Välisprojektide toetamine 2025. aastal

---

Välisprojektide toetamise ja rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkursil 2025 on ühine eelarve 100 000 eurot.

Taotlusvoor on avatud alates 5. septembrist kuni eelarvevahendite lõppemiseni või kuni 2025. aasta lõpuni.

Toetatud sündmuste ja projektidega saab tutvuda siin.

---

Konkursiga kaasosalus rahvusvahelistes välisprojektides toetab KÜSK vabaühenduste omafinantseeringu katmist rahvusvahelistes koostööprojektides või antakse kindlasummalist toetust, kui projektileping on sõlmitud Eestis mitteasuva rahastajaga ning ühing osaleb projektis taotleja või partnerina tingimustel, et:

• toetuse ülemmäär projekti kohta on 10 000 eurot, kuid toetust ei anta rohkem kui 50% ühingu omafinantseeringu summast;
• kindlasummalise maksega projekti puhul saab toetust kuni 10%, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot.  
• üks taotleja võib kalendriaastas toetust taotleda ühele välisprojektile.

Toetuse saamiseks tutvu määrusega “Kodanikuühiskonna rahvusvahelise koostöö toetamise tingimused ja kord“ ning esita KÜSKile taotlus koos nõutud lisadega kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi (TMS) kaudu.

---

Taotlemine

Taotlus esitatakse taotleja seadusliku esindaja või selleks volitatud isiku poolt kehtival KÜSKi taotlus- ja eelarvevormil Taotluste Menetlemise Infosüsteemis (TMS) aadressil https://toetused.kul.ee/et/login ning taotlusega koos tuleb esitada:

• välisrahastajale esitatud projekt koos kõigi lisadega;
• taotluse rahuldamise otsus või toetusleping;
• vajadusel esindusõigust tõendav digitaalselt allkirjastatud volikiri.

Taotleja vastab tingimustele:

• ei ole esitamata majandusaasta aruandeid;
• puudub maksuvõlg või see on ajatatud;
• ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel;
• ei ole nõuetekohaselt täitmata kohustusi toetuse andja ees;
• taotlejal ja tema juhtorgani liikmel puudub kehtiv karistus majandus-, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest;
• on varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepinguid täitnud nõuetekohaselt;
• kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas;
• projekti samade tegevuste finantseerimiseks, mis on nimetatud taotluses, ei ole eelnevalt juba saadud kolmandatelt isikutelt toetust ja seda ei ole taotletud samaaegselt käesolevas määruses nimetatud toetuse taotlusvooruga.

Toetuste menetlemise infosüsteemi kasutamise juhendi leiate siit. Leheküljelt nr 22 leiate uue taotluse koostamine ja esitamine.
Infosüsteemiga seotud tehniliste probleemide puhul palun kirjutage tms@kul.ee

NB! Üks taotleja saab kalendriaastas taotleda toetust ühele välisprojektile.

Voor on avatud ja taotlusi saab esitada jooksvalt seni, kuni taotlusvooruks ettenähtud eelarve on esitatud ja heaks kiidetud taotlustega täidetud või kuni 2025. aasta lõpuni.
Toetusi antakse välja taotluste laekumise järjekorras.

---

Aruandlusest

TMSis esitatud ja toetatud projektide aruandlus tuleb esitada TMSis.

Aruanne peab kajastama tegevuste elluviimist ja kulude tegemist, siinjuures, peavad kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud:

• olema tõendatud dokumentidega (arve ja maksekorraldus või muu samaväärne raamatupidamisdokument, pangakonto väljavõte), mis tõendab, et kulu on tegelikult tehtud ja mille eest täpselt maksti;
• olema eristatavad toetuse saaja teistest kuludest ja raamatupidamises selgelt eraldi näha, nii et neid ei ajaks segamini ühingu teiste tegevuste kuludega (nt projekti kulu ei tohi olla segunenud mõne muu ürituse või tegevuse kuluga);
• tasutud toetuse saaja arvelduskontolt projekti ajal või kuni 30 kalendripäeva jooksul pärast sündmuse lõppu, kuid tasutud mitte hiljem kui on aruande esitamise kuupäev.

Lõpparuande puhul esitatakse lisaks eelnevale koopia välisrahastajale esitatud ja heakskiidetud lõpparuandest koos kõigi lisadega.

