Kodanikuühiskonna innovatsioonifondist taotleti 2024. aastal toetusi 979 266 euro eest

Priit Põiklik
7. dets. 2024


SA Kodanikuühiskonna Sihtkapilati tänavusest innovatsioonifondi taotlusvoorust taotleti toetusi 979 266 euro ulatuses. Kokku esitati 103 taotlust ja keskmiselt taotleti projekti kohta 9507.44 eurot. Taotlusvooru eelarve selleks aastaks on 1 042 369 eurot. Taotlusi said esitada MTÜd ja seltsingud.

Tagaküla Laulu-Mängu Selts “Kungla” Võrumaal sai toetust kodanikuühiskonna innovatsioonifondist. Projekti tulemusena tõsteti Tagaküla piirkonna elanike elektri varustuskindlust ja üldist kriisivalmidust. Rahvamajja soetati generaator.
Tagaküla rahvamajal oli generaatori jaoks vaja varjualust. See ehitati Tagakülas omade jõududega.
Kui rahvamajal juba generaator olemas, siis tuleb see ka hoone elektrisüsteemi ühendada. Ka selle töö tegi kogukond oma kulude ja kirjadega.
Tagaküla Laulu-Mängu Selts “Kungla” elanikkonnakaitse projektid, millest kodanikuühiskonna innovatsioonifondist raha on taotletud, on valmis kirjutanud kohalik eestvedaja Inge Vill.

Taotlusvooru põhieesmärk on suurendada kogukondade elanikkonnakaitse võimekust, pöörates tähelepanu KOVide ja kogukondade ühisele osalusele kriisideks ettevalmistamisel. Innovatsioonifondist toetuse taotlemine oli mittetulundusühingutele või seltsingutele võimalik koostöös kohaliku omavalitsusega, kes peab kinnitama projekti vastavust piirkonna vajadustele. Lisaks peab oma kinnituse projektile andma Päästeamet.

Projektide eesmärgid olid mitmekesised, toome siin näiteks mõned teemad, mis olid sarnased paljudes projektides:

  • elutähtsate teenuste toimimise tagamine: mitmed kogukonnad soetavad elektrigeneraatoreid, et kriisiolukorras hoida seltsimajad, rahvamajad või muud olulised kogunemiskohad töökorras;
  • riskide kaardistamine ja kriisiplaanide koostamine: nagu näiteks Rakvere linna Moonaküla piirkonna kriisiplaani loomine, mis hõlmab elutähtsate vajaduste kaardistamist ja lahenduste planeerimist;
  • varustuse hankimine kriisideks reageerimisel: näiteks mobiilsete veepaakide ja kergesti liigutatavate seadmete soetamine piirkondades, kus puhta vee varud võivad kriisi korral olla kriitilised;
  • kohalike vabatahtlike päästjate päästevõimekuse parandamine: näiteks hangib Karula Vabatahtlik Tuletõrjeselts päästetehnika, mis suurendab valmisolekut tulekahjude ja muude kriiside korral;
  • valmisoleku tõstmine elutähtsate teenuste katkemise korral: kogukonnad panustavad toidu- ja veevarude paremasse kättesaadavusse kriisides jm.

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja Tiina Oraste sõnas, et taotlusvoor tõi esile kogukondade ja omavalitsuste koostöö vajaduse ja erinevad võimalused koostööd teha. „Enamikes kohalikes omavalitsustes on arusaamine, mida tähendab kogukondade kaasamine ja kuidas seda praktikas rakendada, olemas. Kõige paremad koostöötulemused saavutati seal, kus elanikud ja KOVi esindajad istusid ühe laua taga algusest peale ja kogukond ning KOV olid projekti planeerimisprotsessi kaasatud võrdselt,“ lisas Tiina.

Tiina meenutas, et kogu innovatsioonifondi taotlusvooru eesmärk ei ole mitte ainult rahastada elanikkonnakaitse projekte ja soetada tehnikat, näiteks generaator elektrikatkestuseks, vaid soodustada kogukonnakeskset mõtteviisi KOVides ja võimaldada luua tingimused, et KOVid ja kogukonnad omavahel rohkem koostööd teeks.

