Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi 2023. aasta taotlusvoor elanikkonnakaitse võimekuse arendamiseks
Taotlusvoor lõpeb: 30.11.2023 kell 23:59
Innovatsioonifond toetab kogukondade ja kohalike omavalitsuste omavahelist koostööd kogukonnakeskse valitsemisviisi kaudu ning pakub seeläbi võimaluse ühiselt tõsta elanikkonnakaitse võimekust kogukonnas.
Julgeolekuolukorrast tingituna on 2023. aaastal innovatsioonifondi fookuses just elanikkonnakaitse.
Taotlusi saab esitada ajavahemikul 22. augustist kuni 30. novembrini 2023.
Taotlusvooru eesmärk on:
- kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamine kohalikus omavalitsuses;
- elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamine ja kohalikke olusid ning võimalusi arvestades nende lahendamine.
Innovatsioonifondist saab 2023. a. toetust taotleda:
- kohaliku tasandi elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamiseks (nt arutelud, ümarlauad, kriisirollide kaardistamine ja loomine, kriisivalmiduse liidrite määramine jne) kui need ei ole veel teada ja/või kokku lepitud kogukondlikult ja/või
kui kohaliku tasandi elanikkonnakaitse vajadused on välja selgitatud, siis
- konkreetsete elanikkonnakaitse vajaduste rahastamiseks (nt teenuste tellimine, inventari soetamine, elektri varustuskindluse tagamine, kriisivarude kaardistamine, soetamine ja täiendamine, kriisiplaani koostamine, varjumiskohad ja -kindlus jne).
Projekti elluviimise periood on alates kodanikuühiskonna innovatsioonifondi üldtingimuste kehtestamisest 26. juunil 2023. a kuni 31. augustini 2024. a.
Taotlejaks saab olla Eestis registreeritud mittetulundusühing, mis tegutseb põhikirja järgi avalikes huvides või seltsing, mis tegutseb kirjaliku seltsingulepingu järgi avalikes huvides.
Omafinantseeringu nõuet ei ole.
Taotlusi saab esitada 22. augustist kuni 30. novembrini 2023 Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi (TMS) kaudu aadressil https://toetused.kul.ee/et/login ning taotlusega koos tuleb esitada:
- kohaliku omavalitsuse vormikohane kinnituskiri (vorm kättesaadav siit);
- vajadusel taotleja esindusõigust tõendav volikiri;
- kirjalik seltsinguleping, kui taotlejaks on seltsing.
Elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamisse ja toetuse taotlemise koostamisse peab olema kaasatud Päästeameti esindaja, kellel on erialane pädevus hindamaks kavandatavate tegevuste seotust, mõju ja oodatavat tulemust elanikkonnakaitsele kohalikul tasandil.
Nimekiri Päästeameti esindajatest leitav siit.
Taotlusvooru eelarve 2023. aastal on 875 000 eurot. Iga kohaliku omavalitsuse kohta on ette nähtud maksimaalne toetussumma, mille piires selle omavalitsuse territooriumil tegutsevad MTÜ-d ja seltsingud raha taotleda saavad. Ühe kohaliku omavalitsuse territooriumilt võivad taotluse esitada ka mitu taotlejat, kuid see peab olema kohaliku omavalitsusega läbi arutatud ja omavalitsuse kinnituskirjas märgitud. Maksimaalne toetussumma kohaliku omavalitsuse kohta on arvutatud baaseelarve komponendi, sisemajanduse koguprodukti (SKP) elaniku kohta ning rahvastikuregistris elanike arvu osakaalu vastavas kohalikus omavalitsuses põhjal, vastavalt toetuse jaotusvõtmele.
Kui toetuse saaja on seltsing, peab KÜSK toetuse summast enne selle kandmist seltsingu liikme pangakontole kinni tulumaksu ja tasub selle toetuse saaja eest Maksu-ja Tolliametile vastavalt kehtivale tulumaksumäärale. Toetuselt makstav tulumaks seotakse taotluses märgitud arvelduskonto eraisikust omanikuga. Välja makstud toetus koos tulumaksuga kajastub toetuse väljamaksmisele järgneval aastal toetust saanud isiku tuludeklaratsioonis.
Taotlusvooru tingimused
Infotund
KÜSKi infotund toimus 25. augustil kell 14.00 keskkonnas Zoom.
Infopäeva esitlus on kättesaadav siit.
Infotunni salvestus on järelvaadatav Youtube´ist.
22. mail korraldas Siseministeerium innovatsioonifondi taotlusvooru tutvustava info- ja veebiseminari.
Siseministeeriumi infotunni videosalvestuse ja ettekanded leiate Siseministeeriumi kodulehelt.
Korduma kippuvad küsimused
Kas võib taotleda, kui MTÜ on asutatud juulis 2023?
Jah, võib. Kui KÜSK on teiste taotlusvoorude puhul enamasti nõudnud, et MTÜ peab olema äriregistris registreeritud vähemalt 1 aasta enne taotluse esitamist, siis antud taotlusvoorus sellist nõuet ei ole.