KÜSK võib lisaks tavapärasele aruandlusele (nt arved ja maksekorraldused) küsida täiendavaid dokumente (nt lepingud, tööülesannete kirjeldused, pildid, maksekinnitused jms).

Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb toetuse andja ettepaneku kõrvaldada puudused üldjuhul 15 kalendripäeva jooksul.

Toetuse andja ei kinnita aruannet, kui:

• toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
• toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi lepingus kokku lepitud tähtajaks ja tingimustel teinud või toetuse saaja tegevused ei ole tõendatud.

Varasematel aastatel ehk 2022. a. ja varem sõlmitud toetuslepingute aruandlus tuleb esitada vastavalt lepingu sõlmimisel kehtinud tingimustele ehk KÜSKi aruandevormidel, millele on lisatud välisrahastajale esitatud ja kinnitatud lõpparuanne ja selle heakskiitmise otsus, allkirjastatuna ühes digikonteineris ja saata aadressile kysk@kysk.ee.

---

Korduma kippuvad küsimused

Millisel juhul on taotlusele vaja lisada volikiri?

Taotluse saab esitada isik, kellel on ametlik õigus esindada ühingut. Tavaliselt on see juhatuse liige, kelle andmed on kirjas Äriregistris, aga taotlusele on volikiri vaja lisada ka siis, kui ühingu juhatusel on jagatud esindusõigus ehk juhatuse liikmetel on õigus esindada ühingut ühiselt – näiteks on juhatuses kaks juhatuse liiget ning nad on esindusõiguslikud ainult koos (seda saab iga ühingu puhul kontrollida Äriregistrist jaotisest “Esindusõigused”).

Sellisel juhul on õigus taotlus esitada, kas

a) esindusõiguslikel juhatuse liikmetel koos;

b) volitatud isikul, keda on volitanud esindusõiguslikud juhatuse liikmed koos.

Kuna taotlust saab esitada üks inimene, tuleb taotlusele jagatud esindusõiguse puhul lisada volikiri, milles kõik jagatud esindusõigusega isikud (ülaloleva näite puhul siis kaks juhatuse liiget) on andnud õiguse taotluse esitanud isikule üksi taotlust esitada.

Kui ühingul ei ole jagatud esindusõiguse erisust ehk ühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, ei ole eraldi volikirja vaja.

Kui taotluse esitab keegi teine, kes ei ole juhatuse liige, vaid teeb seda esindusõigusliku isiku volitusel, peab ta saama volituse (nt projektijuht esitab mittetulundusühingu taotluse koos juhatuselt saadud volitusega). Kui taotluse esitajaks TMSis on keegi teine kui juhatuse liige, saab iga juhatuse liige TMSis anda volituse ning eraldi volikirja vaja ei ole.

Kuidas TMSis volitust anda leiab TMSi juhendist SIIT, leheküljelt 16.

Mis ajast algab KÜSKi toetusel abikõlblik periood?

Abikõlblikku perioodi saab välisprojektidel hakata arvama ajast, mil voor avatakse ja taotlus saadetakse, kui selle järel sõlmitakse KÜSKiga leping taotluse väljamaksmise kohta. Varasematest kuludest, mis on tehtud enne taotlusvooru avamist, saab toetusest katta ainul seda aastasse planeeritud omaosalust, mis on jäänud proportisonaalselt alles aasta arvestuses.

Mis on välisrahastaja, juhtpartner ja partner? Kes nendest on selle konkursi raames “välisrahastaja”?

Välisrahastaja on üldiselt fond, mis pakub rahastust rahvusvahelistele projektidele. Selle konkursi raames on välisrahastaja Eestis mitteasuv üksus, see tähendab, et taotlusvoorude koostamine, menetlemine ja projektitaotluste osas otsuste tegemine ei leia aset Eestis.

Enamasti kaasnevad sellega välisrahastaja poolt seatud taotlemise tingimused, kindlad projektide eesmärgid või valdkonnad ja taotlusvoorud. Näiteks võib tuua Euroopa Komisjoni toetused nagu Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm (CERV), mille erinevate programmide raames saavad Eesti vabaühendused taotleda projektitoetust kas juhtpartneri- või partnerina.