Kodanikuühiskonna innovatsioonifondist on SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital elanikkonnakaitse võimekuse suurendamiseks toetusi jagatud juba kaks aastat. Kohalikud omavalitsused ja kogukonnad on kriisiolukordade lahendamise eesliinil, mistõttu on nii nende sujuvam koostöö kui kriisideks valmisoleku suurendamine võtmetähtsusega. Selle saavutamiseks on oluline panustada mitte ainult tehnilistesse lahendustesse, vaid ka usalduse, kaasamise ja osalemise suurendamisse. Innovatsioonifondi rahastab maksumaksja läbi siseministeeriumi eelarve, ja taotlusvooru korraldab SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Rahastamisotsused tehakse jooksvalt ning toetuse saajate nimekiri avalikustatakse KÜSKi veebilehel toetuste ajaloo rubriigis. 7. detsembri seisuga on toetus otsustatud 17 mittetulundusühingu suhtes:

Kriisiuuringute keskus   Tallinna linn      80 500,00 €
Mittetulundusühing Luunja Vabatahtlik Jõepääste           Luunja vald       3 720,00 €
Taali Rahva Selts             Tori vald            11 974,03 €
SAMAARIA EESTI MISJON            Hiiumaa vald    10 938,82 €
Sooru Külaselts Valga vald         6 520,00 €
Mittetulundusühing Kadjaste     Põhja-Pärnumaa vald   6 147,60 €
MTÜ Orava Jahtkond     Võru vald          4 880,00 €
Mittetulundusühing Helila          Põhja-Pärnumaa vald   3 699,00 €
MTÜ Parem Jaamaküla Saarde vald       3 922,20 €
MTÜ Pajusi Vabatahtlik Päästeselts        2 887,00 €
Luhamaa Nulga Priitahtlikud      Setomaa vald   2 000,00 €
Ristiküla Külaselts          Saarde vald       1 878,80 €
Tagaküla Laulu-Mängu Selts “Kungla”     Võru vald          1 800,00 €
Luutsniku Pääste Ennetuskeskus MTÜ    Rõuge vald        6 346,47 €
Mittetulundusühing Võhma Seltsimaja  Haljala vald       6 000,00 €
Mittetulundusühing Kogukonnakeskus  Tapa vald          3 796,56 €
Kriisiuuringute keskus   Kohtla-Järve linn            58 834,00 €
Ülejäänud 86 taotluse menetlemine veel käib.

Kogukonnakeskne valitsemisviis on tänapäeva ühiskonnas oluline metoodika ja kontseptsioon, mis tugineb koostööle ja kaasamisele. Selle keskmes on mõte, et turvaline ja toimiv elukeskkond luuakse kõige paremini siis, kui otsustamisse ja vastutuse jagamisse kaasatakse kogukonna liikmed, omavalitsused, eraettevõtted, kodanikuühendused ja riigiasutused. Kohalikul tasandil on lähimateks koostööpartneriteks kohalik kogukond ja kohalik omavalitsus.

Kogukonnakeskne lähenemine võimaldab:

  • Paremat probleemide kaardistamist ja lahendamist: kogukonna liikmed ise tunnetavad kõige paremini oma piirkonna vajadusi ja probleeme, olgu nendeks turvalisusega seotud mured, kriisivalmidus või sotsiaalteenuste kättesaamatus.
  • Usalduse ja sidususe suurendamist: kui erinevad osapooled – riik, kohalikud omavalitsused ja kogukonnad – teevad koostööd, suureneb inimeste usaldus nii omavahel kui ka valitsemisstruktuuride vastu. See tugevdab ühtsust ja vähendab vastandumist.
  • Elanike kaasatuse tõstmist: kui inimestele antakse võimalus osaleda otsuste tegemisel ja vastutada oma elukeskkonna turvalisuse eest, tekib neil motivatsioon ühiselt tegutseda.

  • Kuula Kodanikuühiskonna podcasti episoodi#2, kus räägime MTÜ Võhma Seltsimaja juhatuse liikme Anneli Kivisaarega sellest, kuidas nad kirjutasid projekti kodanikuühiskonna innvatsioonifondist toetuse saamiseks, said positiivse vastuse ja alustasid seitsmekuulise koolitusprogrammiga, millega Haljala valla kümne piirkonna jaoks valmivad kriisiplaanid.
  • Või kuula Kodanikuühiskonna podcasti episoodi#3, kus mikrofoni ees on Daisy Kull, kes on oma kogukonna eestvedaja Rakveres Moonaküla asumis. Moonaküla selts on taotlenud ja saanud toetust kodanikuühiskonna innovatsioonifondist 2023. aastal, et rajada kerksuskeskus, kust saab infot ja abi kriisiolukorras.
  • Samal teemal loe pikemat lugu KÜSKi kodulehel.
  • Intervjuud Tagaküla Laulu-Mängu Seltsi “Kungla” eestvedaja Inge Villiga, kuidas nad on KÜSKi abiga nüüd paremini valmis kriisideks, loe meie kodulehelt.

Programmi koordinaator:

Tekst ja fotod:

Kerstin Rei

koordinaator, projektijuht

  • kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvoor;
  • investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas;
  • arenguekspertide koordineerimine;
  • projekti juhtimine lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamise programmis

Priit Põiklik

kommunikatsioonijuht