Miks ei ole vaja peljata sõnapaari „sooline võrdõiguslikkus“

Priit Põiklik
8. veebr. 2024


Euroopa Liidu suurima eelarvega inimõiguste teematikat toetava “Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi” ehk CERV programmi üks kahest läbivast teemast on sooline võrdõiguslikkus. Mida see siis õieti tähendab? Kas tuleb võrdne arv mehi ja naisi projekti kaasata?

CERV programmis avaneb iga-aastaselt umbes kümmekond toetusmeedet. Igas toetusmeetmes peaksid tegevused arvestama nii projekti kavandamise kui ka elluviimise etapis soolise võrdõiguslikkusega. Seda põhjusel, et vältida segregatsiooni, diskrimineerimist, taasohvristamist jms negatiivset mõju soolisele võrdõiguslikkusele nii projekti jooksul kui ka tulevikus.

Omal moel aitavad sel viisil kõik CERV programmi projektid, mida on hetkel kokku 1095, kaasa tasakaalustatuma ja mittediskrimineerivama ühiskonna poole liikumisel.

Tüütu kohustus või võimalus?

Euroopa Komisjon eeldab, et taotlejad teevad oma projektis läbi soolise analüüsi, kus nad kaardistavad projekti tegevuste võimalikku mõju naistele ja meestele ning tüdrukutele ja poistele kogu nende mitmekesisuses. Seda võib võtta tüütu kohustusena, mis tähendab sisuliselt ühe „kohustusliku lause“ kirjutamist taotlusesse.

Teisalt on võimalus läheneda teemale tõsiselt – hinge ja uudishimuga, et avastada oma projektis mingi uus perspektiiv, mille peale enne võib-olla ei tuldud. Näiteks on võimalik analüüsida oma projekti meeskonda, keda projektitegevutesse kutsutakse. Sarnase analüüsi saab teha ka sellest vaatenurgast, et kas näiteks projektis arvestatakse inimeste erivajadustega, laste õigustega, soolise palgalõhega jne.

Kuidas teha projekti sooanalüüsi?

CERVi taotleja on reeglina vabaühendus, kus ei ole ega peagi olema eraldi soolise võrdõiguslikkuse kompetentsi. Euroopa Komisjon soovitab kasutada Euroopa Võrdõiguslikkuse Instituudi (i.k. EIGE) välja töötatud analüüsi tööriista. See tööriist koosneb mitmetest küsimustest, millele vastates on projektijuhil või tervel meeskonnal võimalik hinnata kas ja kuidas meeste ja naiste võrdse kohtlemisega projektis arvestada. Samas on Eestis mitmed pädevad asutused pakkunud välja nii sõnastikke kui ka digitaalseid töövahendeid, et nii riigiasutused, eraettevõtted kui ka vabaühendused oma tegvuses ja projektides soolisele tasakaalule tähelepanu pööraksid.

Viide läbiviidud sooanalüüsile ja selle tulemustele annab projektile juurde kvaliteedipunkte. Projektide hindamiskriteeriumite kohta saad lugeda siit.

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) on “Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi” ehk CERV programmi kontaktpunkt Eestis ja on taotleja jaoks koostanud peatüki soolise võrdõiguslikkusega arvestamise kohta. Sellest leiab nii soolise võrdõiguslikkuse analüüsi tööriista, vajalike mõisteid ja nende tähendusi ning viiteid olulistele ja usaldusväärsetele allikatele, et vältida vääriti lähenemist sellele teemale.

Vaata lehte www.kysk.ee/cerv/#sooline

Täiendav info:

Katre Tamm

koordinaator

  • kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi koordineerimine