Juhtpartner on see ühing, mis esitab välisrahastajale projektitaotluse milles on välja toodud eesmärgid, tegevused, eelarve, väljundid jm nõutud teave. Toetuse saamisel sõlmib välisrahastaja juhtpartneriga lepingu, millega kaasneb mh aruandluskohustus (ja toetuste väljamaksmine partneritele, kui projektis on partnereid).

Partner on see ühing, mis on juhtpartneri esitatud taotluses märgitud partnerorganisatsiooniks, ning mis viib partnerina läbi eelnevalt kokkulepitud tegevusi projekti raames. Välisrahastaja või projekti juhtpartner sõlmib partneritega eraldi lepingud, milles sätestatakse muuhulgas tähtajad, aruandluskohustus ja välisrahastajalt saadud toetussummade väljamaksmine vastavalt tegevuskavale ja eelarvele.

KÜSKi välisprojektide konkursist saab toetust taotleda ühing, kes on kas juhtpartner või partner.

Kas käibemaks on abikõlblik kulu?

Käibemaks on abikõlblik vaid siis, kui toetuse taotleja ei saa seda käibemaksuseaduse alusel tagasi. Kui toetuse taotleja ei ole käibemaksukohuslane, sisestab ta kõik kulud koos käibemaksuga. Kui toetuse taotleja on käibemaksukohuslane, sisestab ta kõik kulud ilma käibemaksuta. 

Kas KÜSKilt toetuse taotlemiseks peab olema sõlmitud juba toetusleping välisrahastajaga?

Taotluse esitamise ajaks peab olema olemas üks kahest – kas leping või otsus:

a) välisrahastajale esitatud projekt koos kõigi lisadega ja sõlmitud toetusleping välisrahastajaga;

või

b) välisrahastajale esitatud projekt koos kõigi lisadega ja välisrahastaja ametlik otsus projektitaotlus rahuldada.

Kui oleme KÜSKilt toetuse saanud ja on aeg esitada lõpparuanne – mis tuleb lisaks KÜSKi aruandevormile esitada?

Vahearuandega koos esitatakse aruandes kajastatud kulude kohta nõutavad kulu- ja lisadokumendid (nt KÜSKi toetusest tehtud kulude arved, tööjõukulude puhul esitatakse palgalehed, jms ja kulude tasumist tõendavad maksekorraldused) tehtud tegevuste tõendamiseks. Lõpparuande puhul esitatakse lisaks eelnevale eelnevale koopia välisrahastajale esitatud ja heakskiidetud lõpparuandest.

Ehk koos KÜSKi lõpparuandega tuleb esitada a) juhtpartneri poolt välisrahastajale esitatud lõpparuanne koos kõigi lisadega ja b) välisrahastaja kinnitus, et lõpparuanne on heaks kiidetud.

Kui olete projektis juhtpartner, siis lõpparuande esitamise kohustus välisrahastajale on teie ühingul, ning teie ühing saab välisrahastajalt ka otseteavituse (enamasti kinnituskiri), et aruanne on heaks kiidetud. Need dokumendid tuleb esitada KÜSKile.

Kui olete projektis partner, siis enamasti esitate oma tegevuste ja kulude kohta aruande juhtpartnerile; juhtpartner koostab kõikide partnerite aruannetest koondaruande ja esitab selle välisrahastajale. Seega veenduge, et olete juhtpartnerile teada andnud, et partnerina on teil projekti lõppedes vaja neilt saada välisrahastajale esitatud aruanne ja neile saabunud kinnituskiri välisrahastajalt.

Kas projektis võib kasutada juhatuse liikme või tema lähedase kontrolli all oleva organisatsiooni teenuseid tasu eest?

Kui projektiga seotud tehinguid (nt ostud, teenuste tellimine) tahetakse teha toetuse saaja (ühingu) juhtorgani liikme või temaga seotud isikutega või nende kontrolli all olevate organisatsioonidega, tuleb lähtuda MTÜde puhul mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktist 4 või sihtasutuste seaduse § 25 lõikest 7 ehk tehingud tuleb heaks kiita teatud korras, et vältida huvide konflikti. Lisaks on vaja taotluse vormil selgitada, miks just selle isikuga tehing on vajalik ja põhjendatud. Samuti on taolisteks tehinguteks vaja saada toetuse andja ehk KÜSKi nõusolek.

Kui te ei leidnud vastust oma küsimusele, või kui soovite midagi täpsustada, siis võtke ühendust konkursi koordinaatoriga!

---