CERV programmi toel arutleti Tallinnas teemal, kes peab saama kliimaotsuseid vaidlustada?

Priit Põiklik
15. mai 2024


Seminari avasõnad ütles Eesti Keskkonnaõiguse Keskuse juht Tarmo Treimann
Eesti Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kärt Vaarmari

SA Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) korraldusel toimus Tallinnas Eesti Arhitektuurikeskuses kolmapäeval, 15. mail seminar “Kliimaalane kaebeõigus – kes peab saama kliimaotsuseid vaidlustada?”.

Seminar toimus Euroopa Liidu toetatud projekti “Kliimamuutusega kohanemine ja kliimaõigused” („Discussions and Actions on Climate and Environment“, DACE) raames. Projekt sai toetuse CERV programmist 2022. aastal ja Keskkonnaõiguse Keskus osaleb projektis partnerina. CERV programmi kontakt- ja teabepunkt Eestis on KÜSK.

Millest jutt käis?

Teiste seas võtsid seminaril sõna KÕKi õigusekspert Kärt Vaarmari, kes kõneles kliimaalase kaebeõiguse väljakutsetest ja Tallinna halduskohtu kohtunik Pihel Sarv, kes rääkis kliimaalasest kaebeõigusest Eesti kohtute vaates. Lisaks astusid seminaril üles ka välisesinejad. Seminar lõppes paneeldiskussiooniga.

Üldiselt on Eesti õiguses niisugune põhimõte, et riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse või mistahes muu haldusorgani otsuse peale saab kaevata see isik, kelle õigusi mõne otsusega otseselt riivatakse. Keskkonnaküsimustes on aga kaebeõigus kohtusse laiem – st seda saab teha laiem ring isikuid ja organisatsioone.

Mitmetele Eesti Riigikohtu lahenditele ja keskkonnaseadustiku üldosa seadusele tuginedes on kaebeõigus isikutel, kelle õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale on rikutud.

Samasugune kaebeõigus on ka keskkonnaorganisatsioonidel, kuid eeldusel, et nende huvi või õigus on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga.

Kärt Vaarmari: keskkond on kogu elu alus

Eesti Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kärt Vaarmari rääkis, et keskkonna- ja kliimamuutuste teema on praegu kogu maailmas väga oluline. Valitsus keskendub ettevõtlusvabadusele, majanduskasvule ja tarbimisele ning tundub, et keskkonnakaitse ja kliimamuutus on nagu sellele vastanduv. „Nii see sugugi ei ole. Kui meil ei oleks võimalik kaitsta oma õigust puhtale keskkonnale ja kliima soojenemise olulisele pidurdamisele, pole mõtet ju ka majandustegevusel. Keskkond on siiski kogu elu alus,“ ütles Kärt Vaarmari.

Projekti “Kliimamuutusega kohanemine ja kliimaõigused” kogutoetus CERV programmist on 316 570 eurot ja Eesti partneri osa sellest on 60 785 eurot. Projekt algas juba 1. novembril 2022 ja kestab 31. oktoobrini 2024. Projekti peakoordinaator on Tšehhi Keskkonnaõiguse Keskus. Lisaks Eestile ja Tsehhile on partnerid ka Hispaaniast, Ungarist, Austriast, Sloveeniast ja Bulgaariast. Lisainfo projekti kohta on kättesaadav siit.

Projekti tulemus

Projekti üldine suunitlus on tähelepanu pöörata kliimaeesmärkidele ja nende täitmisele, ning tõsta kodanike teadlikkust kliimaõigustest. Projekti tulemused mõjutavad ELi ja seeläbi ka riiklikku kliimamuutustega kohanemise poliitikat.

Projekti tegevused jõuavad vähemalt 18 tuhande ELi kodaniku projekti partner-riikides ja 10 tuhandeni teistes liikmesriikides. Otseseid osalejad on projektil umbes 100 iga projekti partneri kohta, kes kõik saavad kasu kliimapoliitika kujundamisse kaasamisest.

Keskkonnaõiguse Keskuse juhatuse liige ja tegevjuht Tarmo Treimanni käest küsisime, et kui keeruline on KÕKil ise partnerina projekti minna? Kas selleks on vaja häid rahvusvahelisi kontakte? Kui tekib, siis kuidas need kontaktid tekivad? Kas ja milliseid oskusi oleks vabaühendusel tarvis?

Tarmo Treimann: partnerite leidmine EL koostööprojekti jaoks ei olnud keeruline

Partnerina projekti mineku kohta oskan öelda seda, et meie oleme kõik CERV projektitaotlused teinud koostöös meie partneritega Justice and Environment võrgustikust. Sinna kuuluvad keskkonnaõigusega tegelevad vabaühendused enam kui 15 Euroopa riigist ja see võrgustik on aktiivne olnud üle 20 aasta ja KÕK on selle võrgustiku tegevustes kaasa löönud umbkaudu 15 aastat.

Igal aastal teeme võrgustikus tihedat koostööd, Euroopa Komisjon on pea-aegu iga aasta toetanud ka meie aastaste tööplaanide elluviimist. Seega meie jaoks ei ole olnud partnerite leidmine keeruline, ilma selle võrgustikuta oleks kindlasti usaldusväärsete välispartnerite leidmine raskem.

SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) on sõltumatu, avalikes huvides tegutsev ekspertorganisatsioon, mis tegutseb alates 2007. aastast.

Kohal käis ja pildid tegi:

Priit Põiklik

kommunikatsioonijuht

Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste ehk CERV programmi koordinaator on ja lisainfot jagab:

Katre Tamm

koordinaator

  • kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi koordineerimine