Kas koolipäev võiks alata hiljem?

Ilmus järjekordne artikkel Õpetajate Lehe rubriigis NOORTE HÄÄL pealkirjaga “Kas koolipäev võiks alata hiljem?” Mida arvavad noored koolikoormuse ja koolipäeva alguse kellaaja kohta?

Artiklis, mille koostas Tuulike Kivestu, käsitletakse pikalt arutlusel olnud teemat – koolipäeva alguskellaega. Debatt selle üle, kas tunnid peaksid algama kell kaheksa, üheksa või võiks iga kool ise oma ajakava valida, on pälvinud laia tähelepanu. Oma arvamusi jagavad artiklis õpilased üle Eesti, tuues välja eri aspekte, mis puudutavad nende igapäevaelu, enesetunnet ja huviringides osalemist.

Artikkel, mille ilmumist toetab SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Euroopa Liidu CERV programmi raames, toob esile, et küsimus pole vaid uneaja pikkuses, vaid ka üldises koormuses, koolipäeva ülesehituses ning vaba aja tasakaalus.

Varajased ärkajad ja huviringide tasakaal

Saara (7. klass) leiab, et kuigi tema koolipäev algab kell 8.15, võiks hilisem algus mõnes mõttes olla parem – eriti väsitavate tundidega päeval. Samas rõhutab ta, et hilisem algusaeg võiks huviringide aega vähendada, mis poleks tema jaoks jällegi hea lahendus.

Gümnasistide pikad päevad

Laura (10. klass) naudib oma kooli kella 8.45 algust, sest see jätab talle õhtuks rohkem vaba aega. Tema koolipäevad kestavad sageli kuni kella neljani, kuid kodutööd saab suuresti teha lõunapausi ajal. Võrreldes põhikooliga on gümnaasium tema hinnangul palju nõudlikum, kuid ta peab oluliseks, et tunnid lõppeksid mõistlikul ajal.

Hiljem alustada, kuid tasakaalu säilitades

Klara (7. klass) ja Mirtel Mai (10. klass) naudivad kella üheksaseid algusaegu. Mõlemad leiavad, et see võimaldab paremat und ja seeläbi rohkem keskendumist. Samas kardavad nad, et hilisem algusaeg võiks vähendada vahetundide pikkust või pikendada koolipäevi.

Loe edasi juba artiklist endast.

Õpilaste hääled näitavad selgelt, et ideaalne koolipäeva algusaeg varieerub suuresti sõltuvalt vanusest, kooli asukohast ja isiklikest vajadustest. Varasemad algusajad pakuvad küll rohkem õhtust vaba aega, kuid põhjustavad sageli väsimust ja keskendumisraskusi hommikutundidel. Hilisemad algusajad aitaksid tõsta õpilaste produktiivsust ja heaolu, kuid need pikendavad koolipäevi, mis ei ole kõigi jaoks vastuvõetav.

Artikkel kutsub kaasa mõtlema, kas koolipäeva alguskellaaja paindlikkus ja õpilaste arvamuste arvestamine võiksid aidata leida tasakaalu koormuse ja elukvaliteedi vahel. Samuti tõstatab see küsimuse, kui palju võiksid koolid ise oma ajakava otsustamises kaasa rääkida.

KÜSK on CERV programmi kontaktpunkt Eestis.

CERV programmi kohta küsi lisaks: