Kodanikuühiskonna suursündmuste toetus 2025–2026
Taotlusvoor lõpeb: 31.10.2026

Taotlusvoor on avatud alates 15. detsembrist 2025.
Kodanikuühiskonna suursündmuste toetuse eesmärk on aidata algatada ja jätkata üle-eestilisi kodanikuühiskonda arendavaid sündmusi, mis toovad kokku eri valdkondade vabaühendusi ning edendavad nende tegevust. Toetusega tugevdatakse kodanikuühiskonna võimekust, suurendatakse elanike osalust ühiskonnaelus ja kodanikuühiskonnas ning kasvatatakse vabaühenduste nähtavust ja mõju ühiskonnas.
Toetuse tulemusena saavad tugevneda juba toimivad Eesti kodanikuühiskonna üle-eestilised suursündmused ning tekkivad uued algatused, mis loovad võimalusi koostööks ja kogukondade ühendamiseks, mille tulemusena:
- suureneb elanike kaasatus ja teadlikkus kodanikuühiskonna tegevustest ning väärtustest;
- tugevneb vabaühenduste koostöö ja võrgustikutöö, mis toetab kodanikuühiskonna jätkusuutlikku arengut.
- paraneb vabaühenduste nähtavus ja mõju ühiskonnas, toetades avatuma, aktiivsema ja kaasavama ühiskonna loomist.
Taotlusvooru eelarve on 150 000 eurot.
Toetuse maksimaalne määr on 25 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 50% sündmuse kogueelarvest.
Taotlusvooru kogueelarvest toetatakse
- 50% ulatuses varasemalt vähemalt kahel korral toimunud suursündmuste korraldamist;
- 50% ulatuses uute sündmuste algatamist ja elluviimist.
Toetuse andmise periood on 15. detsember 2025 – 31. oktoober 2026 või eelarvevahendite lõppemiseni.
Projekti abikõlblikkuse periood ehk ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud, on taotlusvooru väljakuulutamise kalendri aasta. Erandina käesoleva taotlusvooru puhul loetakse abikõlblikkuse perioodi alguseks 1. jaanuari 2025 ja selle lõpp on 31. oktoober 2026.
Nõuded toetuse taotlejale
Toetuse taotleja on mittetulundusühing või sihtasutus, mis tegutseb avalikes huvides, on vähemalt ühe aasta registris olnud, kelle tegevus on avalik ning juhtorganid ei ole seotud toetuse andjaga.
Ühes taotlusvoorus saab taotleja esitada ühe taotluse.
Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
- ei ole esitamata majandusaasta aruandeid;
- puudub maksuvõlg või see on ajatatud;
- ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel;
- ei ole nõuetekohaselt täitmata kohustusi toetuse andja ees;
- taotlejal ja tema juhtorgani liikmel puudub kehtiv karistus majandus-, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest;
- on varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepinguid täitnud nõuetekohaselt;
- taotleja ei ole saanud toetust samaks suursündmuseks riigieelarvest, muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest;
- kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas.
Toetatava sündmuse puhul on oluline, et see:
- toimub Eestis, on üldjuhul eestikeelne või eestikeelse tõlkega;
- on üle-eestiliselt mõjus ehk toetus on mõeldud suurtele avalikele sündmustele, millel on laiem ühiskondlik mõju – mitte ainult ühele organisatsioonile, vaid kogu kodanikuühiskonnale
- sisaldab koostööd ehk kaasab erinevaid vabaühendusi, kogukondi ja valdkondi.
- põhineb taotleja põhikirjalisel tegevusel;
- toimub ühtse programmi alusel;
- aitab kaasa kodanikuühiskonna elavdamisele ja tuntuse suurenemisele;
- järgib kestlikkuse, ligipääsetavuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid;
- toob kokku vähemalt 1000 unikaalset osalejat ja on osalejatele tasuta.
Toetuse andja on Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). Toetuse saamiseks tutvu määrusega “Kodanikuühiskonna suursündmuste toetuse andmise tingimused ja kord“ ning esita kehtival vormil KÜSKile taotlus koos nõutud lisadega kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi (TMS) kaudu aadressil: https://toetused.kul.ee/et/login. TMSis tuleb esitada ka aruanne.
