Probleemide lahendamiseks sotsiaalse innovatsiooni abil tuleb endas üles leida julgus

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital on Eestis sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse loomise eestvedaja ja juhib Euroopa Liidu projekti toel sotsiaalse innovatsiooni visioonidokumendi koostamist, millest erinevate sektorite koostööpartnerid saaksid edaspidi lähtuda.

11. aprillil toimunud sotsiaalse innovatsiooni võrgustikusündmusele Telliskivi Loomelinnakus on kokku tulnud palju huvilisi, et arutleda teemal, kuidas lahendada ühiskonna ees seisvaid nurjatuid probleeme, mis justkui kellelegi ei kuulu või kukuvad „mitme tooli vahele“.

Kuidas saavutada ühiskonnas kokkulepe, et ka niisugused probleemid vajavad lahendamist – olgu selleks ligipääsetavus puuetega inimestele, roheline mõtlemine, uuskasutus, õpetajate puudus, vaimne tervis või paljud, paljud teised probleemid. Kuidas teha seda koosloomes, ületades riigi-, era- ja kolmanda sektori piire. Kuidas muuta sotsiaalne innovatsioon uueks normaalsuseks meie igapäevases mõtlemises?

Aruteludes leiti, et kõik eeldused Eestis selleks on olemas. Peamine on julgus koostööd algatada ja järjepidevust hoida. Töötame selle nimel, et Eestis tekiks sekotorite ülene sotsiaalset innovatsiooni toetav poliitika ja tegus kompetentsikeskus, kust erinevad osapooled saavad toetust ja nõu.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi dotsent Katri-Liis Lepik ütles, et meil on Eestis eriline kogemus eduka e-riigiga. “Eestlased on innovatsiooni-lembesed, siin armastatakse uusi lahendusi, ka uusi tehnoloogiaid,” ütles ta. Lepiku sõnul on e-riigi kuvand saanud positiivset kajastust ka väljaspool Eestit.

“Samasugust suhtumist saab kergesti laieneda ka sotsiaalsele innovatsioonile. Ja ressurss, kes seda kõike ellu viib ja kasutab, on meie oma inimesed, kogukonnad. Oluline on inimeste osalemine, koosloome, info kättesaadavus ja ligipääsetavus. Siis leiame ka tee, kuidas sotsiaalse innovatsiooni abil teadlikult probleeme lahendada, ütles Katri-Liis. Sotsiaalne innovatsioon võiks tema hinnangul viia süsteemse muutuseni ja seda ka riigivalitsemises ja juhtimises.

Siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt ütles sündmusel, et riik on huvitatud sotsiaalse innovatsiooni abil probleemide lahendamisest, sest kogukonnakeskne valitsemisviis ja kodanikuühiskonna, riigi ja erasektori koostöö loovad paremad võimalused turvalisema elukeskkonna loomisel ja uute lahenduste otsimisel. Raivo Küüdi hinnangul on kohalik omavalitsus see kese, mille kaudu läbi sotsiaalse innovatsiooni koos kogukonna ja riigiga lahendusi otsida.

Võrgustikusündmuse salvestused:

• Päevajuhi Anzori Barakala avasõnad, Raivo Küüt (Siseministeerium) ja Evelyn Valtin (KÜSK):  “Sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteem ja võrgustikud“; Uku Visnapuu (KÜSK) juhised tutvumiseks kaasava visualiseerimise meetodil (17 min)
• Asta Jurgute (Euroopa Liidu sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse juhataja) avaettekanne (17 min) tema slaidid on siin.

Paneeldiskussioonid:

• Euroopa Liidu ja Eesti toetus sotsiaalsele innovatsioonile, Raivo Küüt (Siseministeerium), Vivia Aunapuu-Lents (Sotsiaalministeerium), Mikk Vainik (Accelerate Estonia). Vestlust juhib Anzori Barkalaja (43 min)
• Sotsiaalse innovatsiooni trendid ja edutegurid Paneelis arutlevad: Kätlyn Jürisaar (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik), Katri-Liis Lepik (Tallina Ülikooli ühiskonnateaduste instituut) Ülle Tillmann (Võrumaa Arenduskeskus) Evelyn Valtin (Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital). Vestlust juhib Minna Harjo (Siseministeerium) (42 min)

Lähiajal tutvustame sotsiaalse innovatsiooni visioonidokumenti ka laiemale avalikkusele. Vaata esimesi peatükke siit.

Võrgustikusündmuse korraldasid SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Tallinna Ülikool, Võrumaa arenduskeskus, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja Euroopa Sotsiaalse Innovatsiooni Liidu koondis rahvusvahelise projekti raames, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.

FOTOD: Urmas Roos