Eesti väljakutsetest inimõiguste kaitsel – kuidas võrdsuspõhimõtet tegudega toetada?

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) avaldas 5. juunil 2024 tänavuse põhiõiguste raporti, milles tuuakse esile nii probleeme kui ka edusamme põhiõiguste valdkonnas kogu Euroopas. Raportis keskendutakse teemadele nagu elukalliduse tõus, rassismi kasv ja demokraatia ohustamine, mis kõik mõjutavad oluliselt põhiõiguste kaitset.

Peamised probleemid Euroopas

Euroopa Liidus tervikuna on üks probleemsemaid valdkondi kasvav vaesus, mida põhjustavad suurenenud energia- ja elamiskulud. Euroopa Liidus mõjutab energia- ja elukalliduse tõus üht inimest viiest. Probleemidele kõige vastuvõtlikumad on potentsiaalselt haavatavad grupid, nagu näiteks naised, lapsed ja noored, etnilised vähemused, vanemad inimesed, LGBTIQ inimesed, romad ja puuetega inimesed.

Lisaks eelnevale tuuakse põhiprobleemidena välja märksõnad nagu rände-eeskirjade tõhustamise najal tekkinud uued riskid (2023. aastal hukkus või jäi merel kadunuks üle 4000 inimese, mis on suurim arv viimase viie aasta jooksul), demokraatia ohud: riigi liigne sekkumine, eelkõige ühinemise ja rahumeelse kogunemise vabaduse ning väljendusõiguse vastu, ohustas kodanikuühiskonna tegutsemisruumi, kasvav antisemitism: Hamasi terrorirünnakud Iisraelis 7. oktoobril 2023 ja Iisraeli sõjaline vastus Gazas põhjustasid kogu ELis juutide vastu suunatud ähvarduste ja vägivalla murettekitava kasvu, kasvav sallimatus: sallimatus kasvab kogu Euroopas, tekitades palju väärinfot, mõjutades paljusid rühmi, sealhulgas moslemeid, Aafrika päritolu inimesi, romasid ja sisserändajaid, suuremad digilõhed: tehisintellekti suurem kasutamine ja avalike teenuste digitaliseerimine võib jätta kõrvale sellised haavatavad rühmad nagu eakad, puuetega inimesed, kodutud ja romad.

Kodanikuühiskonna roll probleemi lahendamisel

FRA raport tõstab esile muuhulgas kodanikuühiskonna rolli nende probleemide lahendamisel. Rõhutatakse poliitikakujundajate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide koostöö olulisust, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu ja edendada õiglasemat ühiskonda. Kodanikuühiskonna kaasamine on kriitilise tähtsusega inimõiguste jälgimisel ja eestkoste pakkumisel neile inimeste gruppidele, kes on haavatavas olukorras.

Millin on olukord Eestis?

Raporti juurde on eraldi koostatud põhiõiguste olukorra ülevaade liikmesriigiti. Eesti kokkuvõtte koostas Tallinna Ülikooli inimõiguste professor Mart Susi.

Küsisin Mart Susilt, kuidas raporti koostamine läks ja millised on Eesti suurimad väljakutsed inimõiguste kaitsel?

“Inimõiguste väljakutsetest kõneldes valime kõigepealt skaala. Eestis ei ole väga sügavaid probleeme esimese generatsiooni inimõiguste tagamisel – need on inimõigused, mis on kirjas näiteks ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis. Samas on inimõiguste temaatika poliitikute retoorikas kahjuks tagaplaanil. Seoses digitaalse riigi arenguga minnakse ühelt poolt ehk liiga kaugele privaatsuse tagamisel, samas ei anna uued tehnoloogiad piisavalt kaitset sellesama privaatsuse kaitseks. Väljakutseks on nn nõrgemate gruppide võrdsuspõhimõtte realiseeritavus – sõnades ja poliitikates seda toetatakse, kuid praktikas on raskusi nt puuetega inimeste põhiõiguste tagamisel,” rääkis Mart Susi.

CERV programmis on avatud temaatiline taotlusvoor

Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste ehk CERV programm püüab samuti toetada ja arendada avatud, õiguspõhiseid, demokraatlikke, võrdseid ja kaasavaid ühiskondi. CERV programm eesmärk on suurendada kodanike kaasatust ja osalust demokraatlikus protsessis, edendada õigusi ja võrdsust ning toetada vägivalla ohvreid ja diskrimineerimisohus olevaid inimeste rühmi.

Kuni 18.09.2024 on CERV programmis avatud EL põhiõiguste harta taotlusvoor, mis just eelpoolnimetatud probleemidele lahendusi otsima kutsub. Peataotleja saab olla vabaühendus, kuid partnerina saavad kaasa lüüa nii avaliku- kui ka erasektori organisatsioonid. Vooru teemad on liigendatud nelja alameetme alla ja need on: EL põhiõiguste harta teadlikkuse suurendamine; vabaühenduste; õiguskaitse kättesaadavus ja strateegiline hagelemine; vaenukõnede ja vaenukuritegude vastu võitlemine ja rikkumisest teavitavate isikute kaitse. Projekti miinimumeelarve peab olema 75 000 eurot. Maksimaalset eelarvet ei ole määratud. Meetme kogueelarve on CERV programmi üks suurimaid kokku 16 miljonit eurot.

KÜSK on CERV programmi kontaktpunkt ja pakub asjakohast abi toetuse taotlemisel ja esitamisel. Palun uuri EL põhiõiguste harta taotlusvooru infot siit. Kui sul tekib lisaküsimusi, siis võta ühendust CERV kontaktpunkti tiimiga.

FRA 2024a põhiõiguste raporti koos riiklike analüüside ja FRA kommentaaridega (ingliskeelsed) saad alla laadida siit.

Uudise kirjutas ja Mart Susile esitas küsimuse