Kas peab KOV juht allkirjastama kinnituskirja või võib volitada ka mõnda ametnikku?
Kinnituskirja vormis on märgitud allkirjastajaks kohaliku omavalitsuse juht. Oleneb, kuidas kohalikus omavalituses dokumendite allkirjastamine korraldatud on. Kui dokumendi allkirjastamiseks on antud volitus kellegile teisele, siis võib volituse alusel allkirjastada ka see isik.
Kas ja mitu hinnapakkumist üle 5000-euroste ostude ja investeeringute korral on kohustuslik toetuse küsimisel esitada eelarve koostamiseks?
Pole nõutud kindlat arvu hinnapakkumisi. Siin võiks lähtuda, mis on mõistlik selleks, et saada ülevaadet teenuse/toote hinnast. Oluline on viidata saadud pakkumistele, millest saab järeldada, et teil on ülevaade hindadest olemas ja miks antud pakkumise valisite.
Kas nii sobib, et elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamiseks toetust ei küsita ja seda tehakse omavahenditega, aga toetus esitatakse nt inventari soetamiseks, elektri varustuskindluse tagamiseks jne.
Jah, sobib. Taotlusvormis palume kirjeldada, kuidas ja kellega koos olete need vajadused välja selgitanud.
Mida peetakse silmas, et “keelatud on teenida otsest tulu”? Kas töötasu on otsene tulu?
Näiteks, kui teete investeeringuid või soetate vahendeid, siis need peavad olema avalikuks kasutamiseks kättesaadavad, mitte, et kasutate neid ainult tulu teenimiseks.
Töötasu on abikõlblik kulu.
Vajaduste väljaselgitamine ongi töö ja aeg. Kui suur % taotletud summast saab olla töötasu?
Kui kulu on põhjendatud ja kooskõlas eesmärgi saavutamisega ja vajalik tegevuste elluviimiseks, on see lubatud. Kindlat protsenti taotletud summast pole määratud.
Kas kohaliku omavalitsuse roll on kogukonnad kokku kutsuda ja leida vajalikud tegevused, mis sobivad elanikkonnakaitseks?
Erinevate osapoolte kokkukutsumine, et välja selgitada piirkonna vajadused ja nende lahendused, saab olla nii KOVi kui kogukonna initsiatiiv.
Kas taotlevad osapooled/seltsingud võivad olla ka korteriühistud?
Korteriühistute tegevus on reguleeritud Korteriomandi- ja korteriühistuseadusega, mitte Mittetulundusühingute seadusega, nende liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud.
Kui taotleja korteriühistu põhikirjas on toodud, et nad tegutsevad avalikes huvides ja nad on MTÜ, siis saab korteriühistu olla taotlejaks. Sel juhul peab arvestama nõudega, et näiteks, kui korteriühistu pinnal tehakse korrastustöid varjendi tegemiseks vms, siis peab see ruum olema avalikus kasutuses, mitte avatud ainult korteriühistu liikmetele.
Kui KOV piirkonnas on rohkem seltse ja/või organisatsioone, kas on oluline võimalikult paljusid projekti tegevustesse kaasata?
Oleneb, mis on projekti eesmärk. Kui soovitakse välja selgitada piirkonna vajadused, siis mida rohkem kaasatud osapooli, seda parem ülevaade saadakse. Kui alustate juba projekti tegevustega, siis ei pea olema kõik osapooled pidevalt kaasatud, selleks on projekti meeskond.
Kas on mõistlik, et vallas lepitakse koos kogukonnaga kokku, millised taotlused taotlusvooru esitatakse, kuna summa on ju ette antud ja juhuslikke taotlusi ei saa tulla?
Jah, on mõistlik. Oluline on kaasata erinevaid osapooli, et kõik vajadused oleksid kaardistatud ja saaksid tehtud vajalikud tegevused elanikkonnakaitse võimekuse tõstmiseks piirkonnas.
Kas taotlusvoorus on minimaalne summa, mida saab taotleda?
Minimaalset toetussummat ei ole.
Kui ühe kohaliku omavalitsuse piires on mitu taotlejat ja summa, mida taotletakse, ületab selle KOV-i jaoks eraldatud maksimaalset toetussummat, kuidas siis otsustatakse raha jaotus?
Ühest kohalikust omavalitsusest võib tõepoolest olla nii üks kui mitu taotlejat (mittetulundusühing või seltsing). Taotlused tuleb esitada nii, et taotluse summa kohaliku omavalitsuse kohta ei ületaks konkreetsele KOV-ile ettenähtud maksimaalset toetuse summat (vaata siit tabelist vastavalt toetuse jaotusvõtmele) ka siis, kui taotlejaid on mitu. Kohalike omavalitsuste ja taotlejate koostöös tuleb see kokku leppida. Igale taotlusele annab KOV omapoolse kinnituskirja.
Lisainfo:
Kerstin Rei
Koordinaator
- Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvoor
- Kogukonna eestvedaja stipendium
- Vabaühenduste arenguhüpet ettevalmistav taotlusvoor
- Investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas
- Arenguekspertide koordineerimine