Soolise võrdõiguslikkuse taotlusvoor võimaldab muuta arusaama meeste ja naiste rollidest ühiskonnas

10. jaanuaril toimus SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eestvedamisel avainfopäev, mille eesmärk oli tutvustada soolise võrdõiguslikkuse poliitikaid ja tegevusi Eestis. Hetkel on „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi“ ehk CERV programmis käimas ka sellele teemale suunatud toetuste taotlemine.

Soolise võrdõiguslikkuse teemal tegid infopäeval ettekanded sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Kadri Raid ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soolise võrdsuse poliitikajuht Lee Maripuu. Ministeeriumide vahel on soolise võrdsuse valdkond jaotunud selliselt, et sotsiaalministeeriumi alla käib lapsevanemate ja hooldajate töö-, pere- ja eraelu tasakaalu ning majandusministeeriumi alla palgalõhe ja palkade läbipaistvuse teema.

Kadri Raidi sõnul on hiljutised muudatused vanemahüvitiste süsteemis suurendanud isade osalust vanemahüvitise kasutamisel. Muudatused on kehtinud 2018. aastats. Hetkel planeeritakse uuringut, mille eesmärk on mõista isade vanemapuhkusele jäämise, hoolduskoormuse jagamise ning töö- ja pereelu ühitamise tagamaid.

Lee Maripuu tegi ülevaate palgalõhe vähendamise ja palkade läbipaistvuse direktiivist, milles toodud eesmärkide jõustumise peavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid oma riigis tagama hiljemalt 7. juuniks 2026. Direktiiviga tugevdatakse meestele ja naistele võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet ja diskrimineerimise vastast kaitset.

Tööandjale tähendab direktiiv seda, et tuleb oma ametikohad ja töötasud korraldada selliselt, et need oleksid sooneutraalsed. Samuti tuleb värbamisel avalikustada töötasude vahemik. Suurematel tööandjatel, kus on üle 100 töötaja, tuleb palgalõhet hakata regulaarselt seirama.

Sooline palgalõhe on naiste ja meeste brutotunnipalga erinevus. Palgalõhe kujunemist mõjutavad lisaks soolistele stereotüüpidele, diskrimineerimisele, töö- ja pereelu ühitamise võimaluste kättesaadavusele ka individuaalsed palgaläbirääkimised ja selgete tasusüsteemide puudumine paljudes organisatsioonides. Uuringute järgi on 83% Eesti inimestest on soolisest palgalõhest teadlikud. Palga läbipaistvuse osas nõustub näiteks 95% palgatöötajatest, et töökuulutustes peaksid palganumber või vahemik olema märgitud.

Avainfopäeva lõpus tegi haarava ja motiveeriva sissevaate oma projekti poliitikauuringute keskuse Praxis võrdsuspoliitika programmi juht Mari-Liis Sepper. Nimelt tõi Praxis projektiga „Naised ja mehed võrdselt juhtimas“ ehk „Power of Women Leaders“ Eestisse pisut üle 193 tuhande euro Euroopa Liidu toetust. Selle projektiga sooviti mõjutada Eesti organisatsioonikultuuri, et rohkem naisi jõuaksid ja püsiksid tippjuhi positsioonidel samaväärselt meestega.

Projekt sai toetuse Euroopa Liidu “Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmist” ehk CERV programmist 2022. aastal toimunud soolise võrdõiguslikkuse voorus. Praxis kaasas projekti Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE ja Tartu Ülikooli ning kaaspartneritena ka Swedbanki, Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse.

Mari-Liis kõneles projekti saamise algusloost ja konsortsiumi kujunemisest. Märksõna, mis kõlama jäi, oli „unistamine“. Mari-Liisi sõnul lähtusid nemad projekti alguses sellest, mida oma organisatsioonis soolise võrdsuse teemal edasi teha ja kuhu areneda. Seejärel hakati otsima rahastamise võimalusi ja vahendeid. Rahataotluse kokkupanemisel vaadati läbi ja analüüsiti eelnevalt esitatud taotluste negatiivsed ja positiivsed tagasisided.

“Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi” ehk CERV programmi soolise võrdõiguslikkuse taotlusvoor on avatud 29. veebruarini ja täpsema info leiad siit.

Taotlusvooru rahaline maht on 10,1 miljonit eurot ja oodatakse nii riiklikke kui ka rahvusvahelisi projekte. Eesti infopäeva järelvaatamist ja materjale on võimalik endale soetada siis, kui registreerite end siin.

Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali on “Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi” ehk CERV programmi kontaktpunkt Eestis.

Täpsem info: