Millised projektid saavad rahastuse?

Priit Põiklik
21. veebr. 2024


Kui küsida, millised „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi“ ehk CERV programmi projektid tegelikult ka Euroopa Komisjoni tihedat konkursisõela läbides rahastuseni jõuavad, siis sellele vastata kerge ei ole. Aga proovime.

Ja tegelikult ei puuduta need allpool märgitud soovitused ju mitte ainult CERV programmi esitatud projekte vaid teisi ka.

Universaalset retsepti, mis garanteerib projektitaotluse jõudmise edetabeli tippu, pole paraku loodud. Peamine nõuanne, mida Euroopa Komisjon soovitab, on avatud vooru dokumendi ja taotlusvormi ning nende juhiste hoolikas läbilugemine ja järgimine.

Euroopa Komisjon eristab kahte liiki edukaid projekte: ühed on võimekad ja teised parimad praktikad. Võimekad on need projektid, mis on hindamise faasis saanud maksimaalsed kvaliteedipunktid. Parimad praktikad on need projektid, mis on saavutanud maksimaalselt oma lubatud eesmärgid projekti lõpuks.

Ühe parima praktika näitena presenteerib Euroopa Komisjon CERV programmi linnade ja valdade võrgustiku toetusmeetme projekti “StadtRäume – UrbanSpaces“. Selle projekti üks eesmärke oli tuua ajalooline materjal uute ja kaasaegsete meediumite kaudu noorteni. Kuna projekt oli suunatud noortele, siis olid nad esindatud igas projekti faasis – ettevalmistamisest projekti lõpusündmuseni välja. Parima praktika näitega saad tutvuda siin.

Toetuse saamiseks ei pea projekt tingimata olema ennekuulmatu või enneolematu. Minimaalne kvaliteedilävend, mille juures kaalutakse projektile rahastuse andmist, on 70 punkti. Punktid arvestatakse kolme hindamiskriteeriumi põhjal:

1) asjakohasus;

2) kvaliteet;

3) mõju.

Täpsemalt saad lugeda hindamiskriteeriumite kohta selgitusi siit.

Mitmeaastase hindamispraktika põhjal on Euroopa Komisjon kokku pannud loetelu, mis iseloomustavad kvaliteedikünnise ületavaid projekte.

Kvaliteetsed projektid:

  • lahendavad probleemi, mis on seotud siseriiklike ja/või EL poliitikatega (taotluses on viide);
  • on seotud avatud vooru dokumendis viidatud EL poliitikadokumentidega (taotluses on viide);
  • on selgelt määratletud ja saavutatavad projekti eesmärkidega. Vaata näiteks SMART-reegli järgi püstitatud eesmärkide seadmist siit;
  • on praktiliste ja kasulike väljunditega;
  • avaldavad otsest positiivset mõju sihtrühma(de)le;
  • on arvestanud sihtrühmade kaasamisel nende erivajadusi;
  • on pööranud tähelepanu ja läbivalt mõelnud projekti jätkusuutlikkusele – nii partnerite valikul, sihtrühma seadmisel, kui ka tegevuste planeerimisel;
  • on valinud oma koostöövõrgustiku-konsortsiumi liikmeteks põhjendatud ja pädevad partnerid;
  • on arvestanud tegevuse läbiviimisel soolise võrdõiguslikkusega ja laste turvalisuse põhimõtetega;
  • pakuvad välja uuenduslikke lahendusi (see tähendab, et projekt pakub välja uusi ja alternatiivseid lahendusi pidevalt korduvate ja süvenevate probleemide lahendamisel ja samas kaasates piirkondi, kus eelnevalt ei ole sarnaseid meetodeid kasutatud)

Soovitame kasutada Tallinna Ülikooli koostatud projektijuhtimise materjale, mis aitavad nutikate meetoditega projekti selgelt ja arusaadavalt kirjutada. Materjale saad lugeda siit.

Hetkel avatud CERV programmi voorude info on avalik siin.

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital on Euroopa Liidu “Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi” ehk CERV programmi kontaktpunkt Eestis. Toetame ja arendame Eesti vabaühendusi, avalik-õiguslikke asutusi, kohalikke omavalitsusi ja riigiasutusi, et nad suudaksid paremini programmi toetustest osa saada.

Katre Tamm

koordinaator

  • kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi koordineerimine