Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkurss 2025. aastal

---

Välisprojektide toetamise ja rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkursil 2025 on ühine eelarve 100 000 eurot.

Taotlusvoor on avatud alates 5. septembrist kuni eelarvevahendite lõppemiseni või kuni 2025. aasta lõpuni.

Varem toetatud sündmuste ja projektidega saab tutvuda siin.

---

Toetuse eesmärk on võimaldada rahvusvaheliste liikmete kokkutulekut, kus arutatakse valdkondlikke teemasid, vahetatakse parimaid teadmisi ja tavasid ning edendatakse koostööd.

Konkursiga toetatakse vabaühenduse rahvusvahelise katusorganisatsiooni Eestis toimuva ürituse korraldamist Eesti (liikmes)ühenduse poolt, välja arvatud spordi- ja kultuurisündmused, üksikud koolitused, õppereisid, töökoosolekud ning infopäevad.

Toetuse taotlemisel on oluline järgmine:

• sündmus peab toimuma 2025. aasta jooksul;
• taotlus esitatakse vähemalt 60 kalendripäeva enne sündmuse toimumist;
• sündmus leiab aset vähemalt kahel järjestikkusel päeval, on ühtse sisulise programmiga;
• sündmus on kooskõlas Eesti ühingu avalikes huvides eesmärkidega ja toetab arengukava “Sidus Eesti 2021–2030” ja programmi “Kogukondlik Eesti 2025–2028” eesmärke ning panustab nende saavutamisele;
• üks taotleja saab toetust kalendriaastas vaid ühe sündmuse korraldamiseks;
• kalendriaastas ei toetata ühe katusorganisatsiooni rohkem kui ühe sündmuse korraldamist, sh juhtudel, kui sama katusorganisatsiooni samal aastal Eestis toimuvate erinevate sündmuste korraldajateks on erinevad Eestis asuvad liikmesühingud.

Toetuse maksimaalne määr on 12 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 25% sündmuse kogueelarvest.

Toetuse saamiseks tutvu määrusega “Kodanikuühiskonna rahvusvahelise koostöö toetamise tingimused ja kord“ ning esita KÜSKile taotlus koos nõutud lisadega kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi (TMS) kaudu.

---

Taotlemine

Taotlus tuleb esitada vähemalt 60 kalendripäeva enne sündmuse algust kehtival KÜSK-i taotlus- ja eelarvevormil Taotluste Menetlemise Infosüsteemis (TMS) aadressil https://toetused.kul.ee/et/login ning taotlusega koos tuleb esitada:

• rahvusvahelise katusorganisatsiooni otsus sündmuse korraldamise kohta Eestis ja sündmuse kogueelarve;
• vajadusel taotleja esindusõigust tõendav digitaalselt allkirjastatud volikiri.

Taotleja vastab tingimustele:

• ei ole esitamata majandusaasta aruandeid;
• puudub maksuvõlg või see on ajatatud;
• ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel;
• ei ole nõuetekohaselt täitmata kohustusi toetuse andja ees;
• taotlejal ja tema juhtorgani liikmel puudub kehtiv karistus majandus-, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest;
• on varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepinguid täitnud nõuetekohaselt;
• kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas;
• projekti samade tegevuste finantseerimiseks, mis on nimetatud taotluses, ei ole eelnevalt juba saadud kolmandatelt isikutelt toetust ja seda ei ole taotletud samaaegselt käesolevas määruses nimetatud toetuse taotlusvooruga.

Toetuste menetlemise infosüsteemi kasutamise juhendi leiate siit. Leheküljelt nr 22 leiate uue taotluse koostamine ja esitamine.
Infosüsteemiga seotud tehniliste probleemide puhul palun kirjutage tms@kul.ee.

Voor on avatud ja taotlusi saab esitada jooksvalt seni, kuni taotlusvooruks ettenähtud eelarve on esitatud ja heaks kiidetud taotlustega täidetud või kuni 2025. aasta lõpuni.
Toetusi antakse välja taotluste laekumise järjekorras.

---

Aruandlusest

TMSis esitatud ja toetatud projektide aruandlus tuleb esitada TMSis.

Aruanne peab kajastama tegevuste elluviimist ja kulude tegemist, siinjuures, peavad kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud:

• olema tõendatud dokumentidega (arve ja maksekorraldus või muu samaväärne raamatupidamisdokument, pangakonto väljavõte), mis tõendab, et kulu on tegelikult tehtud ja mille eest täpselt maksti;
• olema eristatavad toetuse saaja teistest kuludest ja raamatupidamises selgelt eraldi näha, nii et neid ei ajaks segamini ühingu teiste tegevuste kuludega (nt projekti kulu ei tohi olla segunenud mõne muu ürituse või tegevuse kuluga);
• tasutud toetuse saaja arvelduskontolt projekti ajal või kuni 30 kalendripäeva jooksul pärast sündmuse lõppu, kuid tasutud mitte hiljem kui on aruande esitamise kuupäev.

KÜSK võib lisaks tavapärasele aruandlusele (nt arved ja maksekorraldused) küsida täiendavaid dokumente (nt lepingud, tööülesannete kirjeldused, pildid, maksekinnitused jms).

Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb toetuse andja ettepaneku kõrvaldada puudused üldjuhul 15 kalendripäeva jooksul.

Toetuse andja ei kinnita aruannet, kui:

• toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
• toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi lepingus kokku lepitud tähtajaks ja tingimustel teinud või toetuse saaja tegevused ei ole tõendatud.