Määrus:
Toetatavad tegevused
Taotlusvoorust toetatavad tegevused on:
- kodanikuühiskonna avaliku suursündmuse ettevalmistamine, korraldamine ning teenindamine (näiteks toetuse abil tellitakse ürituse tehniline lahendus, ruumide rent või külaliste registreerimise süsteem);
- suursündmuse turundus-, kommunikatsiooni- ja teavitustegevuste ettevalmistamine ning elluviimine (näiteks sündmuse kodulehe täiendamine, sotsiaalmeediakampaania, plakatite kujundus ja trükk, pressiteadete koostamine vms);
- sündmuse osalejate statistika, tagasiside ja mõju kogumist ning analüüsimisega seotud tegevused (näiteks mõjuanalüüsi tellimine);
- muu põhjendatud ja vajalik tegevus, mis aitab täita taotlusvooru eesmärki (see peab olema taotluses selgelt põhjendatud ja otseselt soetud eesmärgiga tugevdada kodanikuühiskonda nt sündmuse dokumenteerimine – foto- või videomaterjal)
Samuti toetatakse suursündmuse raames toimuvat:
- koostöö ja võrgustikutöö edendamist vabaühenduste vahel;
- kodanikuaktiivsust ja -osalust edendavate tegevuste läbiviimist (näiteks aruteluala);
- sihtrühmade kaasamise ja osalemisvõimaluste laiendamist (näiteks ligipääsetavuse tagamine – tõlketeenus, erivajadustega inimeste tugiteenused, transport noortele);
- valdkondadevahelise koostöö ja teadmussiirde arendamist kodanikuühiskonna tugevdamiseks (näiteks erinevate valdkondade ekspertide kaasamine, et luua ühine töötuba või arutelupaneel);
- koolituste, seminaride või arutelude korraldamist (näiteks sündmusel läbiviidav koolitus vabaühenduste juhtidele, paneelarutelu kogukondade kaasamise teemal).
Suursündmuste taotlusvooruga ei toetata laulu- ja tantsupidusid, spordivõistlusi ja ühe ühingu tegevusele keskenduvaid sündmusi.
Abikõlblikud kulud
Taotlusvoorus on abikõlblikud kulud, mille toetuse saaja on teinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja mis vastab projekti eesmärgile ning on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud projekti elluviimisega:
- kavandatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulud;
- tööjõukulud, mis on tööandja kohustuseks;
- ekspertide tasud, mida makstakse konkreetsete mõõdetavate tööülesannete tegemiseks kindlaksmääratud ajal;
- tegevustega seotud ürituste ja koolituste korraldamise kulud;
- toetatavate tegevustega seotud trüki- ja digimaterjalide väljaandmise ning teavitustegevuse kulud, sealhulgas veebilehe ja -rakenduse loomine ja täiendamine, kampaaniate korraldamine jms;
- toetatavate tegevustega seotud ning eesmärkide elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulu ning need teenused peavad sellisena olema kavandatud ka taotluse eelarves;
- osalejate statistika, tagasiside ja mõju kogumise ning analüüsimisega seotud kulud;
- riiklikud maksud ja lõivud, mida Eesti riik ei tagasta, näiteks käibemaks;
- muud põhjendatud kulud, mis on ette nähtud tegevustega seotud eelarves.
Hindamine
Taotlusvooru näol on tegu nö jooksva vooruga ning saabunud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
- sündmuse vajalikkuse põhjendus, vastavus konkursi tingimustele ja suunatus sihtrühmadele; eesmärkide, oodatavate tulemuste ning mõju kirjeldus osalejatele ja ühiskonnale – 40% maksimaalsest koondhindest;
- taotluse esitaja võimekus saavutada suursündmuse kaudu ühingu avalikes huvides seatud eesmärke ja nende mõõdetavust; sihtrühmale loodava väärtuse ja mõju tõendatus ning taotleja usaldusväärsus – 20% maksimaalsest koondhindest;
- sündmuse läbimõeldus ja põhjendatus, tegevus- ja ajakava realistlikkus ning olulisemate tegevuste ja ajastuse ülevaade – 20% maksimaalsest koondhindest;
- korraldusmeeskonna, partnerite ja vabatahtlike rollide ning tööjaotuse kirjeldus; meeskonna kogemus, võimekus ja pädevus sündmuse elluviimisel – 20% maksimaalsest koondhindest.
