleda, näitame projekte, mis on juba toetust saanud.

Infopäeva kava

14.00    CERV programmi tutvustus ja eesmärgid. Marju Mäger, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali CERV programmi koordinaator

14.15    “Mis on soolõime ja kuidas seda teha?” Christian Veske, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) partnerlussuhete ekspert

14.35    Võrdõiguslikkuse meetme taotlusvoor (tingimused, taotlusvorm, funding & tenders portaal ja partnerite leidmine), Katre Tamm, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali CERV programmi koordinaator

15.00    küsimuste ja vastuste voor

15.15    näiteid rahastatud projektidest

Kohti veel jagub, sest infopäev toimub ZOOM keskkonnas! Lingi ZOOM keskkonda saadame registreerunud osalejatele.

Registreeri end infopäevale siin: https://forms.gle/gb2BT5Z6UQ6vJqQLA

Katre Tamm

Koordinaator

  • Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi koordineerimine