---

Korduma kippuvad küsimused

Taotluses peab olema esitatud KÜSKi toetuse kasutamise eelarve ja taotlusele peab olema lisatud sündmuse kogueelarve. Mis on nende vahe ja mis neis kindlasti olema peab?

Taotlusvormil olevas eelarves näidatakse ainult KÜSKi toetuse kasutamine. Eraldi failina lisatud kogueelarves näidatakse kogu sündmuse korraldamise eelarve – kulud kuluridade kaupa (nt osalejate majutus, toitlustus, siseriiklik transport, ruumirent, sisseostetavad teenused jm); ning tulud tuluallikate kaupa (nt osalustasud, kaasfinantseeringud, omafinantseering jm).

Aruandega koos peab olema esitatud ühingu pangakonto väljavõte. Mida see täpsemalt sisaldama peab?

Pangakonto väljavõttel, mis esitatakse koos aruandega, peavad olema näha kõik sündmuse korraldamisega seotud kulud.

Pangakonto väljavõttel kajastuvad sündmuse kogukulud peavad võrduma sündmuse kogukuluga, mis on märgitud aruandevormil vastavasse lahtrisse. Seda seetõttu, et KÜSK saab toetada kuni 25% sündmuse kogukuludest, aruandluses peab olema sündmuse kogukulu välja toodud ja pangakonto väljavõtte alusel tõendatud. Näiteks, kui aruandes on märgitud sündmuse kogukuludeks 48 000 eurot, millest 12 000 eurot on kasutatud KÜSK toetust, siis pangakonto väljavõte peab kajastama sündmusega seotud kulusid 48 000 euro mahus (millest 12 000 euro mahus kulusid on tehtud KÜSKi toetusest).

Aruandevormil olevasse kulutabelisse lisatakse kõik KÜSKi toetusest tehtud kulud. Kuluridadele märgitakse juurde arve number ja teenusepakkuja nimi. Pangakonto väljavõttelt peavad olema need kulud leitavad.

Mida peab kaasfinantseeringute puhul arvestama?

On igati lubatud, et sündmuse korraldamisel kasutate mitmeid kaasfinantseeringuid. Kaasfinantseeringute puhul peab eelarvet koostades ja järgides veenduma, et te ei ole planeerinud ühe kulu katmiseks kasutada erinevaid vahendeid – kulud, mille katteks on toetust saadud teistest vahenditest, ei ole abikõlblikud. Vaata ka määrusest § 10 lõige 3 punkt 2.

Kas käibemaks on abikõlblik kulu?

Käibemaks on abikõlblik vaid siis, kui toetuse taotleja ei saa seda käibemaksuseaduse alusel tagasi. Kui toetuse taotleja ei ole käibemaksukohuslane, sisestab ta kõik kulud koos käibemaksuga. Kui toetuse taotleja on käibemaksukohuslane, sisestab ta kõik kulud ilma käibemaksuta. 

Millisel juhul on taotlusele vaja lisada volikiri?

Taotluse saab esitada isik, kellel on ametlik õigus esindada ühingut. Tavaliselt on see juhatuse liige, kelle andmed on kirjas Äriregistris, aga taotlusele on volikiri vaja lisada ka siis, kui ühingu juhatusel on jagatud esindusõigus ehk juhatuse liikmetel on õigus esindada ühingut ühiselt – näiteks on juhatuses kaks juhatuse liiget ning nad on esindusõiguslikud ainult koos (seda saab iga ühingu puhul kontrollida Äriregistrist jaotisest “Esindusõigused”).

Sellisel juhul on õigus taotlus esitada, kas

a) esindusõiguslikel juhatuse liikmetel koos;

b) volitatud isikul, keda on volitanud esindusõiguslikud juhatuse liikmed koos.

Kuna taotlust saab esitada üks inimene, tuleb taotlusele jagatud esindusõiguse puhul lisada volikiri, milles kõik jagatud esindusõigusega isikud (ülaloleva näite puhul siis kaks juhatuse liiget) on andnud õiguse taotluse esitanud isikule üksi taotlust esitada.

Kui ühingul ei ole jagatud esindusõiguse erisust ehk ühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, ei ole eraldi volikirja vaja.

Kui taotluse esitab keegi teine, kes ei ole juhatuse liige, vaid teeb seda esindusõigusliku isiku volitusel, peab ta saama volituse (nt projektijuht esitab mittetulundusühingu taotluse koos juhatuselt saadud volitusega). Kui taotluse esitajaks TMSis on keegi teine kui juhatuse liige, saab iga juhatuse liige TMSis anda volituse ning eraldi volikirja vaja ei ole.

Kuidas TMSis volitust anda leiab TMSi juhendist SIIT, leheküljelt 16.

Kas projektis võib kasutada juhatuse liikme või tema lähedase kontrolli all oleva organisatsiooni teenuseid tasu eest?

Kui projektiga seotud tehinguid (nt ostud, teenuste tellimine) tahetakse teha toetuse saaja (ühingu) juhtorgani liikme või temaga seotud isikutega või nende kontrolli all olevate organisatsioonidega, tuleb lähtuda MTÜde puhul mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktist 4 või sihtasutuste seaduse § 25 lõikest 7 ehk tehingud tuleb heaks kiita teatud korras, et vältida huvide konflikti. Lisaks on vaja taotluse eelarvevormil selgitada, miks just selle isikuga tehing on vajalik ja põhjendatud. Samuti on taolisteks tehinguteks vaja saada toetuse andja ehk KÜSKi nõusolek.

Kui te ei leidnud vastust oma küsimusele, või kui soovite midagi täpsustada, siis võtke ühendust konkursi koordinaatoriga!

---