Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon (EKAK)
Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon ehk EKAK on 2002. aastal Riigikogus heaks kiidetud dokument, mis loob aluse avaliku võimu ja kodanikualgatuse koostööks. Tegemist ei ole ainult ühe poliitikadokumendiga, vaid laiema kokkuleppega selle kohta, kuidas riik ja kodanikuühiskond üksteist täiendavad ning koos ühiskonda arendavad.
EKAKi keskmes on arusaam, et demokraatia toimimiseks ei piisa üksnes riigi tegevusest, vaid oluline roll on ka aktiivsetel inimestel, vabaühendustel ja kogukondadel. Seetõttu loob EKAK raamistiku, mille alusel kaasatakse kodanikke ja nende ühendusi avalike otsuste kujundamisse ja elluviimisse.
EKAK kirjeldab väärtusi ja põhimõtteid, millele avaliku võimu ja kodanikuühenduste koostöö peaks tuginema. Nende hulgas on kodanikuaktiivsus ja osalus, mis väljenduvad inimeste valmisolekus kaasa rääkida ja panustada ühiskonnaellu, samuti vastastikune austus ning arusaam, et riigil ja kodanikualgatusel on erinevad, kuid teineteist täiendavad rollid.
Samuti rõhutab EKAK partnerlust, läbipaistvust ja vastutust, mis loovad aluse usalduslikuks koostööks. Tähtsal kohal on ka kodanikuühenduste sõltumatus, korruptsiooni vältimine, säästev ja tasakaalustatud areng ning võrdne kohtlemine.
Miks EKAK on oluline?
EKAK annab ühise keele ja raamistiku riigi ja vabakonna koostööks. See aitab kujundada arusaama, kuidas sünnivad paremad otsused – dialoogi, kaasamise ja erinevate huvide arvestamise kaudu. Dokument rõhutab, et kodanikuühiskonna tugevus ei seisne ainult organisatsioonide arvus, vaid inimeste valmisolekus osaleda, vastutada ja panustada.
Samas seab EKAK ka ootused avalikule võimule: olla avatud, läbipaistev ja kaasav. Nii aitab EKAK tasakaalustada suhteid riigi ja kodanike vahel ning tugevdada usaldust ühiskonnas.
EKAKi elluviimist koordineerib avaliku sektori ja vabaühenduste ühiskomisjon ning kodanikuühiskonna arengut arutatakse regulaarselt ka Riigikogus. Lisaks on loodud järelevalve mehhanism, mille kaudu hinnatakse, kas koostöö vastab EKAKis kirjeldatud põhimõtetele.
EKAK ja KÜSK
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali tegevus lähtub riiklikest strateegilistest raamidest, mille hulgas on EKAK üks olulisemaid. KÜSKi roll on toetada vabaühenduste ja kogukondade arengut ning luua tingimusi, kus inimesed saavad ühiskonnaelus aktiivselt osaleda.
EKAKi põhimõtted kajastuvad KÜSKi igapäevatöös nii toetuste jagamises, arendustegevustes kui ka koostöövõrgustike kujundamises. KÜSK aitab tuua kokku erinevaid osapooli ning toetab lahendusi, mis sünnivad koostöös ja arvestavad erinevate huvidega. Nii panustab KÜSK EKAKi eesmärkide elluviimisse praktilisel tasandil.
EKAK loob aluse toimivale ja usalduslikule koostööle riigi ja kodanikuühiskonna vahel. KÜSKi tegevuse kaudu väljendub see koostöö tugevamates vabaühendustes, aktiivsemates kogukondades ning avatumas ja hoolivamas ühiskonnas.
Vaata EKAKi ühiskomisjoni koosseisu
EKAKi ühiskomisjoni tööd juhib siseminister. Koosseis moodustatakse põhimõttel, et kuni pooled liikmetest on valitsusasutuste esindajad ja vähemalt pooled vabaühenduste esindajad.
- Igor Taro – siseminister, komisjoni esimees
- Mall Hellam – Avatud Eesti Fondi esindaja
- Avo Üprus – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku esindaja
- Ott Kasuri – Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja
- Tarmo Tüür – Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja
- Tanel Talve – Eesti Külaliikumise Kodukant esindaja
- Triin Toomesaar – Vabaühenduste Liidu esindaja
- Katrin Viru – Eesti Väitlusseltsi esindaja
- Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja
- Mare Oja – Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja
- Justiitsministeeriumi esindaja
- Eda Silberg – Kultuuriministeeriumi esindaja
- Taavi Kurvits – Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja
- Kutt Kommel – Rahandusministeeriumi esindaja
- Riigikantselei esindaja
- Riigikogu liige
- Siseministeeriumi esindaja
- Heleri Reinsalu – Sotsiaalministeeriumi esindaja
- Vassili Golikov – Sillamäe Lastekaitse Ühingu esindaja
- Tiina Oraste – KÜSKi esindaja
- Urmo Kübar – SA Praxise esindaja
Komisjoni koosseis seisuga 13.04.2026. Ajakohase koosseisu leiab Siseministeeriumi kodulehelt.