Eesti linnade ja valdade päevadel räägiti omavalitsuste ja kogukondade koostöö olulisusest

Priit Põiklik
10. apr. 2025


KÜSK tiim Viru keskuses- juhataja Tiina Oraste (keskel), projektijuhid Katre Tamm (paremal) ja Kerstin Rei ning foto tegi kommunikatsioonijuht Priit Põiklik.

9.–10. aprillil Tallinnas Viru hotelli konverentsikeskuses toimunud Eesti linnade ja valdade päevadel osales SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) neljaliikmelise meeskonnaga – juhataja Tiina Oraste, projektijuhid Katre Tamm ja Kerstin Rei ning kommunikatsioonijuht Priit Põiklik.

KÜSKi esindus tutvustas omavalitsustele toetuste võimalusi, lõi uusi kontakte ja osales aruteludes kohalike omavalitsuste rolli üle sidusa ja kaasava ühiskonna arendamisel.

Tegemist oli Eesti kohaliku omavalitsuse suurima iga-aastase sündmusega, mis toob kokku sadu omavalitsusjuhte, spetsialiste, riigiasutuste esindajaid ja teisi koostööpartnereid. Seekord keskenduti keskkonnateemadele, siseturvalisusele, lõimumisele ning kohalike avalike teenuste arendamisele – kõik teemad, millega ka KÜSKil on puutumus.

„Meie kohalolu sellisel foorumil on vajalik, sest KÜSKi missioon on tugevdada kogukondlikku koostööd ja kodanikuaktiivsust. Ükski kogukond ei toimi ilma omavalitsuseta ning ükski omavalitsus ei saa tõeliselt elujõuline olla ilma kogukondade kaasamiseta,“ sõnas KÜSKi juhataja Tiina Oraste.

Fookuses CERV programm ja lõimumist toetavad tegevused

KÜSKi projektijuht Katre Tamm tutvustas linnade ja valdade päevade raames Euroopa Liidu rahastatavat CERV programmi – täpsemalt äsja avanenud sõpruslinnade ja -valdade taotlusvooru. Tegemist on toetusmeetmega, mille kaudu saavad omavalitsused arendada rahvusvahelist koostööd, tugevdada kogukondade osalust ning käsitleda olulisi teemasid, nagu Euroopa väärtused, kodanikuaktiivsus, sooline võrdõiguslikkus ja lõimumine.

„Oluline on teada, et CERV-programmis pole varasem sõpruslinn eeltingimuseks – võimalik on leida ka uus partner, vähemalt ühest ELi või programmiga liitunud riigist (nimekirja leiad siit.),“ ütles Katre, tuues näiteks, et Viljandi linn on just sellest voorust saanud varasemalt toetust koostööks.

Projektist “Lõimumist edendavad kogukondlikud tegevused” kõneldes rõhutas Katre, et uussisserändajate ja rändetaustaga inimeste lõimumise puhul pole vaja otsida keerulisi lahendusi: „Kõige parem lõimumisvorm on isiklik SÕBER. Inimesed suhestuvad alati kõige paremini läbi otsese kontakti ja koos tegutsemise.“

Projekt “Lõimumist edendavad kogukondlikud tegevused“ on ellu kutsutud koostöös Kultuuriministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse ja Eesti Rahvakultuuri Keskusega.

Projekti eesmärk on suurendada uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate osalust kogukondlikes tegevustes. KÜSKi roll selles on pakkuda arenguprogramme kohalikele vabaühendustele, et suurendada nende võimekust nimetatud sihtrühmade kaasamiseks.

Innovatsioonifond kui tööriist kogukondade ja KOVide koostööks

Teine oluline omavalitsusi kõnetav teema KÜSKi esitlustes olid kodanikuühiskonna innovatsioonifondi finantseeritavad projektid, mida tutvustas projektijuht Kerstin Rei. Tegemist on Siseministeeriumi rahastatud toetusmeetmega, mille kaudu saavad kohalikud omavalitsused ja kogukonnad arendada koostööd. Kahel viimasel aastal on olnud fookuses elanikkonnakaitsevõimekuse tõstmine.

„Innovatsioon selle koostöövormi ja finantsinstrumendi puhul seisneb selles, et lahendused ei tule kuskilt ülevalt alla, vaid sünnivad üheskoos kogukondade ja omavalitsustega. Just see koosloomeline lähenemine annab paremad ja püsivamad tulemused,“ sõnas Kerstin. Ta lisas, et seni on fond keskendunud eelkõige kriisivalmiduse ja turvalisuse teemadele, kuid tulevikus võib see laieneda ka teistele kogukondlikele vajadustele.

Kerstin märkis oma ettekandes, et fondi üks suuremaid uuendusi on see, et see eeldab kogukondade ja KOVide tihedat koostööd juba taotluse ettevalmistamisel – ühiselt arutatakse, kaardistatakse vajadused ning kavandatakse lahendused. „See ei ole ainult toetuste jagamine – see on protsess, mis kasvatab KOV-i ja kogukonna sidusust ja omavahelist usaldust,“ ütles Kerstin.

Aktiivne suhtlus, koostöö ja inspiratsioon

KÜSKi kommunikatsioonijuht Priit Põiklik hindas kõrgelt päevade üldist meeleolu ja partnerite huvi KÜSKi tegevuste vastu: „Meil oli väga palju sisukaid vestlusi, nii kohalike omavalitsuste kui ka vabaühendustega. Mitmed osalejad ei olnudki varem teadlikud, et KÜSKi toetusmeetmed on suunatud ka omavalitsustele.” Priit märkis, et rõõm oli seda kõike selgitada ja näha, kuidas kohaliku omavalitsuse inimesed lubasid meie poolt pakutavaga läbi erinevate kanalite tutvust teha.“

Lisaks messialal suhtlemisele kuulas ja osales KÜSK foorumi aruteludes. „Meile andis palju mõtteainet arutelude fookus väärtuspõhisele juhtimisele ja kogukondade kaasamisele – just nende teemadega töötame ka ise igapäevaselt. Samas oli huvitav kuulda ka väiksemate omavalitsuste kogemusi innovaatiliste lahenduste rakendamisel piiratud ressursside tingimustes,“ lisas Priit.

KÜSK – partner, kelle poole tasub pöörduda

KÜSKi meeskond rõhutab, et kõik nende projektid ja toetusvoorud on suunatud kodanikuaktiivsuse, kogukondliku kaasamise ja ühiskondliku sidususe toetamisele. Olgu tegemist rahvusvahelise koostööga, lõimumist toetavate tegevustega või kohalike kogukondade ja KOVide partnerlusega – eesmärk on luua tugevam, kaasavam ja vastupidavam ühiskond.

„Me ei paku pelgalt rahalist toetust – me pakume ka nõu, tuge ja kogemust,“ võttis Tiina Oraste KÜSKi rolli kokku. „Linnade ja valdade päevad näitasid taas, kui oluline on omavahel rääkida, üksteiselt õppida ja koos uusi lahendusi otsida.“

📌 Täpsem info CERV programmi, lõimumisprojekti, kodanikuühiskonna innovatsioonifondi ja muude KÜSKi toetusmeetmete kohta on leitav meie kodulehel vastavatest rubriikidest.

Priit Põiklik

kommunikatsioonijuht