Maakondlikud arendustegevused vabaühendustele
Vabaühenduste oskuste kasvatamine projekti „Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ raames keskendub sellele, et tugevdada Eestis tegutsevate organisatsioonide suutlikkust lapsi ja noori oma tegevustesse sisukalt kaasata. Tegemist on tegevussuunaga, mis toetab vabaühenduste arengut, et nende tegevused oleksid läbimõeldud, jätkusuutlikud ja vastaksid kogukondade tegelikele vajadustele.
Selle tegevuse aluseks on igas maakonnas toimuvad koolitus- ja arendustegevused, mis kavandatakse lähtuvalt vabaühenduste arenguvajaduste kaardistusest. Kaardistuse tulemusel selgitatakse välja teemad ja oskuskohad, mis vajavad tugevdamist – olgu selleks noorte kaasamise meetodid, tegevuste kavandamine, strateegiline vaat, partnerlussuhted, vabatahtlike kaasamine või organisatsioonisisene töökorraldus.
Kaardistuse põhjal koostatakse programm koolitus- ja arendustegevusteks, mille kaudu pakutakse nii sisulist tuge kui praktilisi tööriistu. Tegevused võivad hõlmata koolitusi, mentorlust, kovisioone, coachingut ja teisi arenguvorme, mis aitavad organisatsioonidel oma tegevusi arendada ja noori paremini kaasata.
Eesmärk on, et vabaühendused oleksid varustatud teadmiste ja oskustega, mis võimaldavad neil pakkuda noortele väärtuslikke võimalusi osaleda, panustada ja kujundada oma kogukonda, ühiskonda. Nii toetab tegevussuund ühtaegu organisatsioonide võimekust, noorte aktiivset kaasatust ning kodanikuühiskonna laiemat arengut.
Maakonnas tegutsevate vabaühenduste laste ja noorte kaasamise 2024. aasta kaardistusuuringu kokkuvõte
Aastal 2024 viidi läbi maakondlike vabaühenduste laste ja noorte kaasamise esmane kaardistusuuring, mille eesmärk oli saada terviklik ülevaade sellest, kuidas eri piirkondades tegutsevad organisatsioonid oma liikmeskonda kujundavad ja milline on nende valmisolek lapsi ja noori sisuliselt kaasata. Tegemist oli olukorra üldisema kaardistamisega, mis pidi looma vundamendi hilisematele, põhjalikumatele analüüsidele ning suunama töö sisu selles projektis.
Uuring tõi esile, et paljud vabaühendused peavad noorte kaasamist oluliseks, kuid nende lähenemised ja praktikad on väga erinevad. Sageli puuduvad selged süsteemid liikmete värbamiseks ja hoidmiseks, noortele eraldi metoodika või vastutaja ametikoht, ning ühendused tunnetavad vajadust nii teadmiste kui ka toe järele. Samal ajal näitab kaardistus tugevate külgedena ühenduste motivatsiooni, kogukondlikke juuri ja valmisolekut noortega rohkem tegeleda.
Kaardistusuuringu tulemused moodustasid olulise sisendi maakondlike koolitus- ja arendustegevuste kujundamisel. Ühenduste vajaduste, väljakutsete ja ootuste tundmine on vajalik selleks, et luua tõhusad toetussüsteemid, praktilised tööriistad ja õppelahendused, mis aitavad organisatsioonidel pädevalt ja teadlikult kaasata noori oma tegemistesse. Uuring on seega üheks lähtepunktiks kogu tegevussuuna suunamisel ja tugevdamisel.
Kaardistusuuringu lühikokkuvõtte saad alla laadida siit.
Maakondlike vabaühenduste laste ja noorte kaasamisoskuste tõstmise kontseptsioon.
Pärast 2024. aastal läbi viidud esmast kaardistusuuringut telliti 2025. aastal täiendav, märksa põhjalikum analüüs, mille viis läbi SA Praxis. Uuringu eesmärk oli süvendada arusaama sellest, millised on noorte kaasamise reaalsed praktikad, süsteemsed väljakutsed ja arengupotentsiaal Eesti vabaühendustes ning kuidas toetada organisatsioone järjepidevate ja kvaliteetsete kaasamisviiside kujundamisel. Kui varasem kaardistus pakkus üldisema pildi maakondlike vabaühenduste hetkeseisust, siis Praxise analüüs keskendus põhjalikumalt noorte rollile organisatsioonides, osalusvormide tegelikele toimemehhanismidele ning võimalustele tugevdada noorte panust kodanikuühiskonnas laiemalt.
Analüüs tõi esile, et noorte kaasamine ei sõltu üksnes organisatsioonide heast tahtest, vaid suuresti ka struktuursetest teguritest: olemasolevatest osaluskanalitest, täiskasvanute ja noorte vahelisest koostöökultuurist, haridus- ja kogukonnakeskkonna toetavusest ning osalust võimaldavate metoodikate kättesaadavusest. Uuring kaardistas ka otsustusprotsessides osalemise takistusi, noorte motivatsiooni ning organisatsioonide võimekust pakkuda noortele tähenduslikke rolle. Samuti analüüsiti, millised tingimused soodustavad noorte eestvedamist ja algatusvõimet ning kuidas tugevdada partnerlust omavalitsuste, noorsootööasutuste ja vabaühenduste vahel.
Praxise tööst kujunes oluline sisend edasiste tegevuste kavandamisel – nii koolitus- ja arendustegevuste kujundamisel kui ka metoodiliste tööriistade loomisel. Uuring toetab eesmärki kujundada noorte kaasamisest ühtne ja teadlikult arendatud praktika, mis väärtustab noorte häält ning loob neile turvalise ja mõjusa osalemisruumi nii vabaühendustes kui laiemalt kogukondlikus elus. Tegemist on strateegilise lähtealusena olulise materjaliga, mis aitab suunata tegevussuunda tõenduspõhiselt ja pikaajalise mõjuga.