Taotluse maksimaalne koondhinne on 100 punkti ja toetuse lävendi ületab koondhinne vähemalt 60.
Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Taotluse rahuldamise otsuses määratakse ka aruande esitamise kuupäev.
Teavituskohustus
Toetuse saaja täidab teavituskohustust, mis tähendab, et ta peab teavitama projekti elluviimise käigus regulaarselt avalikkust saadud toetusest, projekti eesmärkidest, ellu viidud tegevustest ja tulemustest.
Lisaks peab saaja peab avalikustama hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsust oma kogukonnaga seotud veebilehel, sotsiaalmeedia lehel, trükistes, infomaterjalides ja dokumentides projekti eesmärgid, toetussumma ning teabe olulisemate tegevuste ja tulemuste kohta.
Toetuse saaja peab viitama toetuse andjale KÜSKile ja Siseministeeriumile nii sõnaliselt kui ka kirjalikult taasesitatavas vormis, kasutades selleks ametlikke logosid, mille leiab siit.
Toetuste menetlemise infosüsteemi kasutamise juhendi leiate siit. Leheküljelt nr 22 leiate uue taotluse koostamine ja esitamine.
Infosüsteemiga seotud tehniliste probleemide puhul palun kirjutage tms@kul.ee.
Korduma kippuvad küsimused
Kas enne taotluse esitamist võib sündmus juba olla toimunud?
Jah — kui taotlusvoor kuulutatakse välja 2025. aastal, loetakse abikõlblikkuse perioodi tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2025 kuni 31. oktoober 2026. See tähendab, et 2025. aastal juba toimunud sündmused võivad olla abikõlblikud, kui kõik muud tingimused on täidetud. (§ 7 lg 3)
Kas sündmus, mille jaoks toetust taotlen, võib olla rahastust saanud ka mujalt?
Samaks sündmuseks ei või taotleja olla saanud toetust riigieelarvest, muust avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest.
Samuti projekti samade tegevuste finantseerimiseks, mis on nimetatud taotluses, ei tohi ta olla saanud eelnevalt kolmandatelt isikutelt toetust ja seda ei tohi taotleda ka samaaegselt selle toetusega.
Kas üks ühing võib esitada mitu taotlust?
Ei. Ühes taotlusvoorus saab taotleja esitada ainult ühe taotluse. (§ 11 lg 5)
Kas kommertsüritusele (pileti või tasulise osalusega sündmus) saab toetust?
Ei. Suursündmus peab olema tasuta kõigile osalejatele. (§ 5 lg 2 p 6)
Kas toetus võib katta kogu sündmuse eelarve?
Ei. Toetus võib olla maksimaalselt 50% sündmuse kogueelarvest. (§ 8 lg 3)
Kas toetuse abil võib soetada inventari või tehnikat?
Ei. Inventari, väike- ja põhivara soetamine on mitteabikõlblik. (§ 6 lg 3 p 1)
Kas toetus võib katta projektijuhtimise teenuse ostmise teiselt ettevõttelt?
Ei. Projektijuhtimise sisseostmine on määruses otseselt välistatud. (Seletuskiri § 6 selgitus – mitteabikõlblik)
Kas toetus võib katta ühingu tavalisi püsikulusid?
Ei. Toetus katab ainult konkreetse suursündmuse otseselt seotud kulud. Püsikulud (büroo, haldus, liikmemaksud) ei ole abikõlblikud. (§ 6 lg 1 ja lg 3 p 10)
Kas taotlus peab olema eesti keeles?
Jah, taotlus tuleb esitatakse eesti keeles. (§ 11 lk 1)
Mis juhtub, kui sündmus jääb ära?
Toetuse andja võib makstud toetuse põhjendatud mahus osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui projekti tulemuste ja eesmärkide saavutamine ei ole tõendatud; tehtud tegevused ei vasta taotluse rahuldamise otsusele või pole tõendatud; kantud kulud ei vasta nõuetele või taotluse rahuldamise otsusele ja toetust on kasutatud mitteabikõlblikeks kuludeks. (§ 21 lk 1 p 1–3)
Kas toetuse saaja peab sündmusest avalikult teavitama?
Jah. Toetuse saaja peab: teavitama avalikkust projekti eesmärkidest ja tulemustest; kasutama KÜSKi ja Siseministeeriumi logosid; avaldama info sündmuse kohta oma kanalites 3 kuu jooksul pärast otsuse tegemist. (§ 19)
Kas aruandes peab lisama kõik kuludokumendid?
Jah. Kõik kulud peavad olema tõendatud arve või samaväärse dokumendiga, tasutud toetuse saaja arvelduskontolt ja olema selgelt eristatavad teistest kuludest (aruandesse tuleb lisada ka pangakonto väljavõte). (§ 6 lg 4 ja § 20)
Kas taotlejal võib olla maksuvõlg?
Ei. Taotlejal ei tohi olla maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on täielikult ajatatud. (§ 10 p 2)
Kas sündmus võib olla osaliselt ingliskeelne?
Jah, kui sündmus on üldjuhul eestikeelne või tagatakse eestikeelne tõlge. (§ 5 lg 2 p 1)
Kas taotlejal peab olema omafinantseering kohe olemas?
Taotluses tuleb näidata omafinantseeringu suurus, aga täpset tekkimise hetke ei nõuta. Oluline on, et see oleks reaalselt olemas sündmuse elluviimiseks ning kajastuks eelarves. (§ 11 lg 2 p 6)
Kas toetus makstakse enne või pärast sündmust?
Toetus makstakse välja ettemaksena 20 tööpäeva jooksul pärast rahastusotsust. (§ 17)
Millisel juhul on taotlusele vaja lisada volikiri?
Taotluse saab esitada isik, kellel on ametlik õigus esindada ühingut. Tavaliselt on see juhatuse liige, kelle andmed on kirjas Äriregistris, aga taotlusele on volikiri vaja lisada ka siis, kui ühingu juhatusel on jagatud esindusõigus ehk juhatuse liikmetel on õigus esindada ühingut ühiselt – näiteks on juhatuses kaks juhatuse liiget ning nad on esindusõiguslikud ainult koos (seda saab iga ühingu puhul kontrollida Äriregistrist jaotisest “Esindusõigused”).
Sellisel juhul on õigus taotlus esitada, kas
- a) esindusõiguslikel juhatuse liikmetel koos;
- b) volitatud isikul, keda on volitanud esindusõiguslikud juhatuse liikmed koos.
Kuna taotlust saab esitada üks inimene, tuleb taotlusele jagatud esindusõiguse puhul lisada volikiri, milles kõik jagatud esindusõigusega isikud (ülaloleva näite puhul siis kaks juhatuse liiget) on andnud õiguse taotluse esitanud isikule üksi taotlust esitada.
Kui ühingul ei ole jagatud esindusõiguse erisust ehk ühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, ei ole eraldi volikirja vaja.
Kui taotluse esitab keegi teine, kes ei ole juhatuse liige, vaid teeb seda esindusõigusliku isiku volitusel, peab ta saama volituse (nt projektijuht esitab mittetulundusühingu taotluse koos juhatuselt saadud volitusega). Kui taotluse esitajaks TMSis on keegi teine kui juhatuse liige, saab iga juhatuse liige TMSis anda volituse ning eraldi volikirja vaja ei ole.
Kuidas TMSis volitust anda leiab TMSi juhendist SIIT, leheküljelt 16.
Lisainfo:
Taotlusvooru kohta täpsema info saamiseks saab pöörduda maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultantide poole, kelle kontaktid on siin.
